või isegi kogemata teisiti, et teisi petta või ei taheta näidata om nõrkust mingis olukorras või mis iganes muul põhjusel. Seepärast ei ole biheiviorism parim lahendus vaimu teooriale, sest me ei saa samastada käitumiskalduvusi tõsikindlateks vaimuseisunditeks. Järgmiseks vaatlen samasusteooriat³, mis väidab, et vaimuseisundid ongi ajuseisundid. Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Ei, mitte unenägu pole ajuprotsess, vaid unenäo kogemine. Unenägu ei ole nagu kujutis kinoekraanil. On unenäo nägemise kogemus ning see on ajuprotsess (http://www.hot.ee/indrme/keha_vaim.htm ). Üks tuntumaid teaduslikke materialiste on Thomas Nagel, kelle arvates mõistetakse väga halvasti teadvuslike mentaalsete nähtuste kõige olulisemat ja iseloomulikumat joont
tulevad ja lähevad. On võimalik imiteerida teatud käitumisviisi, ilma et leiaksid aset vastavad mentaalsed protsessid ja seisundid. 5.Nimetage vähemalt kaks probleemi, mis tekivad, kui pooldada identsusteooria seisukohta. Kui ütelda, et mentaalsed protsessid on identsed neurofüsioloogiliste protsessidega ajus, siis jääb arusaamatuks, kuidas me näiteks hambavalu tunneme ikkagi hambas, seljavalu seljas, mitte ajus. Järelpilt võib olla kollane, täpiline, ajuprotsess aga mitte. Järelikult ei saa järelpilt olla ajuprotsess. 6.Kuidas nimetas iiri filosoof George Berkeley oma seisukohta keha ja vaimu probleemis? Miks just selline nimetus? Ta nimetas oma õpetust immaterialismiks, tema arvates pole olemas mitte midagi materiaalset. 7.Mis on Berkeley seisukohalt nt õun, kui see pole materiaalne asi? Õun on tema seisukohalt teatud ideede kogum, mida hing mõnikord tajub. 8.Berkeley seisukohta (olemas olla tähendab tajuda või olla tajutav)
Ta oli iiri piiskop. Ta arvas, et tulevad kogemustest ja tahtest. 13.)Millist seisukohta pooldas keha ja vaimu probleemis Berkley? Põhjenda. Oli usklik, ei meeldinud materialistlikud seletused, kuna jumal kaotab sel juhul oma jõu ja valitsuse. Tänu sellele ka oli olemas vaim. Inimene, vaim või jumal võivad olla inimese kujutluste põhjuseks. Maalimast saame aimu läbi taju. 14.) Dualist ütleb, et armastus on hingeseisund. Mis on armastus materialisti seisukohalt? Et see on ajuprotsess. Mingisugune kehakeemia- ained liiguvad, hormoonid panevad inimese liikuma, vastavalt käituma. 15.)Kuidas teha kindlaks, kas kassis võivad ka tusatseda või rõõmsad olla? Vaadeldes nende käitumist erinevates olukordades. Mingil määral võib see olla traumatiseeriv olla kui selgub, et nad võivad tusatseda ja rõõmsad olla, sest erinevatesse olukordadesse asetades tuleb ka negatiivsust laialdaselt esile. 16.)Võrdle interospektiivset ja biheivioristlikku psühholoogiat.
kohta. Neid, kes arvavad, et ikka peab olema mingi vastav vaimuseisund, võiks süüdistada nn kategooriavea sooritamises. Identsusteooria- Identsusteooria kohaselt on vaimsed protsessid identsed kesknärvisüsteemi neurofüsioloogiliste protsessidega (ajuprotsessidega). Seda teooriat nimetatakse ka teaduslikuks materialismiks. Mis on näiteks unenägu taolise arusaama kohaselt? Kui öelda, et unenägu on ajuprotsess, siis tekib võimalus vastuargumendiks: kui unenäos sõidan bussiga, siis kas buss on ajuprotsess? Unenäo nägemine on kogemus ning see on ajuprotsess. Funktsionalism- Funktsionalismi kohaselt on inimvaim ja keha analoogsed arvuti riist- ja tarvkvaraga. Näiteks on valu tundmine inimorganismi teatud funktsionaalne seisund. Vaimu võiks võrrelda musta kastiga, millel on sisend ja väljund. Musta kasti funktsionaalne seisund ongi analoogne vaimuseisundiga
mõisteid sisaldavate lausete lühendid 2. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? a ? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. 3. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt a Õige! (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim 4. Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? a Õige! Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. 5. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest") a Õige! on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses 6. Idealismi (immaterialismi) kohaselt a ? on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. Mõtteline eksperiment inimajust in vitro näitab J. J. C
printsiipidest") AN ? on nii asjad kui ideed olemas reaalselt, st sõltumata sellest, kas neid tajutakse. AO Õige! on asjad ideede kogumid ning nende olemasolu seisneb tajutavuses Ei ole õige on ideed asjade koopiad/peegeldused; ideede olemasolu seisneb tajutavuses, asjad on aga olemas reaalselt, st sõltumata sellest, kas neid tajutakse. 7. Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? AP Õige! Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. AQ Ei ole õige Vaimne protsess on hinges toimuv protsess. Ei ole õige Ajuprotsessidega kaasnevad vaimsed protsessid - nii nagu metsa raiumisega kaasneb laastude lendamine. 8. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt AR Ei ole õige maailmas on nii kurjuse kui ka headuse alge. AS Õige! (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim ? inimese hinges on nii madalam kui ka kõrgem alge. 9
Putnami jaoks dualistid ütleks, et see, mida me mõistame sõna valu puhul pole vastustekobar, aga pigem midagi sellist, mis normaalselt põhjustab neid vastuseid. Ta ütleb, et valud pole loogiliselt ehitatud käitumisele või et valu-jutt pole tõlgitav käitumis-jutule. Väited valudest ei sisalda mingit väidet käitumisest. Sest inimene saab olla valudes, aga ta ei räägi sellest ega väljenda seda oma käitumisega. Küsimused U. T. Place’i teksti “Kas teadvus on ajuprotsess?” ja J. J. C. Smarti teksti „Aistingud ja ajuprotsessid“ kohta (Tähtaeg 30.10.14) 1. Mis on fenomenoloogiline eksitus Place’i järgi? Ekslik eeldus, et kuna meie võime kirjeldada asju meie keskkonnas sõltub meie teadmisest nendest, meie asjade kirjeldused on peamiselt meie teadliku kogemuse kirjeldused ja ainult teisena, kaudne, ja objektide ja sündmuste erapooletud kirjeldused meie keskkonnas. On
„valu“ tähendab nüüd ajuseisundit, mis on sama mis valu kannatava inimese seisund. Siis saab öelda, et x’lane tunneb valu, kuid see pole enam valu algses mõttes. Putnam toob näite ja ei pea seda tautoloogiaks. Tõene on hoopis printsiip, et kui organism on igas suhtes samas seisundis, mis inimene, kellel on valus, siis on ka sellel organismil valus. 5. Samasusteooria(Place, Kas teadvus on ajuprotsess? Ja Smart, Aistingud ja ajuprotsessid) Materialism on valdav. Samasusteooria sai valdavaks lähenemiseks biheivorismi asemel. Väideti, et dualismi eksimus polnud mitte loogiline, vaid faktiline: juhtumisi on vaimuseisundid samad, mis ajuseisundid. Samasusteooria esitati empiirilise teesina: vaimuseisundis on identsed ajuseisunditega. Näiteks valu on c-kiudude ergastus. Smart oli seisukohal, et osalt on see empiiriline tees, aga mängivad rolli ka üldised lihtsuse kaalutlused.
Paljud (sh feministid) on väitnud, et naised ja lapsed on kannatanud pornograafiat tarbinud meeste vägivalla all). inimesed (vt Newman 1980). Nt Kohlbergi 6-astmelisemoraalse arengu skaala mõttes: vähem egotsentrilised; vähem dogmaatilised. Konsekventsiaalne lähenemine ei pruugi nõuda, et E-hoiaku Kaudne mõju väärtustele (pere, naine lapsed). Füsioloogilised (wolfi Pavlovi jutt - Pornograafia mõjub väga fundamentaalselt ajuprotsess. Kui sa seostad orgasmi oma naisega, suudluse, lõhna, objektiks peaksid tingimata olema mingid otseselt moraalsele hinnangule alluvad nähtused (teod, olukorrad). Väidetavalt paraneb inimese moraalnekarakter ka siis, kui ta kunagi ei vaata esteetiliselt kehaga, on see mis sind erutab. Kui sa aga avad end küberseksile, siis on see mis sind erutama hakkab – see ei vabasta su erost vaid sandistab selle). Pornograafia mõju seksuaalsusele
Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest")
Imiteerida saab vaid mõningaid käitumisviisi iseärasusi, mitte aga kogu käitumist. Näiteks saab inimest tundes alati öelda, millal on ta tõesti rõõmus ning millal ta ainult imiteerib rõõmus olemist. Milline väide on kooskõlas epifenomenalismiga? Täis kõht pani ta unes õudusi nägema. Dualistlikud on need keha ja vaimu teooriad, mille kohaselt (vähemalt inimesel) on keha ja hing/vaim Milline väide on kooskõlas identsusteooriaga? Vaimne protsess on ajuprotsess - nii nagu välk on elektrilahendus. Okasionalismi eristab ettemääratud harmoonia teooriast see, et esimese kohaselt kooskõlastab Jumal keha ja hingega toimuvat pidevalt, teise kohaselt aga on keha ja hingega toimuv Jumala poolt ette määratud ja kooskõlastatud. Idealismi (immaterialismi) kohaselt on asjadest (nt majadest, puudest) rääkimine tegelikult kellegi tajumustest (ideedest) rääkimine. George Berkeley arvates ("Traktaat inimtunnetuse printsiipidest")
annaabi.ee 
