1950 - Cool jazz . 1960 - Free jazz .Osa muusikute üritus otsustavalt selga pöörata popmuusikale,soov omada eristuvat iseseisvat identiteeti. 1970 - Joachim Berendt eristab viite põhisuunda,eelnevatel kümnenditel oli ainult üks domineeriv suundumus korraga. 1980 - Swing-revival kümnendi alguses. 1990 - 1.Acid Jazz 2.Hip hop jazz 3.New traditionalism bebop-vaimus (Wynton Marsalis) 4.Smooth jazz (ajaviiteline,Ameerika nähtus eelkõige,USA-s sellele ka nimetus Contemporary Jazz) 5.World Jazz 2000 - 1.Nu-Jazz,jazzi tantsulisemad vormid. 2.Jazzi äärmuuslik stilistiline eklektika,peavool peaaegu puudub Praegune jazzmuusika on avaram mõiste kui eales varem selle muusikastiili ajaloos.Jazzi sildi all võib kohata äärmiselt mitmesugust muusikat,milles esineb improvisatsioonilisuse element.Sagenenud on jazzmuusikute koostöö klassikalise muusika esindajatega, samuti
kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Ei ole võimalik selgitada, millised zanrid talle kõige paremini sobivad. E. Raua sulest on tulnud õpetliku ivaga lastelookesi, sõna- ja mõttemängulisi värsse ja proo-
1635-1685 on klassitsismi kõrgaeg. Ilmuvad entsüklopeediad, kokkuvõte kõikidest teadustest, kõigest maailmas olemas olevast. Õukond asub sellel ajal elama Versailes'sse. Sümboliseerib ka monarhia tippaega. Klassitsism oli pidev liikumine millegi poole, millega kaasnes ka uue publiku liitumine. Kõrgstiiliks saavad eeposed ja tragöödiad, keskmiseks kõrgkomöödiad, oraatorikunst, epistolaarne zanr. Madalaks stiiliks on rahvalik komöödia, koomiline romaan ja mu ajaviiteline kirjasõna. Proosa romaan ei ole sündinudki. Seda ei peetud üldse kirjanduseks. Tegevus pidi toimuma 24 tunni jooksul ning ei võinud kalduda erinevatesse paikadesse. Eesmärk oli selgus. Ideaaliks oli aga haritus ja meeldivus. Kui hakata võrdlema barokki ja klassitsismi, siis tuleb välja, et mõlemas armastati komöödiaid ja tragöödiaid, kuid klassitsismi ajal tulid juurde ka eeposed ja aforismid. Barokis kasutati metafoorsust, vastandeid, maiset
aitab paremini mõista novelli olemust. NOVELLI TÜPOLOOGIAST. Novelli võib tüpoloogiliselt liigitada eri alustelt lähtudes. Üks tavalisemaid on jaotus arenguloolise külje järgi: 1) suletud süzeega novell 2) avatud süzeega lahtiseks novelliks. Suletud novellis on põhiline oskusliku ja leidliku süzeearendusega loodav põnevus, tegevuse range ühtsus, tõusev pinge ja üllatav suletud lahendus. Sisus võib domineerida traagilisus, kuid nii mõnigi kord on novellil ka ajaviiteline, seltskondliku meelelahutuse maik, nt ,,Dekameronis". Tihti on tegelased vaid ühe mõtte, tunde, eesmärgi vallas, inimesed on terviklikud karakterid. Avatud novellis ei sea esikohale välist sündmustikku,vaid mõne tegelase siseprobleemi, sisekonflikti, millele ühtset lahendust ei anta. Omane on lõpu lahtiseks jäämine ning kalduvus fragmentaarsusele. Sageli on avatud novelliski selgejooneline sündmuse ühtsus, kuid tal puudub tähenduslik lõpetatus. Samuti võib novelli liigitada R
23. Mitmekesisus suurenes nii autorite kui teemade osas. Olulised olid metafoorid. Olid ajalooainelised ja filosoofilise kallakuga. Teet Kallas, Raumond Kaugver, Mati Unt, Mihkel Mutt jne. 24. Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva. 25. Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule. 26. Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad ümberjaotumised, Vetemaa taandub, Kruusvall tõuseb. Merle Karusoo tegeles sotsioloogilise teatriga. 28. ''Vikerkaar'' (1986). Toimetaja Rein Veidemann. ''Akadeemia'' (1989). Toimetaja Ain Kaalep. 29. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool. Hoiak, mis järgnes modernismile.
- Ansamblid Gang Starr, US3, The Roots New Age jazz - Lõõgastav, meditatiivne. - Elektroonilised instrumendid. - Dave Liebman, Kenny G Acid jazz - 1990. - Aeglane, tantsuline. - Segunenud soul, funk, hiphop ja sving. - James Taylor Quartet. New traditionalism e neobop. - Proovib jazz’i viia tagasi bebop’i ajastusse. - Wynton Marsalis. Smooth jazz - Ajaviiteline, lõõgastav ja rahustav instumentaalne taustamuusika. - Tantsuline, peamiselt stuudios toodetud. - Boney James, George Benson. Nu-jazz - 2000- - House-muusika, elektroonilise tantsumuusika ja jazzi elementide sümbioos. - Peetakse ka acid jazz’i järeltulijaks. - Cinematic Orchestra Drum’n’bass jazz - Segu elektroonilistest bassirütmidest ja improvisatsioonist. - Kasutavad paljud muusikud
Talle ei ole tundmatud nukufilmid, nukunäidendid, lasteooper, kirjanduskogumike koostamine ja küllap on mõnda veel loetlematagi jäänud. Tõlkinud on ta ka, tõsi küll, ainult kaks raamatut. Võtame kokku: Eno Raud on mitmekülgne autor, kes tundub lastekirjanikuks otse sündinud olevat. Tema teosed näivad olevat loodud lausa mängleva kergusega. Aga see kergus on seda laadi, et teda oleks väga raske või isegi võimatu jäljendada, ja E. Raua raamatuil on palju rohkem kui ainult ajaviiteline sihiseade. Huumoriküllase jutuvestja sõnaseadmise lusti varju ei kao kirjaniku missioonitunnetus. Eno Raud kirjutab sellest, millest on tarvis lastele kirjutada, ja oskab seejuures siiski kirjutada nii, nagu ise tahab ja sellest, millest ise tahab. Tema loomingut iseloomustades ütleb Reet Krustens: "Oma ellusuhtumiselt ja kujutamislaadilt on Eno Raud humorist, tihtipeale parodeerija ja karikeerija, lasteraamatutes enamasti muhe muigaja. Tema stiil on lihtne ja kodune, ta
(lepal); loomade tsükkel: Kes on haaviku emanda? (jänes ~ rebane); Kes on kuusiku kuningas? (orav ~ hunt ~ karu); Kes on nõmme neitsikene? (uss ~ jänes ~ rebane ~ orav); Kes on kõrve karjapoissi? (karu); mesilase-küsimus: Kesse kõnnib kõrta mööda, / astub aia äärta mööda, / piirab pilliroogu mööda? Kus ja millal mõistatati? Mõistatuste seosest uskumuste ja kommetega Arhiiviteated lasevad arvata, et 19. saj. lõpul ja 20. sajandil oli mõistatamisel Eestis valdavalt ajaviiteline, meelelahutuslik funktsioon. Mõistatatud, nagu ka jutte räägitud, on kõige sagedamini sügis- ja talveperioodil videvikku pidades või õhtul tubastel ühistöödel (kedrates, kududes). Mõistatamine on olnud tavaline ka talgutel, rehepeksul, õitsil jm. ühistel välistöödel, eriti nende juurde kuuluvail söögitundidel ja puhkepausidel. Karjalapsed on üksteiselt ajaviiteks mõistatusi küsinud. On mõistatatud õhtul sängis und oodates. Varrud, pulmad jm. perepeod, noorte
eepika, algas realistliku proosa esilekerkimine, kuigi 1880. teisel poolel oli ka rahvusromantilise ajaloolise proosa kõrgaeg. Luuletajate hulka tuli palju epigoone, kelle värsid ei omandanud sisulist, kunstilist kaalu ega tähendust. Märkimisväärne protsess hakkas kujunema kirjandusliku mõtte ja kriitika arengus. Rahvusliku liikumise sügavast kriisist, ühiskondlike olude muutusest, tsensuurist olenevalt hakkas proosas ühelpoolt domineerima ajaviiteline, humoristliku kallakuga või teisalt olustikulis-realistlik jutustus.käsitluse ulatuse, kindlama kompositsiooni, karakterite psühholoogia näol hakkab mahukamates jutustustes avalduma romaanile omaseid tunnusjooni. Maximillian Põdder (1852-1905) - oma algupärastes juttudes käsitleb rahvusliku liikumise aja probleeme ja suhtumisi, loomingu tipuks ja tolleaegse proosa tuumakamaks teoseks on "Bob Ellerhein" (1884).
mehega. Paul Kuusbergi "Vihmapiisad" näitab Nõukogude ühiskonda kui haiget ühiskonda. Võimatus takistamatult ühiskonnast kõneleda suunas prosaiste psühholoogilistesse vaatlustesse, need teosed on enamasti modernistlikud (Unt, Saluri, Vahing jt). 1980. aastatel hakkas ilmuma rohkem proosaraamatuid, kuid debüüte väga vähe. Valitsema hakkasid olme- e triviaalkirjandus ja juhuautorid. Lugejat huvitas eelkõige realistlik ajaviiteline jutukirjandus, mis kirjeldas igapäevaseid olusid ja tuttavlike tegelaste elujuhtumeid. Vanast generatsioonist nt Ardi Liives, Albert Uustulnd, Egon Rannet. Modernism näis olevat end ammendanud, postmodernismi ilminguid oli näha Undi ("Räägivad ja vaikivad") ja Valtoni ("Üksildased ajas") puhul. JAAN KROSS (19. II 1920) Elust Sündinud 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinaehituse meistri pojana. Lõpetas Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi,
annaabi.ee 
