Kuidas see kõik on meil õnnestunud? Pikemat aega juba on otsitud midagi, mida saaks kutsuda "Eesti Nokia'ks". Eesti riigi "Nokia" ongi Eesti kodanikud. Selle riigi elanikud on üheskoos selle riigi sõna otseses mõttes vabaks laulnud. Meid on edasi viinud ja rasketest aegadest läbi aidanud kõike võitev ühtekuuluvus ja tubli koostöö. Eesti rahvas on alati olnud üksteisele igati toeks, ükskõik mis meil läbi aastate ka toimunud ei ole. Me aitasime üksteist kui meil oli mitu rasket sõda. Ja ka mitme aasta tagant on seda kõikke näha kuidas Eesti rahvas hoolib üksteisest. See väljendub sellega, et meil on iga 4 aasta tagant suur Laulupidu ja Tantsupidu, kus on tunda Eestimaa uhkust ja armastust. Ning kui tulla tagasi Eestimaa kaardil painemise juurde, ei pruugi see välja paista suur nende teiste riikide vahel, kui inimesed kes Eestis elavad võivad uhkusega väita, et
pöördumatuid kahjustusi. Prügimägedest ja aherainemägedest leostub looduskeskkonda orgaanilisi ühendeid, mis on reostatud mürgiste ainetega ning sisaldavad mikrobioloogilist reostust. Kontroll selliste lekete üle puudub või on nõrk. Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Eelmine aasta toimus ka väga korda läinud üritus ,,Teeme ära 2008" kus ma ka ise osalesin. Aitasime koos perega koristada Tallinna ümbrust. Kokku koristati kogu eestipeale umbes 10 000 tonni prügi ja seda rohkem kui 50 000 inimesega. (TEEME ÄRA 2008) (Nafta reostus meres) (prügi reostus kalda ääres) (Lahemaa rahvuspark) Kasutatud allikad: http://www.greengate.ee http://www.teeme2008.ee "Muutuv kekkond ja tervis"Tallinna Tehnika Ülikool 1993 "Globaalsed keskkonna probleemid"Tallinna Tehnika Ülikool 1993
Mina olen peres noorim laps. Minu peres on 6 liiget. Kolm poolõde ja kaks poolvenda. Meil on üsna suured vanuse vahed. Vanim on 39-aastane ja noorim on 16-aastane, kelleks olen mina. Arvatakse, et noorim laps saab vanematelt liiga palju tähelepanu. Mina seda ei arva, ei tunne, et ma oleksin rohkem tähelepanu saanud kui teised. Meie peres said kõik vanemate poolt võrdselt tähelepanu ja hoolitsust. Meie pere hoidis kokku ja toetasime üksteist ja vajadusel ka aitasime üksteist. Pigem võib see olla suuremates peredes või peredes, kus on väiksemad vanusevahed. Mulle ei meeldigi alati tähelepanu keskpunktis olla. Ma suhtlen rohkem kahe õega, kes on mulle ema poolt, kui nendega, kes on mulle isa poolt. Isa poolsed õed ja vennad on kaugemaks jäänud. Lapsepõlv on olnud mulle raske, kuna kaotasin oma ema päris noorelt ja jäin isaga kahekesi. See aeg oli väga raske minu jaoks, et toime tulla
andma sellest ka esinejatele või esinejate õpetajatele.Pidime tegema kutsed mis läksid Paistu vallavanemale Ene Saare'le, kultuurimaja juhataja Piia Männ'ile, Paistu vallavalitsusele ning Paistu Kooli direktorile Merike Kald'le Vajalik oli ka üle kontrollida jõulupeo kaunistused jõulupeo toimumis paigas kultuurimajas.Vaja oli rääkida ka esinejatega kuidas nad laval paiknevad ning mis helitehnikat neil vaja läheb.Kuna jõulupeole järgnes disko oli vaja leida dj kes tegeleb muusikaga, aitasime ka natuke muusika valikuga. Töödejaotus Töödejaotus minu ja Martin Lõssovi vahel nii suur ei olnudki, kõik kujunes nagu endamisi.Me ei teinud just mingi paberi peale mida teeb Martin ning mida teen mina. Me lihtsalt pakkusime üksteisele välja või siis küsisime või arutasime mida keegi teeb. Alguses tegime asju rohkem koos.Käisime küsisime juhendajate käest kas nad on nõus meie juhendajateks hakkama,käisime klasside klassijuhatajatelt küsimas ja
vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju õigusi, vabadusi, aga samas hulganisti kohustusi, mida pidin täitma. Minu tööks oli sööta koeri, rohida peenraid, hoida korras toad. Aitasime ka heinateol ning ka lehma lüpsmine pole mulle võõras. Sain ka karistada kui tegin pahandusi, kuid mitte kunagi füüsiliselt. Mäletan ühte seika, kui me taas oma vanema õega olime ema välja vihastanud ja ta meile kummagile vitsa näppu andis ning õue saatis, et me üksteist ise karistaks, kuid me ei suutnud muud kui vaid naerda. Kasvatuses omab suurt tähtsust ,,oma mina" voolimine. Kui inimene pürgib oma eesmärkide
8 suurepäraselt, kandikud tühjenesid kiiresti. Kõrvale joodi omal kaasa võetud jooki ja võimalus oli võimalus juua ka õpetaja valmistatud õunamahla. Õhtu jätkuks oli hea tegeleda natukene millegi rahulikumaga, sest kõhud olid täis. Selleks olime ette valmistanud telefonipõhise, populaarse kahoot internetimängu, mille teemaks oli vanaaeg. Mäng sujus ladusalt, vajadusel aitasime neid. Sai palju naerda, sest võistkonnad olid väga hea huumorimeelega. Aeg oli möödunud kiirelt ja lõpusirge oli lähedal. Tegime algust diplomite jagamisega ja tänu avaldamisega kõigile, kes kohale olid tulnud ja aidanud meil seda õhtut läbi viia. Suured tänud õpetaja mehele, kes oli meile appi tulnud ja valmistanud kõigile osalejatele puidust medalid. (Lisa) Peale ühispildi tegemist jagasime õpilastele kätte tagasisidelehed, mis on meile selle töö juures väga olulised
Nüüd kirusin ennast, et sefimad riided olid kõik koju jäänud, aga sama mure oli ka teistel. Me keegi polnud osanud arvata, et ka siin saab õhtuti väljas käia. Noh, polnud hullu, kuna keegi meist teisi üle trumbata ei saanud. Otsustasime minna niisama lihtsalt pükstes ja mõne parema särgiga. Muidugi tegime hoolikalt meiki, kui ülejäänu polnud midagi erilist. Hulk aega lendasid ripsmetusid ja huulepulgad üle toa ühe käest teise kätte. Vahetasime omavahel riideid ja aitasime üksteisel juukseid sättida. Lõpuks olime endaga enam-vähem rahul [...]" (A.Vallik, Kuidas elad, Ann?, lk 74) Meikimine ja vanemana välja paistmine on märgatav ka tänavapildis. "Hetkel on tähtis see, et sa pead välja nägema võimalikult täisealine. Noored alla 15, kannavad 10 cm kontsasid, panevad enda veel ilusa ja puhta näo paksu puudrikihi alla. Puuder on loomulikult näo toonist 5 korda tumedam. Silmad on nii rõvedalt ära meigitud. Lihtsalt vastik on vaadata [...] Samuti
n ≥ n1 =⇒ xn ∈ B(x; s), n ≥ n2 =⇒ xn ∈ B(y; s). Valides arvuks n0 suurima arvudest n1 ja n2 , kehtib n ≥ n0 =⇒ xn ∈ B(x; s) ∩ B(y; s). ¨ 2.5 Ulesandeid 23 See aga on vastuolus v˜ordusega (2.4). Vastuolu tulenes eel- dusest, et x = y. J¨arelikult x = y. Teoreemi 2.5 t˜oestuse k¨aigus n¨aitasime v˜orduse (2.4) eel- dusel, et x = y. Saadud tulemus v¨a¨arib esilet˜ostmist. Teoreem 2.9 Meetrilises ruumis igal kahel erineval punktil leiduvad mittel˜oikuvad (st u ¨hisosata) u ¨mbrused. Kuna nii normeeritud ruumis kui ka eukleidilises ruumis on topoloogia defineeritud meetrika abil, siis ka nendes ruu- mides on koonduva jada piirv¨a¨artus u ¨heselt m¨a¨aratud. ¨ 2
uhmitame liidetavad u ¨mber) = + (11 1 + 12 2 + · · · + 1n n )a1 + (21 1 + 22 2 + · · · + 2n n )a2 ································· + (k1 1 + k2 2 + · · · + kn n )ak = 0a1 + 0a2 + · · · + 0ak =o N¨aitasime, et leidub vektorite b1 , . . . , bn nullvektoriga v~ orduv mit- tetriviaalne LK. J¨arelikult peab VS {b1 , . . . , bn } olema lineaarselt s~ oltuv. 6.2 Teine fundamentaallemma Olgu VS {b1 , . . . , bn } lineaarselt s~ oltumatu ning VS {a1 , . . . , ak } olgu V moodustajate s¨ usteem. Siis n k. T~oestus. Oletame vastuv¨aiteliselt, et n > k. Siis peaks vekto- ris¨
3.6 Diferentsiaal kui funktsiooni muudu peaosa. Diferentsiaali geomeetriline sisu ja omadused. Funktsiooni lineaarne l¨ahend. Funktsiooni muudu peaosa ja j¨ a¨akliige. Olgu antud funktsioon, mis on diferentseeruv punktis a. Eeldame, et f (a) = 0. Kasutame §3.1 sissetoodud m~oisteid x = x - a - argumendi muut kohal a y = f (x) - f (a) - funktsiooni muut kohal a . §3.1 me n¨aitasime, et y f (a) = lim . x0 x Seega, kui me t¨ahistame y x ja f (a) vahe j¨argmiselt y r(x) := - f (a) , (3.14) x kehtib v~ordus lim r(x) = 0 . (3
3.6 Diferentsiaal kui funktsiooni muudu peaosa. Diferentsiaali geomeetriline sisu ja omadused. Funktsiooni lineaarne l¨ahend. Funktsiooni muudu peaosa ja j¨ a¨akliige. Olgu antud funktsioon, mis on diferentseeruv punktis a. Eeldame, et f (a) = 0. Kasutame §3.1 sissetoodud m~oisteid x = x - a - argumendi muut kohal a y = f (x) - f (a) - funktsiooni muut kohal a . §3.1 me n¨aitasime, et y f (a) = lim . x0 x y Seega, kui me t¨ahistame x ja f (a) vahe j¨argmiselt y r(x) := - f (a) , (3.14) x kehtib v~ordus lim r(x) = 0 . (3.15)
Me kaevatud auk oli hästi suur, aga polnud siiski nii suur, et käiakivi oleks sisse mahtunud: aga Jim võttis läbida ja tegi augu ruttu parajaks. Siis kratsis Tom naelaga kirjad kivisse ja pani Jimi kohe tööle. Naela meisliks ja sara alt risuhunnikust leitud raudpotti haamriks tarvitades pidi ta tähed kivvi raiuma. Tom käskis teda töötada, kuni küünal ära põleb; alles siis tohtis ta magama minna; käiakivi pidi ta oma õlgkoti alla peitma ja selle peal magama. Siis aitasime tal keti jälle ümber voodijala panna ja pidime ise ka magama minema. Aga Tomile tuli veel üks mõte, ta ütles: «Kas siin ämblikke on, Jim?» «Ei, mister Tom, tänu taevale, ei ole.» «Hea küll, me toome sulle mõned.» «Hoidku küll, kullake, mul pole neid vaja. Ma kardan neid. Sallin neid niisama vähe kui latsutajaid madusid.» Tom mõtles paar minutit ja ütles: «See on hea mõte. Ma arvan, seda tuleb teha. Seda peab tegema. Arusaadav! Suurepärane mõte. Kus sa neid hoiaksid?»
annaabi.ee 
