Kanepisõltlane aga vajab uimastit iga päev. Raskused võivad tekkida suhetes sõpradega, kes keelitavad edasi tarvitama. Esimese paari kuu jooksul pärast kanepist loobumist võivad esineda vahelduvad peavalud, unetus, rahutus või apaatsus, meeleolu alanemine ja pahurus. Arst saab neid sümptoome leevendada, aitamaks selle narkootikumi tarvitamist täielikult maha jätta. Abiks on füüsiline treening tugevate kehaliste harjutuste abil. Kehalised harjutused on samuti kasulikud ajufunktsioonide üle valitsevate naudingumehhanismide normaalse tugevuse taastamiseks. Igasugune narkomaania on haigus, mida on kergem ära hoida kui ravida. Tuleb teha väga palju ja pidevat ennetustööd, et inimesed taipaksid, et tee kuristiku poole ei olegi teab mis pikk. Huvitavaid fakte... · Uuringud näitavad, et kanepi potentsiaal sõltuvust tekitada on oluliselt väiksem heroiinist, kokaiinist, tubakast ja alkoholist. Alla 10% kanepitarvitajatest jäävad
Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MORFO-FUNKTSIONAALSED MUUTUSED LIIKUMISAPARAADIS VANANEMISEL MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL:
........................11 2.2 Vastuste analüüs..................................................................................................11 KOKKUVÕTE.............................................................................................................17 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4)
– 4.k.haarab objekti kogu käega Mälu ja õppimisvõime arenguperioodid pikemad – 10.k. haarab objekti pintasett-haardega – sooritus paraneb oluliselt vanusevahemikus 7-13.a. – vanemad lapsed oskavad kasutada meeldejätmist hõlbustavaid strateegiaid ja ajufunktsioonide küpsemine lapseeas: struktureerivad materjali paremini *motoorsete ja visuo-motoorsete võimete osas areng kiirem (enne 9 a) – on leitud, et mäluoskused täienevad kõige enam vanusevahemikus 8-10 eluaastat 19
Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta pärast kõnevõime taastub ja taastub ta tänu sellele, et kõnekeskus asub vasakul pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. 12. Elektroentsefalograafia. EEG ajubiovoolude registreerimise meetod. Biovoolud on nõrgad, neid on võimalik tugevdada ja üles võimendada. Registr. Asetatakse pealaele elektroobi, need võivad olla erinevad. Elektroensefalogrammil on näha amplituudi ja sagedusega lained. Sarnaste
korral Degeneratiivsed ajuhaigused · Alzheimeri tõbi · Parkinsoni tõbi · Dementsus · Sclerosis multiplex MUUTUSED SENSOORSETES SÜSTEEMIDES VANANEMISEL · Nõrgeneb nägemisfunktsioon - väheneb nägemisteravus - alaneb silma akommodatsioonivõime · Nõrgeneb kuulmisfunktsioon · Halveneb vestibulaaaanalüsaatori talitlus - 40% esiku-teonärvi (sensoorse närvi) kiude on hävinud peale 70. eluaastat · Väheneb naha- ja proprioretseptorite tundlikkus (v.a. valutundlikkus) AJUFUNKTSIOONIDE MUUTUSED VANANEMISEL · Aeglustub erutuse juhtimise kiirus motoorsetes ja sensoorsetes närvikiududes · Nõrgenevad ja aeglustuvad refleksid · Halveneb mälufunktsioon · Aju verevarustuse ulatuslik häirumine vananemisel on reeglina tingitud arteriosklerootilistest protsessidest · Vananedes toimuva intellektuaalsete funktsioonide languse osas esineb suur individuaalne variatiivsus MUUTUSED KEHA KOOSTISES VANANEMISEL: · Väheneb luukoe hulk ja mineraalainete sisaldus luukoes (osteopeenia)
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kooma, selle põhjused ja hindamine. Hinnatakse Glasgow koomaskaala järgi, võimalik saada 3-15 punkti. Ülepiiriline kooma e ajusurm (täielik ja püsiv teadvusetus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, ebastabiilne hemodünaamika, ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine). Põhjused – trauma, infektsioon, vaskulaarsed haigused, epilepsia, tuumor. Ajusurm. Apnoetest, EEG, angiograafia, TCD – transkraniaalne Doppler, hapnikutarbimine. jusurm on ajutegevuse pöördumatu lakkamine. Paljude eluohtlikus seisundis viibivate haigete ravi võimalused avardusid tänu 1950. aastate lõpul ja 1960. aastatel rakendatud intensiivravivõtetele, mille hulka kuuluvad
EPILEPTILISTE HOOGUDE KLASSIFIKATSIOON LÄHTUVALT HOO TÜÜBIST 1981 I.Partsiaalsed (fokaalsed, lokaalsed) hood A. Lihtsad partsiaalsed hood (teadvus pole häirunud) 1. Motoorse sümptomaatikaga 2. Somatosensoorsete ja erisensoorsete sümptomitega (nt paresteesiad, valguse sähvatused jms) 3. Vegetaatiliste sümptomitega (nt epigastraaltunne, kahvatus, higistamine, ihukarvade tõusmine jms) 4. Psüühiliste sümptomitega (kõrgemate ajufunktsioonide häire) (nt déjà vu, ajataju häire, hirm jms) B. Komplekssed partsiaalsed hood (teadvushäirega) 1. Lihtsa partsiaalse alguse ja järgneva teadvuse-häirumisega 2. Algusest teadvuse häirumisega C. Partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 1. Lihtsad partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 2. Komplekssed partsiaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks 3
Kokku 3-15 punkti Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus
arusaamatud helid 1 üldse mitte Kokku 3-15 punkti 13 Kooma orgaanilised põhjused: *traumad: ajukontusioon+ajuturse; subarahnoidaalne hemorragia, hematoomid *vaskulaarsed haigused: hemorragia, aneurüsm, insult *infektsioonid: entsefaliit, abstsess, meningiit *epilepsia *tuumor Ajusurm Ajusurm on ajufunktsioonide täielik ja taaspöördumatu lakkamine. Ülepiirilise kooma ehk ajusurma hindamine: apnoetest, EEG, angiograafia, TCD(transkraniaalne Dopplersonograafia), hapnikutarbimine. Ajusurma sümptomid on: täielik ja püsiv teadvusekaotus, maksimaalselt laiad pupillid, arefleksia, atoonia, omahingamine puudub, süda töötab, kuid esineb ebastabiiline hemodünaamika. Deliirium Deliirium on teadvusseisundi kvalitatiivne muutus. Sel ajal on mentaalsete funktsioonide äge (kuid siiski ajutine) halvenemine
o vanusega risk kasvab, võib tekkida ravimitest nt rahustid o sümptomid – puhkeolekus treemor, lihasjäikus, tahtmatud liigutused, kehaasendi hoidmise häired, tonaalsuse puudumine, liikumatus, motivatsiooni langus, tunnete lamenemine, aeglane mõtlemine - Dementsused – sümptomid, süvenemine, aju struktuursed muutused, Alzheimeri puhul nn amüloidsete kollete tekkimine (lugege selle kohta õpikust kindlasti juurde) Sümptomid: ajufunktsioonide järk-järguline langus, mäu halvenemine, raskused keerulise info mõistmisel ja keskendumisel, puudub otsustusvõime, ei vastuta tegude eest, mõtlemisvõime halvenemine, raskused tegevustega ja juhiste järgimisega, emotsioonide lamenemine ja huvipuudus, huvi puudus toidu vastu, kodust eemale uitamine, paranoia, isiksuse muutused, ärritatavus, ülereageerimine, dementsuse süvenemisel häirub kontroll kehafunktsioonide üle. Struktuursed muutused: uusaju koores, paralimbilises süsteemis
Kui rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, siis areneb täielik afaasia (rääkimisvõimatus), umbes aasta pärast kõnevõime taastub ja taastub ta tänu sellele, et kõnekeskus asub vasakul pool. Selline kõnekeskuse ümberasetsemine on võimalik ainult kuni 10. Aastaseni. Miks? 1. Kõneks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus pärast 10. Eluaastat kaotatakse 2. Need piirkonnad, kuhu kõnekeskus saaks ümber paikneda, hõivatakse teiste ajufunktsioonide poolt. (nt. ruumis orienteerumine, kehade mõõtmine jne.) Kõnekeskuse ümberpaiknemine lapseeas ei kulge siiski ilma kõrvalmõjudeta. Nende laste võimed on teiste lastega võrreldes madalamad. PEAAJUKOORE FUNKTSIOONID JA TALITLUS KOKKUVÕTE!!!!! 1. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st. et ajus nii tundlikus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. 2
rottidel ainevahetuse kiirenemine, kaalukaotus, surm peale 19 päeva efekt immuunsüsteemile võimalikud efektid lihastele võimalikud positiivsed efektid – immuunsüsteem, depressioon, kasvajad? Psühholoogilised efektid: sooritus halveneb igavatel ülesannetel peale 2-3 päeva mikrounetsüklid Miks on und vaja? Taastumise teooriad GH vabanemine une ajal Ajufunktsioonide puhkus Ultramaratoonerid Adaptataiivsed e evolutsiooniteooriad Energia säästmine Ohtude eest peitumine Meie seesmiste jõuvarude taastumiseks Une ja ärkveloleku tsüklit kontrollib käbinääre. Unenägemises… Hüpnoos - Üldjuhul vaadeldakse hüpnoosi kui teadvuse seisundit, mida iseloomustavad tugev lõdvestumine ja äärmiselt suur vastuvõtlikkus sisendusele.
annaabi.ee 
