L. Lowe, lk 60 ). Inimesed ei käitu alati nii, nagu see peaks olema iseloomulik antud olukorrale, vaid käituvad meelega või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm )
Putnam toob näite ja ei pea seda tautoloogiaks. Tõene on hoopis printsiip, et kui organism on igas suhtes samas seisundis, mis inimene, kellel on valus, siis on ka sellel organismil valus. 5. Samasusteooria(Place, Kas teadvus on ajuprotsess? Ja Smart, Aistingud ja ajuprotsessid) Materialism on valdav. Samasusteooria sai valdavaks lähenemiseks biheivorismi asemel. Väideti, et dualismi eksimus polnud mitte loogiline, vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus. Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused. Erinevused teesi sõnastamisel. Place eristas: predikatsiooni „on“(tema müts on punane); definitsiooni „on“, paratamatu, tõene(punane on värvus); koostise „on“, juhtumisi tõene(tema laud on vana pakkekast)
valikuliselt käituda. 2. Putnami tekstis on esitatud kaalutlus, mis on saanud tuntuks kui mitmeti realiseeritavuse argument. Leidke vastav tekstilõik ning tsiteerige seda vastuses. Lisaks formuleerige see argument oma sõnadega. Samastusteooria samastub vaimuseisundi ajuseisundiga. Sellest tuleneb neutraalne šovinism: ainult need olendid on võimelised omama vaimuseisundeid, kellel on vastavad ajuseisundid. Seega ei saaks me öelda, et näiteks tulnukad teistelt planeetidelt, kes koosnevad lämmastikust või ränist, võiksid tunda valu. Putnam: oluline pole mitte see, millest sa oled tehtud, vaid hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega
Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Identsusteooria e samasusteooria Sai 20.saj keskel valdavaks biheiviorismi asemel. Viljelejateks Smart, Place. Selle järgi pole dualismi eksimus mitte loogiline (nagu biheiviorismi järgi), vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Tees esitati empiirilise teesina: Vaimuseisundid on samased ajuseisunditega. See on kontingentne samasus: nad oleksid võinud ka mitte olla samased. Samasus esineb tüübi, mitte eksemplari tasemel. Argumente samasuse poolt: Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi ajuseisundite tüübid, on olemas lihtne seletus sellistele korrelatsioonidele
kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1. Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et vaimuseisundite tüübid ongi
käituvad või kalduvad käituma. Ryle samastas teatud vaimuseisundid käitumusliku dispositsiooni või kalduvusega. S-l on dispositsioon x-ida = S võib x-ida või kaldub x-imateatud sobivatel tingimustel 123. Samasusteooria 50-60ndatel sai biheiviorismi asemel valdavaks lähenemiseks samasusteooria (J. J. C. Smart, U. T. Place). Dualismi eksimus polnud mitte loogiline (nagu väitsid biheivioristid),vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria tees ei seondunud vaimuseisundeid tähistavate väljendite tähendusega, definitsioonidega ega tõlgitavusega. See tees esitati empiirilise teesina: VAIMUSEISUNDID ON SAMASED AJUSEISUNDITEGA Samasus esineb tüübi tasemel, mitte eksemplari tasemel. Näiteks valu kui tüüp on samane c-kiudude ärrituse kui tüübi. Argumendid samasuse poolt 1. Pakub seletuse psühhofüüsilistele korrelatsioonidele. Kui eeldada, et
Filosoofiasse tõi sellise lähenemise Gilbert Ryle, kelle arvates vaimust nimisõnana rääkimine oli kategooriaviga. Vaim viitab pigem käitumisviisile – teadvusel olema, otsustama jne. Ryle seega vastustab vaimu pidamist teiste kehaliste asjadega sarnaseks asjaks. Edasi jätkati argumenteerimist, et mentaalsed sõnad osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Füsikalismiga vaimufilosoofias polemiseerib Donald Davidson. Füsikalistid usuvad et vaimuseisundid on ajuseisundid, st vaimuseisundite samasust neorofüsioloogiliste protsessidega. Eksemplar-eksemplar samasust pooldav D on seisukohal, et ei saa olla rangeid psühhofüüsilisi seadusi ja mentaalsed ning füüsikalised maailmakirjeldused pole küll päris sõltumatud, kuid mitte ka tõlgitavad üksteiseks – anomaalne monism. D ei eita ilmset, et vaimsete ja füüsikaliste sündmuste vahel on põhjuslikke seoseid. Kuigi põhjuslike seostega peaksid kaasnema ka ranged seadused
,,vaim". Aju uuringute edenedes püüti 1960.a paiku näidata (D.M. Armstrong, J.J.C. Smart) et vaim ja aju on identsed identsusteooria. Mentaalsed terminid osutavad neurofüsioloogilistele protsessidele. Kriitikud väidavad Leibnizi eeskujul, et identsete asjade kõik omadused peavad kokku langema, kuid mentaalsed seisundid ei lange kõiges kokku füüsikaliste seisunditega. Hilary Putnam (1926) pakub välja funktsionalismi. Erinevad ajuseisundid võivad põhjustada samasugust käitumist. Vaimuseisundist peab mõtlema kui funktsionaalsest seisundist, nii nagu arvutil. Aju on riistvara, teadvus on tarkvara. Kriitikud arvavad, et see on ilus jutt, kuid ei selgita midagi. Materialistlik vaimufilosoof Daniel Dennett (1942) lõi teadvusteooria, mis tugineb teadvuse sisule, mitte vaimuseisunditele. Teadvuses eksisteerivad meelelised kvaliteedid ehk kvaalid (nt punasus). Dennett taandab kvaalid otsustuste sisule, mida tajuja väljendab. Nt
Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 65 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche.
3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud 67 samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6. Funktsionalism ( erinevad ajuseisundid võivad väljendada ainult ühte käitumist ), Putnam. 7. Dennetti materialism ( inimene otsustab, et ta näeb sinist, mitte ei avaldu sinise kvaliteet ). Dualistlikute teooriate alla kuuluvad aga järgmised suunad: 1. Interaktsionism ( keha ja vaim on kaks erinevat asja, mis mõjutavad üksteist ), Descartes. 2. Okasionalism ( kooskõlalised vaimsed ja kehalised nähtused, mida Jumal kooskõlastab ), Malebranche. 3
annaabi.ee 
