4 MÕISTED: Õiguskord - ühe riigi õigusnormide kogum. Õigusvõime - õigussubjekti võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks. Eraõiguslik juriidiline isik – erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Avalik-õiguslik juriidiline isik - on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Ainuvastutava administratsiooni printsiip – (avalik-õiguslik juriidilise isiku puhul) mingi konkreetne administratsioon vastutab kindla valdkonna eest. Nt: Eesti Pank on ainuvastutav Eesti tegutsevate krediidiasutuste järelevalve eest. 5 1. Juriidilise isiku olemus ja jagunemine Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS, RT I, 06.12.2010, 12, § 24) järgi on juriidiline isik seaduse alusel
liikmeid. 1.2 Avalik-õiguslik juriidiline isik ja tema jagunemine Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip. Näiteks on avalik-õiguslik isik ka Eesti Töötukassa. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu nähakse ette selle konkreetse avalik- õigusliku isiku käiva seadusega. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega
3. AVALIK-ÕIGUSLIK JURIIDILINE ISIK Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riik loob iseseisvad õigusobjektid, kellele ta annab üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja tunnustab nad enda kõrval õiguslikult võrdväärseks. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip. Näiteks on avalik-õiguslik isik ka Keeleinstituut. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekkimine, avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus, samuti põhikirja olemasolu nähakse ette selle konkreetse avalik-õigusliku isiku käiva seadusega. Juriidilise isiku teovõime on sama, mis füüsilisel isikul. Juriidilise isiku õigusvõime tekkimisega tekib automaatselt ka teovõime. Juriidiline isik ei saa olla piiratud teovõimega
antavaks määruseks. 8.5. Statuudid KOV statuudiõiguseks on tema õigus kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. KOV on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi kohaliku omavalitsuse üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määrste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Nad ei pea olema kooskõlas riigiorganite määrustega: oma juriidiliselt jõult on nad viimastega täiesti võrdsed. Kollosiooni korral lahendatakse vaidlus kohtus. Parter legem 8.6
huvides (ühiskondlikes huvides). On asutatud omaette seadusega (siinkohal nt. erandiks mõned avalik-õiguslikud ülikoolid); Organisatsioonil selged eesmärgid, mis aitavad saavutada avalikke huve; Tal ei või olla tsiviilõigusi ja –kohustusi, mis on vastuolus eesmärkidega; Sageli vormilt unikaalsed – st. avalik-õigusliku juriidilise isiku vorme pole otseselt määratletud; Ainuvastutava administratsiooni printsiip. Avalik-õiguslik juriidilise isiku asutamisega on tegemist sisuliselt detsentraliseerimisega, mille käigus riik loob iseseisva õigussubjekti, millele antakse üle teatud avalik-õiguslike ülesannete täitmine, tunnustades neid riigi kõrval võrdväärse õigussubjektina. Õigus ja teovõime: AÕJI-l võivad olla sisuliselt kõik tsiviilõigusest tulenevad õigused ja kohustused,
Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-is ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. 8.6
tuda professor Kalle Meruskiga, kes on korduvalt rõhutanud, et avalik-õigusliku juriidilise isiku mõiste ei ole pelgalt teoreetiline küsimus, see on seotud eelkõige riigivõimu detsentraliseerimisega, mis omakorda sisaldab demokraatia elemente. Teisisõnu, riik loob iseseisvad õigussubjektid, kellele ta annab üle teata- vate avalik-õiguslike ülesannete täitmise ja keda ta tunnustab enda kõrval õiguslikult võrdväärsena. Koos õiguste ja kohustuste üleandmisega rakendub siin ka ainuvastutava administratsiooni printsiip.*20 Viimane tähendab, et avalik-õiguslikule juriidilisele isikule delegeeritud ülesande täitmise eest vastutab see juriidi- line isik.*21 Kui analüüsida advokatuurile riigi poolt delegeeritud avalik-õiguslikke ülesandeid, saab välja tuua järg- mised peamised valdkonnad. − Riigi õigusabi osutamise tagamine ja korraldamine, mis tähendab sisuliselt seda, et riik tagab
ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV üksustes ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küs-te ainuvastutava regul eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt regul kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Vähendab distantsi normiloojate ja -adressaatide vahel. o Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigustloovad aktid. Ei pea olema kooskõlas rho-te määrustega. Jur jõult on võrsed. Kollisioonide korral lah vaidluse kohus
vastavalt põhiseadusele ja sellega kooskõlas olevatele seadustele toimuda ka varem. 3. Enamuse õigus otsustada otsustamine toimub majoriteedi põhimõttel. 4. Avaliku halduse teostamine on piiratud ja piiritletud PS ja seaduste raamidega. Need piirid on kaudselt pannud rahvas, sest põhiseadus hääletati rahva poolt. 5. Kodanike arvamuste arvestamine. Riigi tasandil need võimalused väiksemad kui omavalitsuse puhul. 6. Ainuvastutava administratsiooni põhimõte otsuse täideviimise eest vastutab lõpuks ikkagi otsuse täideviinud organ või ametiisik. 7. Informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Seaduses sätestatud korras on neil kohustus anda kodanike nõudel neile informatsiooni oma tegevuse kohta. D. ÕIGUSPÄRASUSE PRINTSIIP ... haldus peab vastama kehtivale õigusele ega tohi olla sellega vastuolus Sisuelementideks on: 1. Seaduslikkus e legaalsus sisaldab põhimõtteid a
Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest vastutab ikkagi vastav haldusorgan või ametiisik; informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Põhiseaduse § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. See ei kehti andmete suhtes, mille väljaandmine on seadusega keelatud või on mõeldud
Nimetatud seaduse § 32 näeb ka ette võimaluse, et vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. Kodanike mõju ulatus haldusotsuste tegemisel peab olema optimaalses korrelatsioonis "ainuvastutava administratsiooni" põhimõttega. See tähendab, et haldusotsustuste eest vastutab ikkagi vastav haldusorgan või ametiisik; informatsiooni tagamine haldustegevuse kohta. Põhiseaduse § 44 kohaselt on kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kohustatud seaduses sätestatud korras andma kodanikele nende nõudel informatsiooni oma tegevuse kohta. See ei kehti andmete suhtes, mille väljaandmine on seadusega keelatud või on mõeldud
Kohalikele omavalitsustele on antud statuudiõigus kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks reguleerimiseks. KOV statuudiõiguseks on nende õigus kehtestada neile õiguslikult antud autonoomia raames oma territooriumil elavate või asuvatele isikutele õigusnorme. Statuudiõigus on antud eelkõige selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV-es ning aktiviseerida ühiskondlikke jõude vastavate küsimuste ainuvastutava reguleerimise eesmärgil. Statuudi andmine vabastab samal ajal seadusandja vajadusest detailselt reguleerida kohalikku elu, mille üksikasju ta ei tunne. Selles mõttes aitavad statuudid vähendada distantsi normiloojate ja normiadressaatide vahel. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega
annaabi.ee 
