Ajalooromaan „Auschwitzi tätoveerija“ Heather Morris Lugu saab alguse peategelase Lale kodust, Krompachy väikelinnast, Slovakkiast. Lale on peres keskmine laps, tal on vanem vend Max ja noorem õde Goldie, nad on juudid. Ühel õhtul tuleb õde koju teatega, et iga juudipere peab saatma ühe vähemalt 18-aastase lapse Saksa valitsuse heaks tööle, juures ka hoiatus, et kui peres on selline laps ja teda ei saadeta, siis satub kogu pere koonduslaagrisse. Max on valmis minema, aga Lale ei taha, et Max läheks, sest tal on juba naine ja 2 väikest last, seega Lale otsustas ise minna – ta läks Prahasse ja pani end nimekirja. Lale pandi loomavagunile koos teiste meestega ning algas sõit teadmatusse, ta suutis kogu reisi jääda rahulikuks ning aitas ka sellega teisi, eriti Aronit. Nad jõuavad lõpuks kohale ning kõik vara, mis neil kaasas on, võetakse ära. Nad juhatatakse edasi, läbi raudväravate, kus peal on kirjas saksa keeles „töö teeb vabaks“, varsti...
com/?id=14210&onepagefree=b1a25c08db44276c65e17f4413d05 http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=59&table=Persons http://en.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under http://www.slideshare.net/ailuj123/marie-under http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Kallas http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=7668:aino-kallase-kirjutama http://www.utkk.ee/index.php/et/yritused/ajalooromaan?id=237 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/under_leilalille.htm Thank you for listening! 2012
Järjest vähem kirjutatakse antiikzanrides ja järjest vähem püütakse jäljendada antiikautoreid. Sellel vormil peab olema sisuline põhjendus, ei kaitsta suvalist vormi. Romantikud ei armasta süsteemseid mõttestruktuure - see mis tuli, see tuli, oluline oli, et see pandaks vaimukalt kirja - struktuurset ülesehitust romantikult väga ei leia. Geenius ei allu reeglitele vaid loob neid - tugines Immanuel Kanti mõttekäikudele. Romantilistel kuntsnikel õnnestski vorme muuta: ajalooromaan (Goethe, Scott - tõlkis inglise k Goethe 70. aasta teosed "Göetz von Berlingen"??? ja hakkas ise kirjutama ka ajalooromaane), fantastiline jutustus, mis osalt tugineb muinasjuttudele (18. sajandist algab fiktsioonide õitseng), lüroeepiline poeem e pikk värssteose - Byron kirjutab selliseid teoseid, mis võiksid olla ka proosa teosed mingis mõttes. Teostasid ka lavareformi, kuigi näitekirjandus jääb võrreldes proosa ja luulega tahaplaanile. Scotti juures
juurde ja saab lunastuse. Väga värvikas kirjeldus ja ühiskonna sarjamine. 17.sajandi teisel poolel on tegemist varajase psühholoogilis-realistliku romaani algusega. La Rochefoucauld; Madame Lafayette (1634-1693) kirjutas romaani "Printsess De Cleves"(1678). Hertsogi abikaasat hakatakse kutsuma printsessiks. Armastuse kolmnurk. Konkreetses ajaloolisel õhustikus, 100 aastat enne kirjutamist toimub sündmustik, Prantsusmaal. Natuke nagu juba ajalooromaan. Tähelepanu on eraelulisel kolmnurgal mees, naine, armuke. Noor ja keva Cleves' printsess abiellub hertsogiga. Ilmub nooremhertsog Nemsurs, kes armub noorde abielunaisesse. Piinad kire ja kohuse vahel. Ka hersog püüab oma armukadeduse tundest üle olla, püüab olla võimalikult suuremeelne. Ka naine püüab leida teed, et seda kirge vaigistada ja olla oma mehele truu. Läheb maale, eemale, kuid kirg siiski ei hääbu. Hertsog on murest murtud ja sureb
seda eriti korduvuse pärast (korduvlugemine kui naudingu uus läbielamine). Esteetiline elamus on kahetine: 1) äratundmine, kaasatundmine 2) kunstlikkuse tajumine. Vaid äratundmise tajumine on arhailis-mütoloogiline nauding, teine äärmus on elu totaalne estetiseerimine: O. Wilde Elu matkib kunsti. · Teiseks on kirjandusel informatiivne funktsioon. Reisikirjad, päevikud, ajalooromaan. · Modelleeriv. Kunsti võime luua uusi maailmu, uusi tunnetusvõimalusi. · Prohvetlik. Piibel on tugeva prohvetliku laenguga. Ulme, utoopia, antiutoopia. · Sotsiaalne. Inimese mõjutamine, mis võib kujuneda propagandaks. Igasuguse kirjandusliku teksti eesmärgiks on inimest muuta. Tavaliselt autor jutustusse ei sekku ja sellega on tagatud lugeja vabadus, kuid Hitchcock näitab selle vabaduse suhtelisust. 1 Frye, Northorp
„Kuulsuse narrid“ tegelased Jaan Tatikas (realist) ja Saalomon Vesipruul (romantik) on vastanduvad – romantism vs realism. Bornhöhe kujutab nende tegelaste kaudu romantismi ja realismi omavahelist konflikti. Vilde ajalooline triloogia on Eesti kirjanduses hea realismi näide (1902–1908). Triloogias on „Mahtra sõda“, „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ ja „Prohvet Malzvet“. Eesti realismi läbimurdeteos oli 1896 ilmunud Vilde „Külmale maale“, mis pole ajalooromaan, vaid räägib 19.saj lõpu külaelust. Vilde kehtestab triloogias külakujutamise kaanoni ja arusaama, milline oli eestlaste elu teoorjuse ajal. Kujutluslaadi põhitonaalsus on see, et eestlaste teoorjuseaegset elu kujutatakse süngelt. See on jätnud jälje 20.saj kirjandusele: Vilde romaanidest lähtuvalt kujunebki arusaam 19.saj I poole eestlaste (küla)elust, suhetest sakslastega. Kivirähi romaanis „Rehepapp ehk November“ kaob
kirjandusauhinda. I preemia sai 1934 Tammsaare “Tõe ja õiguse” eest. 1940 preemia sai ka Tammsaare “Põrgupõhja uue vanapagana” eest. August Mälgule kingiti riigivanema talu kirjanduslike saavutuste, eestimaalisuse eest. 1930ndatel trükiti ohtralt raamatuid: Nobeli kirjandus, entsüklopeediad, Põhjamaade romaanisari, alustati uute vaimuajakirjadega (Varamu–võimumeelne ajakiri Visnapuu juhtimisel; Akadeemia – Varamu-vastane). Jätkub romaani võidukäik: ajalooromaan. August Mälk oma rännuromaanidega. Hugo Raudsepp – näidendid kutselistes ja amatöörteatrites “Neetud talu”, “Vedelvorst”. 1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P.Viiding). 22
annaabi.ee 
