+ kõrgus + valjus + koht + sisse- ja väljalülitumine + ... -> Kuuldav maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.3. Keha asend ruumis, tasakaal Tasakaaluaisting on protsess, mille käigus muundatakse gravitatsioonijõu või kiirenduse mõju närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gravitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil Mida me aistime tasakaaluorganiga? * Mida me ei aisti tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + liikumise suund + kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) + gravitatsioonivälja suund -> tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! IV.4. Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem)
poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest eri ajutüve tuumadesse) ajukoor.Toimub parietaalsagaras. Tasakaaluorganil seos keha motoorikaga: (1) Vestibulaar-silma võrgustik silmaliigutuste koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3)Vestibulaar-kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde Mida me aistime tasakaaluorganiga? Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! Me aistime eraldi infotükke, nagu: *liikumise suund *kiirendus (positiivne ja negatiivne;angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) *gravitatsioonivälja suund Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse surve, liigutuse ja temperatuuri mõju närviimpulssideks.
koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (2) Vestibulaar-spinaalne võrgustik lihastoonuse ja asendimotoorika koordineerimiseks keha asendi ja liikumisega (3) Vestibulaar- kortikaalne võrgustik info edastamiseks ajukoorde 68 Mida me aistime tasakaaluorganiga? * Mida me ei aisti – tasakaalu ega keha/pea asendit ruumis! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: + liikumise suund + kiirendus (positiivne ja negatiivne; angulaarne ja lineaarne; vertikaalne ja horisontaalne) + gravitatsioonivälja suund tasakaalu-maailm on mitte sensoorsete vaid psüühiliste tajuprotsesside tulemus! 69 IV.4. Süva- ja puutetundlikkus (somatosensoorne süsteem) Süva- ja puutetundlikkus on protsess, mille
,,Tunne iseennast!" ,,Ateena on nagu laisk hobune ja mina olen nagu kiuslik parm, kes üritab talle eluvaimu sisse ajada." Platon (427- u 347 eKr) Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Asutas Ateenas 387. a paiku oma filosoofiakooli Akadeemia (Akademose - kreeka muinaskangelane). Seal tegeldi ka matemaatika, loodusteaduste ja kehakultuuriga. Kool tegutses 900 aastat ja oli eeskujuks ülikoolide loomisel Platoni vaated On olemas nähtav maailm - see, mida aistime oma meeltega, meie igapäevane maailm , ja maailm väljaspool aega ja ruumi, ideede maailm, milleni meie meeled ei küüni. Hing on inimese püsiv vorm. Hinge päriskodu on ideede maailmas. . "Politeia" Platoni peateos, milles ta püüab välja töötada õige eluviisi, õiglase elu alused. Platoni vaated: Demokraatia on halb valitsusvorm, sest seda ei juhi teadmine, vaid inimeste arvamused, mis vahelduvad ja kõiguvad. Nii nagu inimese mõistus peab tahte
puudutus, sügav surve, lihaspinge, valu; see jaotus osaliselt aluseks kahele erinevale võimele: 1. pinna tekstuuri töötlus, 2. suuruse ja kuju töötlus Aju koor on funktsionaalselt organiseeritud eri kohast ja erineva sisuga info vastuvõtuks; piirkondlikku jaotust nimetatakse somatosensoorseks homunkuluseks neid 4 paralleelset: 1. naha tundlikkus kiired muutused ; 2. sügav surve ; 3. lihasvenitus , 4. naha püsiv ja muutuv ärritus Mida me aistime somatosensoorselt? * Mida me ei aisti asju ega isegi mitte kehaosade omavahelist suhet! * Me aistime eraldi infotükke, nagu: 1. + puudutus 2. + surve 3. + lihasvenitus/ pinge 4. + liigutus 5. + temperatuur 6. + ... 7. à somatosensoorne maailm on psüühiliste tajuprotsesside tulemus! Maitse-ja lõhnatundlikkus on protsess, mille käigus muundatakse teatud molekulidega ontakt närviimpulssideks
Loomus õpetab ka seda, et valu, nälja, janu ja muude tajude kaudu oleme oma kehaga väga tihedalt seotud ning moodustame teatava ühtsuse. Muidu oleksime puhtalt mõtlevad asjad ei tunneks valu, kui keha haavatakse, vaid tajuksime seda mõistusega. Kuid valu, nälg, janu on segased tunded ning nad pärinevad vaimu ja keha ühendusest. Peale selle õpetab loomus meile, et meie keha ümber eksisteerivad teised kehad. Ning kuna me tajume ja aistime, siis tunneme ära millest tuleks eemale hoida ja milline keha jällegi nö ligi meelitada. Inimkeha võib vaadelda, kui masinavärki, mis on valmis seatud liigutusteks. Kui aga inimene on haige, siis eksitakse asjades, mille poole loomus neid viib. Näiteks haiged ihkavad juua või süüa, ent see teeb neile peatselt kahju. Kuid siin võib öelda, et nad eksivad, kuna nende loomus on kahjustatud. Descartes märkas suurt erinevust keha ja vaimu vahel keha on jaotatav, vaim aga jagamatu
Kõrge kvaliteediga ja rohkesti õlisid sisaldav vanem viski voolab mööda seinu alla jugadena, mida joogispetsialistid nimetavad "jalgadeks". Mida laiemad ja pikemad "jalad" on, seda kvaliteetsem jook enamasti on. Peale selle on paljud viskipudelid ja nende sildid nauditavalt ja huvitavalt disainitud. Kompimismeelega ei ole ka lugu keeruline: paljud klaasid on nii tehtud, et neid on mugav käes hoida. Tihti ongi nii, et klaasiga on käel parem tunne kui ilma klaasita. Viskit me aistime loomulikult ka suus, kui me seda maitseme. Ka kuulmismeelt on võimalik arendada: nautida võib viski klaasi valamise häält, pudelilt korgi tõmbamisega kaasnevat heli või ka heli, mida teeb lahtikeeratav kork. Olen kuulnud, et mõni viskifänn ostab alati väikeseid pudeleid - nii kuuleb seda meeldivat heli sagedamini! MILLIST VISKIT JUUA? Maitse asi. Kui aga on huvi midagi uut kogeda ja teada saada, on tark lugeda, mida on kirjutatud pudelisiltidele
( Kogu mõtlemise- keskendumise ja mäluhäired, sundmõtted, õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil mis ilmuvad tavaliselt primitiivsete agressiivsete saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil fantaasiate vormis, jälitusluul ja impulsikontrolli pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. häired. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid 8. Petkova, Ehrsson, Gutterstam jt. on hiljuti tunnuseid (värv, kuju, liikumine). me kogeme maailma avaldanud rea uuringuid, kus nad andsid inimestele uue nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid keha, näiteks Barbi nuku või iseenda oma ja pani puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, uuritava tema endaga kätt suruma. Nad soovisid teada, kõõluste venitusetseptorid , t, jne. need annavad impulsi
Mulje all mõtleb ta välise tegelikkuse vahetut tajumist. Idee tähistab sellise mulje meenutamist. Ta väidab, et nii mulje kui ka idee võib olla kas lihtne (hobune) või liidetud (pegasus-tiibadega hobune). Ta otsib vastust küsimusele: Millistest muljetest tuleneb kujutlus, mida tegelikkuses ei leidu? 18 Berkeley (vt Lisa 24) Berkeley arvas, et asjad on maailmas just sellised, nagu me neid aistime, ainult, et nad ei ole "asjad". Ta ütles, on olemas ainult see, mida saame tajuda meeltega. Ta arvas ka, et kõigil meie ideedel on põhjus väljaspool meie eadvust, kuid see põhjus pole ainelist laadi. See põhjus on vaimust. Kogu loodus meie ümber ja kogu meie olemasolu toetub Jumalale. Tema on kõige oleva ainus põhjus. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 199-247) 19 Valgustusaeg Vastuhakk autoriteetidele
põrand põrub. Õps on füüsikaline sündmus. Maailm on konstrueeritud, psüühikaga me loome selle. Meil puudub juurdepääs sellele, mille meie psüühika on üles ehitatud. Inimesed hakkavad mõtlema sellest, mis on neile kättesaadav. Alles hiljem hakatakse muust mõtlema.( Kogu õppekava taandub lõpuks retseptorite mustrile). Meil saab olla keskkond, mis kehale mõjub, kuid kui meil pole retseptorit, siis me peame seda kaudselt kogema. * Me ei aisti asju! Aistime vaid isoleeritud sensoorseid tunnuseid (värv, kuju, liikumine ...). me kogeme maailma nii nagu see tundub meile olevat. Meil on retseptorid puudutuste, keha paiknemise jaoks. Lihaskapslid, kõõluste venitusetseptorid , temperatuuri, jne. need annavad impulsi seljaajusse osaliselt erineva kiirusega. Nahas retseptoreid pole. Selleks on vaja NS-i et seda kõike kokku panna. Liikumiskontuuri me eristame teise mehanismiga. * Meil on retseptorid nii kehavälise kui keha-sisese keskkonna kogemiseks
· Kvalitatiivsus iga teadvustatud kogemus omab teatud kindlat oma "tunnet" ehk kvaliteeti · Subjektiivsus, omavaatelisus seisundid eksisteerivad ainult sedavõrd kuivõrd nad on kogetud konkreetsete inimeste või loomade poolt; teatud viis kuidas maailm ilmneb just meil · Intentsionaalsus ollakse teadlikud millestki · Transparentsus me elame oma teadvust läbi asjade ja maailmana, mitte ajuna või teadvusena; me ei aisti neuroneid vaid aistime ärritajaid ja objekte Selektiivsus Ühtsus Teadvuse funktsioonid: Prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine. Mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine Käesoleva hetke märgistamine Abstraktse ja üldistatud teadmise vahendamine Loovus Olukorra ja seisundi pidev jälgimine Eneseteadvus on iseendast teadlik olemine ja arusaamine ehk kõik see, mida inimene teab oma füüsilisest, vaimsest ja sotsiaalsest minast nii praegu,
annaabi.ee 
