oluline laste suhtes sõjaline suunitlus. Vaimsele haridusele pöörati tähelepanu just tänu kreeklastele. Enamik roomlasi saatis oma pojad ja vahel ka tütred kooli õppima. Rikkamad võtsid endale koduõpetaja, kelleks oli kreeka päritolu haritud ori või vabakslastu. Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ja Rooma ajalugu ja kultuuri. Üsna tavaliseks kujunes noormeeste saatmine Kreekasse mõne õpetlase juurde. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti ajalookirjutistes suurel määral eeskuju Kreekast. Esimesed säilinud ajalooteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu üles riigimees ja väejuht Caesar. Kõige tuntum ajaloolane oli Titus Livius kes tegutses Augustuse valitsusajal. Rooma kultuur ongi põhimõtteliselt kreeka kultuuri mugandus. Kreeka mõjutusi on kõvasti tunda ja sarnasusi leiab ka palju
suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eeskätt etruski eeskujule.Oma jumalad samastati kreeklaste omadega.Kui Kreeka vallutamise käigus sealt hulk sõjasaaki Itaaliasse toodi, suurenesid Kreeka mõjud veelgi
ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks. Akademism soosis joonistuslikkust maalikunstis, jättes värvi tähtsuse tahaplaanile. Teemadest eelistati mütoloogilisi või allegoorilise tähendusega teosed, samuti ajalooteemalisi maale ja portreesid. Kunstnikule, kes pidas oluliseks klassitsismi traditsioonide järgimist, avanesid kõik võimalused karjääritegemiseks. Just nende poole pöördus riik riiklike tellimuste tegemiseks, neile said osaks autasud ja ainult nendel oli võimalus kunstikoolide õppejõududeks saada. Akadeemilist kunsti nim. sageli ka salongikunstiks, sest 19.saj. hakati kõigile nendele reeglitele vastavat kunsti Pariisi saalides e.Salon`ides näitama. Tunnustatud kunstnikest
Oma komponeerimisoskusi ja muusikateoreetilisi teadmisi täiendas Balakirevi juhendamisel. Kuni 1861, sai rahulikult loomingule pühenduda kuna elatus mõisast saadud tuludest. Pärisorjuse kaotamisega halvenes aga majanduslik seis ja oli sunnitud ametnikuna elatist teenima. Majanduslik allakäik süvenes, peagi sõltus ta oma sõpradest ja vendadest ning veetis üsna rohkem aega joomakaaslastega. See periood oli heliloojale valusaks elukooliks, samas aga luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust ning see kõik koos kujundas välja tema maailmavaate ja esteetilised tõeksipidamised. Kuigi tema hädade objektiivne põhjus oli pärisorjuse kaotamine , ei süüdistanud ta seda reformi oma õnnetustes vaid vastupidi, oli isa ka pahempoolsete vaadetega. Süvenes mussorgski realismitatlus. Ooperi "boriss Gudumov" esietendus andis heliloojale uut loomingulist energiat, mille tulemusena valmisid silmapaistvad teosed
seina- ja laemaalidega: - loodusvaated - piibli tegelased - on säilinud Itaalias ja Lähis-Idas, Rooma linna all on kogupikkuses 900km katakombe. Kristlikud sümbolid: 1) valge tuvi - 4) paabulind - 2) kala - 5) rist - 3) ankur - 6) roos - Vabalt sisvaid skulptuur ei tehtud üldse, rohkem harrastati reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. [ Julius Bassuse sarkofaag. ] Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid. Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias. Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena.
Sündis Pihkva kubermangus mõisniku perekonnas Esimesed klaverimänguoskuse sai emalt 1852. aastal läks kadettide kooli Heliloojana debüteeris 1860. aastal Muusikalisi oskusi täiendas Balakirevi juhendamisel Kui 1861 aastani sai Mussorgski rahulikult loomingule pühenduda, kuid kuna ta elatus mõisa tuludest ning pärisorjuse kaotamisega ta majanduslik olukord halvenes siis hakkas ta jooma Modest mussorgski See periood oli talle tugevaks elukooliks Kuid samas luges ta palju ajalooteemalisi ja filosoofilist kirjandust Selle tõttu muutus maailmavaade ning eetilised tõekspidamised 1874. aastal esietendus ooper ,,Boriss Godunov´´ Tänu sellele tekkis uus loominguline energia Kuid Mussorgski majanduslik seisund ei paranenud ning tema surma põhjuseks oli alkoholism looming Tema looming kajastab Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid Erilist huvi tundis ta Venemaa ajaloo ning ka tsaarivõimu telgitaguste kohta Keskne teema teostes oli õigluseta talupoegade saatus
Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti marmoriga, lubjamördi abil saadi teha võlve, kaari, kupleid. Interjööri kaunistas sambad ja poolsambad. Traditsioon ja võõrmõjud-loodi ajalooteemalisi eeposeid. teatris, kõnekunstis, ajalookirjutistes võeti eeskuju kreekast. Kujundati järkjärgult oma originaalne kirjandus. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga etruskildelt. Jumalad-roomlased austasid loodusjõude ja vaime, usuti et igal esemel ja elusolendil on oma hing ja jõud ( nuumen), igal majal oli oma kaitsevaim, laarid, nende kujud seisid pühitsetud nurgas. Maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist
o akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linnu joogiveega · Pompei varemed Lõuna-Itaalias;mattus 79.aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga
kes tema sõnul elas kunagi meie perega samas majas. Tema kirjutisi loeb ta meeleldi ning on nõus isegi nende eest maksma. Arvutiga vanaema tuttav pole ning seetõttu on tema teadmised internetist ning sellest kõigest üsna minimaalsed, ta on vanakooli inimene, kuigi tal on sellest veidi kahju, sest internetist leiaks ta endale kindlasti palju meelepärast lugemist. Enamiku uudiskirjandusest või ka ajakirjadest saab ta kas raamatukogust või peretuttavatelt. Ta loeb huviga kultuuri- ja ajalooteemalisi ajakirju, näiteks on tal kogumik nii ’’Imelise Ajaloo’’ väljaandeid kui ka ’’Imelise Teaduse’’ kogumik. Vahepeal satub ka mõni ’’National Geographic’’ temani. Kui teda tõesti mõni artikkel mõnes ajakirjas huvitab, siis ta selle ka endale soetab. Samuti võib välja tuua tema suure huvi ristsõnade vastu, mistõttu on tal alati varuks mõni ristsõnakogumik. Nagu juba mainitud sai, siis tegemist on tõesti palju lugeva
veejuhtmeid akvedukte -, mis varustasid linnu joogiveega. Peamise ehitusmaterjalina kasutati tellist, mid pidulikemate ehitiste puhul kaeti marmoriga. Lubjamördi kasutuselevõtt lubas konstrueerida kaari, võlve ja kupleid. Religioon ja kultuur Rooma autorid olid algusest peale Kreeka kultuurist tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ümber ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka aega eruski eeskujudele. 7 Roomlased hindasid ka omaenda muistseid traditsioone kõrgelt. Kreeklastelt õppides kujundasid roomlased järk-järgult oma originaalse kirjanduse, mille parimad saavutused ei jää kreeklaste omadele vähimalgi määral alla
teoseid müügiks. 25. Klassitsistliku kunsti tunnused. Tekkis 18 saj. viimasel kolmandikul antiikaja vaimustuse mõjul. Sõna ,,klassikaline" tähistas renessansiajal antiikse Kreeka ja Rooma kunsti ning selle põhimõtete loodud täiuslikku vormi. Propageeris antiikkunsti taaselustamist. Klassitsismi juured peituvad soovis taastada ühiskonnas traditsioonilised väärtused, kunst peab harima. Hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid. Teisejärguliseks peeti ajalooteemalisi maale ja portreid. Maastiku- ja olustikumaalid ei olnud tähtsad. Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline. Tegelastel sageli teatraalsed poosid. Tegevus koondatud esiplaanile. Dekoor väljendatud kainelt, teisejärgulised detailid puudusid. Tähelepanu oli juhitud olulisimale, rõhutatud on maalide tõsidust. Plagiaati ja kopeerimist ei mõistetud hukka, vaid soodustati midagi paremat kui antiikkunst polnud ju võimalik luua
Neid inimesi väga palju polnud, kes oleksid olnud ka produktiivsed ajaloolased – üks sellistest oli näiteks Olaf Kuuli. Väga jõuliselt avardusid ajaloolaste publitseerimisvõimalused. Tähtis murrang, sest artikli avaldamine oli muidu üsna keeruline. See tõi kaasa olukordi, kus teadlastel tuli kasutada varuvariante, nt deponeeriti artikli käsikiri Moskvasse raamatukokku, kui see oli sinna saadetud, siis võis seda käsitleda kui ilmunud artiklit. Alates 1980ndate II poolest sai ajalooteemalisi artikleid avaldada kirjandusajakirjades, nt Looming. Perestroika ajal asutati ajakiri Vikerkaar, kus tollal oli ajalootemaatika väga olulisel kohal. Alates 1989. aastast oli oluline väljund ka Akadeemia. Alates 1988. aastast hakkas TÜ juures ilmuma ajaloo almanahh Kleio (hiljem muutus Ajalooliseks Ajakirjaks). Laiemas plaanis oli tegemist laiapõhjalise muutusega. TA Ühiskonnateadusteseeria lõpetati ja ENSV Ajaloo Küsimusi pandi seisma. Kaks väljaannet likvideeriti
annaabi.ee 
