abielukorraldus, majapidamine. Mehed vastutavad materiaalse heaolu eest · traditsioone austavad araablased ei näe piirangutes surveavaldust, vaid loomuse kombekohast austamist Seltskondlikud kombed ja etikett · inimest hinnatakse eelkõige selle järgi, kui kombekalt ta käitub · hea maine saavutamiseks on oluline näidata külaliste suhtes suuremeelsust · araablasel ei ole aeg nii täpselt määratletud ja rangelt ajavahemikeks jaotatud kui lääne inimesel · araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks. Liibanonis, Iraagis ja Pärsia lahe ääres on palju siiite. · Muhameedlase kahte harru jagunemise aluseks on vaidlus selle üle, mille pärast prohvet Muhamedi surma toimus tegelik võimu üleminek (kalifaat)
11 Strateegia valik ja selle rakendamine Pärast väliskeskkonna analüüsi ja ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede hindamist valitakse ettevõttele sobivaim strateegiline plaan ja hakatakse seda muutma tegelikkuseks. Strateegiliste eesmärkideni jõudmiseks tuleb püstitada alleesmärgid ja ülesanded lühemateks ajavahemikeks, mis tähendab lühemaajaliste plaanide koostamist taktikalised plaanid (nt. ettevõtte aastaplaan). Tööülesannete jagamist täitjate vahel veel lühemateks ajavahemikeks (kvartal, kuu) nim. operatiivplaanideks. Plaanimise käigus määratakse kindlaks tegutsemispoliitika ettevõttes tervikuna, valdkondades ja ka allüksustes. Poliitika on üldine tegutsemisjuhis, mis peab suunama töötajate mõttekäike ja ka
Sulastele aga selgitati pererahva häid omadusi: lahkust, viisakust, talus tavaks olevat lühikest tööpäeva ja teenijatele pakutavat sööki. Kaubasobitajad said peremeestelt head tasu. Töölepingute sõlmimine oli suusõnaline. Lepiti kokku töötamise ajas ja saadavas palgas. Sulased ja teenijatüdrukud palgati aastaks või suveks- jüripäevast mardipäevani. Harva lepiti kokku muudeks ajavahemikeks. Ülemöödunud sajandi lõpul sai teenijatüdruk palka 20-35 rubla aastas. Sellele lisandus mõni riideese. Täiskasvanud sulase aastatasu kõikus 40-50 rubla vahel. Esimest või teist aastat sulastena töötavate noorte poiste töötasu oli täiskasvanute omast 35-40 protsenti madalam. Töö suhtes täiskasvanutel ja noortel vahet ei tehtud. Eesmärgil võeti parema meelega vanemaid, 14-15 aastaseid poisse ja tüdrukuid. Suviline
asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega. Käsumajanduse oludes plaan on selline dokument, milles on fikseeritud majandusüksuse ülesanded mingiks järgmiseks perioodiks viisaastakuks, aastaks, kvartaliks, kuuks jne. Plaan on rahvamajanduse ja selle kõigi tasandite allüksuste plaanilise juhtimise peamine instrument, plaanimise otsene tulemus. Pikemateks ajavahemikeks koostatavaid plaane, mis käsitlevad suurimate ja tähtsaimate rahvamajandusharude arendamise probleemide lahendamist, nimetatakse ka plaanilisteks prognoosideks e. prognoosplaanideks. Veel pikemate perioodide peale tehakse tavaliselt ainult prognoose. Igapäevases majanduspraktikas nimetatakse plaaniks ka mingit üht plaaniülesannet või plaanis ette nähtud arvnäitajat. Plaan täidab ettevõttele 3 funktsiooni-1) aitab juhtkonnale selgitada,fokuseerida ja uurida ettevõtte
poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga poolt kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. Intressimäär, mida ei loeta ikseeritud intressimääraks, on fikseerimata intressimäär. 19. Täitmise kviitung
Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti). Seega lubas arvuti ilmumine, täpsemalt öeldes arvuti kasutamine digitaalinfo salvestajana, viia info kõik esitusvormid samale alusele esitada nad kõik bittidena (digitaalsele kujule). Just see võimaldaski hakata nii tekste, pilte, filme kui ka helisid vaatlema ühtse mõistena infona. Sümbolite, teksti-, heli- ja pildifailide mälumahu võrdlus:
Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). Juhupöördusprotkollid (Random Access Protocols): Slotted ALOHA - kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat saadavad samal ajavahemikul korraga andmeid, tekib kokkupõrge (collision), mille saatjad tuvastavad ja saadavad paketi mingi aja pärast uuesti. Selleks, et ei tekiks uut kokkupõrget
Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). Juhupöördusprotkollid (Random Access Protocols): Slotted ALOHA - kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat saadavad samal ajavahemikul korraga andmeid, tekib kokkupõrge (collision), mille saatjad tuvastavad ja saadavad paketi mingi aja pärast uuesti. Selleks, et ei tekiks
Kui tasutava summa vääring ei ole määratud, tuleb seda teha kohustuse täitmise riigis kasutatavas rahas. Kui maksmiskohas kehtib teine vääring, võib võlgnik tasuda oma kohustuse ka selles vääringus, kui lepingus ei ole seda otseselt keelatud ning maksmiskoha raha on vabalt konverteeritav. Lepingus võib olla märgitud kohustuselt tasutava intressi suurus. Intressimäär võib olla fikseeritud kas kogu lepinguperioodi jooksul või ainult kindlateks ajavahemikeks. Fikseerimata intressimäära korral on aluseks Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär. Täitmise tõendamine Võlausaldaja peab kohustuse vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi (kviitungi). Kui kviitung on välja antud põhikohustuse kohta, eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress. Kui võlausaldaja keeldub
viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31 VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenude eest maksta intressi
viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31 VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenude eest maksta intressi
unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). 44. ALOHA, CSMA/CD Aloha ja CSMA/CD on juhupöördusprotokollid. Aloha protokolli on kaks liiki. Slotted Aloha puhul on kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat saadavad samal ajavahemikul korraga andmeid, tekib kokkupõrge (collision), mille saatjad tuvastavad ja saadavad paketi mingi aja pärast uuesti. Selleks, et ei tekiks uut kokkupõrget
Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenude eest maksta intressi. Intressimäär võib olla kokku lepitud lepingus ja sellisel juhul kohaldatakse lepingus ette nähtud intressimäära. Majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepinguga kokkulepitud intressimäär võib olla väiksem VÕS § 94 lg-s 1 ettenähtud intressimäärast