a III (5) b III (1) c I (4) d IV (6) e II (2) f 0 (3) 10. Loetlege toitainete põhigrupid ja iseloomustage nende funktsioone organismides. Valgud- varustavad organismi aminohapetega Lipiidid- varustavad rasvhapetega, mis on rakumembraanide võtmekomponendid Süsivesikud- annavad energia ja olulised komponendid nukleotiidide ja nukleiinhapete sünteesiks Kiudained- stimuleerivad soolestikku ja absorbeerivad oraanilisi molekule seedetraktis Vitamiinid ja mineraalid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismis kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad ja b) millised produktid ja kesksed metaboliidid tekivad. Loeng 16 slaid 12 12. Millised toodud protsessidest on klassifitseeritavad kataboolsetena (K), millised anaboolsetena (A)? a. triglütseriidide lõhustumine glütserooliks ja rasvhapeteks b. nukleotiidide de novo süntees A c. süsivesikute seedimine K a. glükogeeni formeerumine glükoosist e
Regulatoorse tsentri mõiste molekulaarne sisu. Allosteerilise regulatsiooni mudelid; aktiveerimine ja inhibeerimine. Allosteeriliste ensüümide kineetilised kõverad (v versus S). Allosteerilised ensüümid e regulatoorsed ensüümid ensüümid, mida reguleeritakse regulatoorsete molekulide, nn allosteeriliste efektorite, pöörduva, mittekovalentse sidumise kaudu. Molekuli konformatsioon muutub efektori sidumise tulemusel. Bioloogiline roll: omavad võtmepositsiooni ainevahetusreaktsioonide reguleerimisel. Regulatoorne tsenter e allosteeriline tesenter tsenter millega reguleeritakse reaktsiooni kiirust (ensüümi aktiivsust) sidudes ensüümile efektor (modulaator). Allodsteerilise regulatsiooni mudelid: MWC allosteerilised valgud võivad eksisteerida kahes olekus: lõdvestatud (R) ja pingestatud (T) olekus. Selle mudeli järgi *kõik oligomeersed valgu subühikud peavad olema samas olekus (substraadi (S) puudumisel domineerib T-olek); *S seondub
Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis)
Ehituslik ülesanne · Membraanides, DNA-s ja RNA-s · Taimerakukestades tselluloos (enamlevinud süsivesik looduses! (inimene lagundada ei suuda!) - ärgitab lihaseid kokku tõmbuma ja seeditavat soolesisu edasi lükkama Vesi (mineraalaine) Lahustab toitaineid Kannab edasi (vere põhikomponent) Tagab püsiva kehatemperatuuri Tagab ainevahetusreaktsioonide toimumise (lahustunud kujul, vesi tihti üks osa reaktsioonidest) Kehas, rakkudes kõige rohkem Mineraalained: · Keha normaalne talitlemine · Kaltsium, fosfor luude ja hambakoe moodustamiseks · Raud hapniku transportimiseks · Kloor maolimaskestas soolhappe tootmiseks · Magneesium südame, seedimise ja lihaste tööks Vitamiinid: · orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks
Meie nahk suudab toota melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Me suudame hoida kehatemperatuuri suhteliselt püsivana vaatamata ümbritsevas keskkonnas toimuvatele muutustele. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Põhiline kehatemperatuuri kontrollimine toimub soojuskudede vähendamise või suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotaalamus. Soojust võib saada või kaotada 4 erineval viisil: · soojusjuhtivuse teel, (soojuse ülekanne ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis)
Hüpotalamus regeerib kahel viisil: * stimuleerib ajus asuvat janukeskust * Stimuleerib ajus asuvat käbikeha sünteesima anidiureetilist hormooni. TERMOIREGULATSIOON: Inimese nahk toodab melaniini tumedat pigmenti, mis kaitseb kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. Hüpotalamus "mõõdab" vere temperatuuri. Kui temperatuur muutub on tagajärjeks kas higistamine või külmavärinad. Soojusbilanss: Soojust võib saada või kasutada neljal viisil: soojusjuhtivus, kovektsioon, soojuskiirgus, aurustumine. Kriitilised temperatuurid: kui temperatuur on kõrgem või madalam normaalsest, peab organism kehatemperatuuri hoidmiseks kulutama lisaenergiat. Hüpotermia- kehatemperatuuri langus alla 35*C. MÕISTED:
Mida rohkem on veres antidiureetilist hormooni, seda enam imatakse vett esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon- Normaalne temp. On 37 C. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel(kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine- soojuskadude suurendamine või vähendamine. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus, ta mõõdab vere temperatuuri, tõusu või languse korral aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad. Hüpotaalamus saab infot nahas
esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb, aktiveeritakse hüpotaalamuse mõjul vastavad mehhanismid ja tulemuseks on higistamine või külmavärinad.
Normaaltemperatuur on 37. Higistamine kui termoregulatsioon on loomade evilutsioonis uus, primaatide seas samuti. Kõige enam on higinäärmeid jalataldadel ja peopesadel. Higinäärmete põhiline ülesanne on vee juhtimine nahale ja siis selle aurumine, ilma higistamiseta kuumeneks inimese keha liigselt üle. Higinäärmete roll peopesadel on tähtis niisutamise pärast, et sarvkiht ei muutuks kõvaks ja nii puutetundlikust ei kaotaks. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. See leiab aset kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes. Soojus ja ainevahetuse intensiivsus tõuseb füüsilise aktiivsuse ja adrenaliini korral. Temperatuuri põhiline reguleerimine toimub soojuskadude vähendamise ja suurendamise abil. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus. Hüpotalamus nagu mõõdab vere temperatuuri. Kui see tõuseb või langeb, hakkavad aktiveerima mehhanismid, mille tagajärjeks on kas higistamine või külmavärinad
Veresoontes toimub reabsorbeerumine e veresoontesse liigub tagasi organismile vajalik vesi ja sellest lahustunud ained, tulemuseks jääb neerutorukestesse uriin ja see koguneb neeru vaagnasse. Kusejuha kaudu kusepõide ja teise kusejuha kaudu kehast välja. o Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse regulatsioon toimub neerude kaudu Termoregulatsioon Keha temp regulereerimine - Toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel - Tahteline tegevus liigutamine, riiete hulga muutmine - Kontrollkeskus hüpotaalamus o Soojuskadude vähenemine värisemine, kananahk, veresoonte kokkutõmbumine , hõõruda ei tohi, sest külm veri läheb südamesse o Soojuskadude suurenemine higistamine, vastsündinutel pruun rasvkude mis eritab soojust - Soojusbilanss sõltub o Soojusjuhtivusest
6. Mille tõttu toimub soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise puhul soojuse ülekanne? Soojuse ülekanne soojusjuhtivuse, konvektsiooni ja aurustumise puhul toimub molekulide liikumise tõttu. 7. Mida iseloomustab soojusjuhtivus? Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse ülekannet ühelt kehalt teisele, kui need on omavahel kontaktis. 8. Mille tagajärjel toodetakse inimese organismis soojust? Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel. 9. Mitu higinääret on inimese nahas? Inimese nahas on 2-5 miljonit higinääret. Õ. lk. 86-95 1. Mida hävitab immuunsüsteem? Immuunsüsteem hävitab organismi sattunud patogeene. 2. Mis on humoraalne immuunsus? Humoraalne immuunsus on antikehadel põhinev immuunreaktsioon. 3. Mis on tsellulaarne immuunsus? Tsellulaarne immuunsus on patogeenide hävitamine immuunsüsteemi spetsiaalsete rakkude poolt. 4. Mis on antigeen?
esmasuriinist tagasi. Kui organismis on vett liiga palju, muutub veri lahjemaks. Hüpotaalamuse retseptorid tunnevad selle ära ja vähendavad antidiureetilise hormooni eritumist verre. Seega imatakse ka vähem vett organismi tagasi. Selle tagajärjel uriini hulk suureneb ja on lahjem. Termoregulatsioon Inimene on püsisoojane organism. Normaalne kehatemperatuur on 37º C, mis võib kõikuda 1º kas üles või alla poole. Soojust toodetakse ainevahetusreaktsioonide tagajärjel (kõikjal kehas, eriti töötavates lihastes). Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini toimel. Keha temperatuuri kontrollimine käib soojuskadude vähendamise või suurendamise kaudu. Termoregulatsioonikeskus on hüpotaalamus. Bioloogia Page 164 Hüpotaalamus ,,mõõdab" vere temperatuuri, kui see tõuseb või langeb,
Inimene on liigina kohastunud elama soojas kliimas, evolutsiooniliselt pärit Aafrikast. Külmematesse elupaikadesse on inimesed saanud minna seetõttu, et nad on ehitanud soojustpidavaid eluasemeid, valmistanud kehakatteks sooje riideid ja kasutanud soojusallikana tuld. Inimesed on endotermsed püsisoojased loomad. Inimese normaalne kehatemperatuur on ligikaudu 37C, see võib kõikuda 1 üles ja allapoole, palaviku ajal rohkemgi. Soojust toodetakse inimese organismis toimuvate ainevahetusreaktsioonide tagajärjel, eriti aktiivselt töötavates lihastes. Inimese keskne termoregulatiivne keskus on hüpotalamus, see mõõdab vere temperatuuri. Kui see pisutki tõuseb või langeb aktiveeritakse hüpotalamuse mõjul reguleerivad mehhanismid organismis. Tagajärjeks on higistamine või külmavärinate teke. Vastsündinutel ei teki külmavärinaid. Neil on külmavärinateta soojusproduktsioon, mille allikas on pruun rasvkude. See on eriline rasvkude, mida
* Valgud on lämmastikurikkad ning varustavad organismi aminohapetega. *Süsivesikud annavad energia ja olulised komponendid nukleotiidide ja nukleiinhapete sünteesiks. *Lipiidid varustavad rasvhapetega, mis on raku membraanilipiidide võtmekomponendid ning ühtlasi eellasteks signaalmolekulidele. * Kiudained(tselluloos) stimuleerivad soolestikku ja absorbeerivad orgaanilisi molekule seedetraktis. *Vitamiinid 11. Ainevahetusreaktsioonide analüüsimisel võib eristada katabolismi kolme taset. Kirjeldage a) millised transformatsioonid neil tasemeil toitainetega toimuvad b) millised reaktsiooniproduktid ja kesksed metaboliidid tekivad. I aste. Suured biomolekulid lõhutakse monomeerideks ehk ehitusblokkideks. II aste. Ehitusblokid lagindatakse keskseteks metaboliidideks: püruvaat, atsetüül-CoA. III aste. Atsetüü-CoA lõplik lagundamine. Lõppprodukti: H2O, NH3 ja CO2. 12
3. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. 4. Vesi on väga hea lahusti-enamik aineid on organismis lahustunud olekus.5. Kindlustab keskkonna happelis-aluselise tasakaalu pH. II Rakuline tasand. 6. Kindlustab turgori ja seda tänu vee liikumisele rakku osmoosi teel. Turgor on raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. 7. Kindlustab raku stabiilse sisekeskkonna. 8. On stabiilse temperatuuriga, mis on vajalik, ainevahetusreaktsioonide kulgemiseks. Määrab ära raku ainevahetuse intensiivsuse. III Organismi tasand. Kaitseb ülekuumenemise eest- aurustumine erinevatelt pindadelt (higistamine). Kaitse funktsioon- lahustunud kujul eraldab jääkaineid (uriin, higi); kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesevõie); loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju). Sisalduvas keskkonnas leiab aste viljastamine
annaabi.ee 
