Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Aineehitus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paigutus, nimetame, ilist, tahkis, aurustub, auruks, aineolekud, kristallvõre, plasma, faasisiire, sulamine, kondenseerumine, heelium, pindpidevus, temperatuuridel, sulamistemperatuur, astmetele, tera, giga, mega, hekto, deka, detsi, milli, mikro, nanokorrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike ruumala ja molekulid mõjutavad üksteist nõrkade tõmbe- ja tõukejõududega. Reaalseid gaase on võimalik madalal temperatuuril ja sobival rõhul muuta vedelikuks ehk veeldada. 3. Vedelikud Vedelikes on molekulid üksteise suhtes tihedalt ja praktiliselt korrapäratult. Selline molekulide paigutus võimaldab molekulidel liikuda ainult väga keerulisel viisil enamuse ajast võnguvad molekulid korrapäratult, kuid aeg-ajalt muudavad oma asukohti. Vedeliku molekulivaheline mõjujõud on küllalt suur. Voolavuse kõrval on vedelikul veel üks tähelepanuväärne omadus pindpinevus. Pindpinevus on vedelikel olemas sellepärast, et neil on teiste aineolekutega eraldav pind. Pindpinevus väljendub selles, et vedeliku pind püüab alati kokku tõmbuda, et selle
AINE EHITUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Mida nimetatakse aine faasideks? Loetle vähemalt kolm aine faasi. V: Erinevaid aine olekuid nimetatakse aine faasideks. Aine faasid: tahke( jää), vedel(vesi), gaas(aur), plasma 2.Mis on faasisiire? Mis toimub aineosakestega faasisiirete korral? Nimeta faasisiirded V: faassiire- Faasisiire on protsess, kus aine läheb ühest faasist teise. Faasi siirdes toimub aineosakeste omavahelises paigutuses muutus. Faasi siirded- tahe, vedel, gaasiline. 3. Milleks muutub faasisiirde käigus kehade siseenergia kuigi keha temperatuur jääb samaks (ei muutu)? V: muutuvad molekulide kineetilised ja potentsiaalsed energiad 4. Kirjelda tahkumise siseehitust: kuidas asetsevad aineosakesed, millised jõud osakeste vahel mõjuvad, kuidas osakesed liiguvad?
Sulamine – Üleminek tahkest faasist vedelasse. Sublimatsioon – Üleminek tahkest faasist gaasilisse. Härmatumine – Üleminek gaasilisest faasist tahkesse. Rekristallisatsioon – Faasisiirde(id), mille käigus muutub tahke aine kristallstruktuur. Siirdetemperatuur – Suvalise faasisiirdele vastab antud aine korral temperatuuri mingi väärtus. Kolmikpunkt – Kindla rõhu väärtused, kus 3 faasi on tasakaalus. Aur- Gaasiline faas vedeliku pinna lähedal. Gaas – Kui (T > Tkr) nimetame gaasilist faasi (gaasiks). Küllastunud aur – aur (auru konstrentatsioon) antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. Keemistemperatuur – Väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Kriitiline temperatuur – Temperatuur, mille kõrgemal väärtusel ei ole võimalik enam gaasi vedelikuks muuta. Keemissoojus – Vedeliku aurumissoojus keemistemperatuuril. Õhuniiskus – Veeauru sisaldus õhus.
Tahkistes on molekulivaheliste tugevate seosejõudude tõttu võimalik ainult molekulide väike võnkumine ümber tasakaaluasendi. Vedelikes, kus seosejõud on nõrgemad, lisandub võnkumisele molekulide suhteliselt aeglane kulgliikumine. Tahkised omakorda võivad olla nii erisuguse kristallistruktuuriga vormides (näiteks kristalse süsiniku erikujud on teemant ja grafiit ) kui ka amorfsed. Kristallides paiknevad molekulid korrapäraselt ning moodustavad kristallvõre. Amorfsed ained sarnanevad struktuurilt vedelikega. Kehi, mille aatomitel on kindel paigutus ehk ruumvõre nimetatakse kristallilisteks kehadeks. Kindla paigutusega aatomite gruppe nimetatakse kristallideks. Kristalli aatomite ühendamisel kujuteldavate sirgetega saadud võretaolist moodustist nimetatakse Kõik kristallilised kehad on anisotroopsed. Nende füüsikalised omadused on piki kristalli erinevad, võrreldes omadustega risti kristalli. Nagu soojusjuhtivus,
2 ) soojusliikumine Robert Brown vaatles läbi mikroskoobi karukolla eoseid ja sai aru, et osakesed liiguvad korrapäratult ( nimetatakse Browni liikumiseks ). Osakesed liiguvad korrapäratult, sest nad saavad tõukeid igalt poolt teistelt aineosakestelt. Osakeste liikumine ei lakka kunagi. Mida kiiremini aineosakesed liiguvad, seda soojem on keha , aine temperatuur on kõrgem ( seetõttu nimetatakse ka soojusliikumiseks ). 3 ) tahke, vedel ja gaasiline aine Tahke aine ehk tahkis. Tahkis säilitab kuju. Kristallilistes ainetes ( jää, sool, metallid ) paiknevad aineosakesed korrapäraselt ning on tugevalt omavahel seotud. Osakesed võnguvad oma tasakaaluasendi ümbruses. Kristallilisi aineid kujutatakse kristallvõrena ( aine osakesed on kerad, jooned toovad esile ruumilisuse ). Vedelik. Voolavad ja ei säilita kuju. Aineosakesed paiknevad hõredamalt kui tahkises. Põhiliselt võnguvad oma koha ümbruses, kuid võivad ka teiste vahelt ,,läbi hüpata"( põhjustab
Vedelik hakkab keema temperatuuril, mil auru rõhk mullides võrdub välisrõhuga. Seega keemistemperatuur sõltub välisest õhurõhust. Mida kõrgem rõhk, seda kõrgem temperatuur. Küllastunud aur- Suletud anumas tekib korgi alla aur, kuid õige pea tekib olukord, kus vedelike molekule, sinna enam ei mahu, osa molekulidest on sunnitud tagasi suunduma vedelikku. Tekib tasakaal aurumise ja kondenseerumise vahepeal. Sellist oma vedelikuga tasakaalus olevat auru nim. küllastunud auruks. Õhu niisukus-Looduslikus õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhu niiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil 1) Absoluutne niiskus näitab 1m (kuubis) sisalduvat veeauru grammides. - fii(g/m(kuubis) ) 2) Relatiivne niiskus näitab kui kaugel on veeaur küllastus olekust = / 0 *100% 0- on antud temp. küllastunud veeauru tihedus , mis näitab, mitu g. veeauru mahub max 1 m(kuubis) õhku antud temperatuuril
(kokkusurumisel küttesegu temperatuur tõuseb kuni süttimistemperatuurini.) Adiabaatilises protsessis väheneb siseenergia ja gaas teeb tööd. 15 k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q = m Aine ehitus Kõik ained: 1 koosnevad osakestest 2 on pidevas liikumises 3 osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: 1 molekulide vahekaugus hästi suur 2 osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. 3 molekulid liiguvad korrapäratult 4 ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: 1 molekulid paiknevad tihedalt 2 molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti 3 säilitab ruumala, ei säilita kuju 4 keskmine vastastikmõju Tahkis:
1. Faas- aine olek, milles keemiline koostis ja füüsikalised omadused on ühesugused 2. Faasisiire- üleminek ühest faasist teise 3. Agregaatolek- aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom 4. Siirdesoojus- energia/soojus mida tuleb anda kehadele, et toimuks faasisiire 5. Mille poolest erinevad tahke, vedel ja gaasiline faas? 6. Mida nimetatakse kristalliks- aine, mille molekulide paiknemisel on kindel kord 7. Amorfne aine- tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja mis voolab (klaas, plastmass) 8. Monokristall- tervik keha, mille osakeste paigutus eksisteerib ühes ja samas süsteemis 9. Polükristall- keha mis koosneb paljudest erinevatest monokristallidest (päevakivi) 10
pind Märgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Mittemärgamine- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Tahkis- aine, mille molekulide paiknemisel esineb kindel kord Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (sulamine ja tahkumine, aurumine ja kondenseerumine, sublimatsioon ja härmatumine, rekristallisatsioon) Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkestumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Erisoojus- aine koguse ühiku temperatuuri muutmiseks ühe ühiku võrra kulunud või vabanenud soojus Sulamissoojus- soojushulk, mis on vajalik 1kg tahkise sulamiseks jääval
1. Sissejuhatus. Mõõtühikud SI rahvusvaheline mõõtühikute süsteem A põhiühikud B tuletatud ühikud C täiendavad ühikud Eesliite nimetus Kordsus algühiku suhtes Eesliite tähis Tera 1012 T Giga 109 G Mega 106 M Kilo 103 K Hekto 102 h Deka 10 Da Detsi 10-1 D Senti 10-2 C Milli 10-3 M Mikro 10-6 µ Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad
(kokkusurumisel küttesegu temperatuur tõuseb kuni süttimistemperatuurini.) Adiabaatilises protsessis väheneb siseenergia ja gaas teeb tööd. k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q m Aine ehitus Kõik ained: koosnevad osakestest on pidevas liikumises osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: molekulide vahekaugus hästi suur osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. molekulid liiguvad korrapäratult ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: molekulid paiknevad tihedalt molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti säilitab ruumala, ei säilita kuju keskmine vastastikmõju Tahkis:
Näiteks küttesegu kokkusurumine diiselmootoris. (kokkusurumisel küttesegu temperatuur tõuseb kuni süttimistemperatuurini.) Adiabaatilises protsessis väheneb siseenergia ja gaas teeb tööd. k- kütteväärtus ehk ühe kg kütuse täielikul põlemisel vabanev soojushulk J/kg Q m Aine ehitus Kõik ained: koosnevad osakestest on pidevas liikumises osakesed omavad energiat Aine puhul eristatakse agregaatolekuid: tahke, vedel ja gaas. (erijuht: plasma, ioniseeritud gaas.). Erinevates olekutes on molekulide liikumine ja vahemaad erinevad. Gaas: molekulide vahekaugus hästi suur osakestevahelised vastastikmõjud peaaegu puuduvad st. väga väikesed. molekulid liiguvad korrapäratult ei säilita kuju ega ruumala Vedelik: molekulid paiknevad tihedalt molekulid võnguvad oma tasakaaluasendi ümber ja vahetavad asukohti säilitab ruumala, ei säilita kuju keskmine vastastikmõju Tahkis:
veeldumiseta. Nt tahke süsinikdioksiid ehk kuiv jää sublimeerub atmosfäärirõhu juures temperatuuril -78 ˚C HÄRMATUMINE – gaasiline aine muutub tahkeks ilma vahepealse veeldumiseta. SULAMINE – tahke aine läheb vedelaks TAHKUMINE – vedel aine läheb tahkeks AURUMINE – nähtus, kus molekulid väljuvad vedeliku pinnakihist õhku. KONDENSEERUMINE – gaasiline aine läheb vedelaks KEEMINE - aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. KONDENSAINE – tahkete ja vedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindel ruumala, mida gaasidel ei esine. VOOLIS – gaasiliste javedelate ainete ühine nimetus, sest neil on ühiseid omadusi, näiteks kindla kuju puudumine, mida tahkistel ei esine. SOOJUSLIIKUMINE – molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine mistahes olekus.
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem.
olekut. Aine võib olla tahkes olekus näiteks juht või ülijuht, ferromagneetik või paramagneetik; vedelas olekus näiteks voolav või ülivoolav jne. Ainult gaasilises olekus ei eksisteeri ainel erinevaid faase. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise, nimetatakse faasisiirdeks. Faasisiirde tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Meie piirdume selliste faasisiirete käsitlemisega, mida nimetatakse agregaatolekute muutusteks. Nende käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallvõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Selliste protsessidega võib kaasneda nii soojuse neeldumine kui vabanemine. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahkest agregaatolekust vedelasse, siis sellist üleminekut nimetatakse sulamiseks. Üleminekut vedelast olekust tahkesse nimetatakse tahkestumiseks ehk kristalliseerumiseks
1) Reaalsed molekulid pole punktmassid. 2) Molekulid mõjutavad üksteist reaalses gaasis. Aine ehitus lähtudes agregaatolekust GAAS Molekulid paiknevad hõredalt,liiguvad kaootiliselt. Paiknevad korrapäratult,ruumala ja kuju ei säili. VEDELIK Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäratult. Molekulid sooritavad võnkliikumist ümber tasakaaluasendi ja vahetavad seda. Säilitab ruumala ja kuju. TAHKE AINE Molekulid paiknevad tihedalt ja korrapäraselt moodustades kristallvõre. Võnguvad tasakaaluasendi ümber. Säilitab kuju ja ruumala. Tahke aine jaguneb: 1) Amorfseks 2) Tahkiseks Ülekandenähtused Difusioon, Soojusjuhtivus,Sisehõõre. VT vihikust. Pindpinevus - vedeliku pinna omadus kokku tõmbuda. Pindpinevusjõud Jõud, mida vedelik avaldab temaga piirnevatele kehadele. Märgamine Kui vastasikmõju kahe vedeliku molekulid vahel on nõrgem, kui vedeliku ja tahke aine molekuli vahel, siis on tegemist märgamisega. Kui vedelik mööda pinda
iseloomustavat suurust nimetatakse ERISOOJUSEKS. Erisoojus näitab soojushulka, mis kulub ühe massiühiku aine soojendamiseks 1 kraadi võrra või vabaneb selle jahtumisel 1 kraadi võrra. Ainete erisoojused määratakse katseliselt ja kantakse tabelisse. 8. Mis on sulamine? Sulamissoojus. SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur, st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu. Sulamise ajal juurdeantav soojushulk kulub kristallvõre lõhkumiseks. Kuna sulamise ajal keha temperatuur ei muutu, siis osakeste kineetiline energia ei muutu. Muutub osakeste pot. energia. Osakeste võnkeamplitud suureneb, osakesi hoidvad jõud nõrgenevad ja sulamistemperatuuril osakesed lahkuvad oma kohalt. Osakeste paigutus muutub korrapäratuks. SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril.
KAPILLAARSUS Kapillaarsus on märgamisest tingitud vedeliku tõusmine või langemine peenikeses torus kapillaaris. Nähtuse põhjustajaks on vedeliku molekulide ja kapillaari vastastikmõju. · Kui kapillaaris on märgav vedelik, tõuseb see vaba pinna suhtes teatud kõrgusele. Märgav vedelik tõuseb kuni raskusjõud tasakaalustab pindpinevusjõu. · Kui kapillaaris on mittemärgav vedelik, langeb vedeliku nivoo kapillaaris allapoole kui anumas. TAHKIS Tahkis ehk tahke aine säilitab kuju ja ruumala. · Osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt · Osakeste vahel esineb tugev vastastikmõju · Osakesed võnguvad korrapäratult ümber mõttelise punkti, mida vahetavad harva. Tahkiste soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises kindla keskme ümber. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on temperatuur. VEDELIK Vedelik on voolav. Vedelik säilitab ruumala, kuid ei säilita kuju. Vedelik võtab alati
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem.
(tasapinnalised),aga paberilehtedel on kokkupuutepunkte vähe. 26. Miks kurkide soolamisel kurk kaotab kaalust? Toimub osmoos, väljas on lahuse kontsentratsioon suurem ja vesi läheb kurgist iseenesest kurgist välja. 27. Miks kuuma vee korral mullid tõusmisel suurenevad? Sest pidevalt vesi aurub sinna sisse. Mida kõrgemale mull tõuseb, seda rohkem vett sinna sisse aurub. 28. Miks käenaha niisutamisel piiritusega on see koht jahe? Piiritus aurustub kergemini, aurustumiseks kulub energiat. Soojus võetakse nahapinnalt, see pärast tunnemegi jahedust. 29. Miks merevesi võib olla temperatuuril 1 ºC vedel? Kuna merevesi on soolalahus. 30. Miks pesu kuivamise kiirus sõltub õhu liikumise kiirusest? Sest õhk viib hästi niiske õhu minema ja tagasi pöörduvate molekulide arv sellega väheneb. 31. Miks sulamiseks on sulavale ainele vaja anda soojust? Kristallstruktuuri lammutamiseks kulub soojust. 32
RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) on 7 põhiühikul ja 2 lisaühikul põhinev füüsikaliste suuruste mõõtühikute ühtne ja universaalne süsteem. Eestis kehtib alates 1963. a. eelissüsteemina ja 1982. a. kohustuslikuna rahvusvaheline mõõtühikute Sl-süsteem. Eestis kehtivad kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212, mis jõustus 1. jaanuaril 2000. a. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning loetletud lisaühikud. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. Kohaldamine ei laiene t
Valguse peegeldumine on Kui valguskiir läheb tihedamast Igal materjalil on α˳ mingi kindel nurk, nähtus, kui valgus langeb kahe keskkonnast hõredamasse ja mille korral algab täielik keskkonna valguspinnale ning langemisnurka suurendada, siis sisepeegeldus. pöördub sealt tagasi esimesse suureneb ka murdumisnurk ja mingil α˳(vesi) = 49° keskkonda. hetkel saab ta võrdseks. Murdumist ei toimu ja kogu valgus peegeldub α˳- täieliku sisepeegelduse piirnurk esimesse kekskonda tagasi. γ=90° Valguse murdumine on Kui valgus murdub hõredamast Kui valgus murdub tihedamast füüsikaline nähtus kui valguskiir keskkonnast tihedamasse, siis keskkonnast hõredamasse, siis tema langeb kahe keskkonna tema kiirus väheneb
paigutuse, osakestevahelise vastastikmõju ja soojusliikumise iseloomu poolest Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise Siirdesoojus- soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe massiühiku aine kohta Siirdetemperatuur- temperatuuri väärtus antud rõhul, millest kõrgemal on aine ühes, madalamal aga teises faasis Kolmikpunkt- antud aine jaoks kindel rõhu ja temperatuuri väärtus, mille puhul aine kõik 3 faasi on tasakaalus Sulamine- faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist vedelasse Tahkumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust tahkesse Aurumine- faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse Kondenseerumine- faasisiire, kus aine läheb gaasilisest olekust vedelasse Kriitiline temperatuur- temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul Küllastunud aur- aur antud temperatuuril, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus
David Selby(näitleja) 9I füüsika (2) 7.september 2012 Tahkis ehk tahke keha või tahke aine, deformatsioon ehk kuju muutmine, molekulid ja aatomid ehk aineosakesed, maht ehk ruumala, kontraktsioon ehk kokkutõmbumine, kaootiline ehk korrapäratu, Browni liikumine, hetkkiirus ja keskmine kiirus, temperatuur, molekuli mass, amü. Loe läbi tekstid lk.7-12 1. Mis on tahkis? 2. Mida tähendab sõna deformeerima? ....deformatsioon? 3. Millise sõnaga võiks üldistada sõnu aatom ja molekul? 4. Millised jõud mõjuvad deformeerimata tahkes kehas selle osakeste vahel? 5. Milline jõududest muutub suuremaks, kui tahket keha venitada?...kokku suruda? Elegantse meetodi õlimolekulide pikkuse, mitte läbimõõdu, määramiseks lõi ameeriklane Irving Langmuir, http://en.wikipedia.org/wiki/Irving_Langmuir. Õpikus mainitud Robert Reyleigh oli
kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks vadelikuks sulamisteperatuuril nimetatakse sulamissoojuseks. 5)Defineeri aurustumissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik, et muuta 1 kg vedeliku auruks ühel ja samal temperatuuril nimetatakse aurustumissoojuseks. 6)Defineeri kütteväärtus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk eraldub 1 kg kütuse täielikul põlemisel, nimetatakse selle kütuse kütteväärtuseks. 7)Soojusmasina peamised osad + joonis. Soojusmasinas muudetakse kütuse siseenergia ehk soojus mehaaniliseks tööks. Soojendi annab töötavale kehale soojushulga Q1. Töötavaks kehaks on kuumad gaasid või kuum aur. Ülearune soojushulk Q2 antakse jahutile(T2)
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas – nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid – ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast – kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus – Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised – (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg’sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
(tensiidid, näit. seep). 14. Amorfsed ühendid - ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju (lõpmatult suure viskoossusega vedelikud, näit. klaas). Omadused (tugevus, elektrijuhtivus) on ühesugused igas suunas nad on isotroopsed. Kristalsed ühendid ühendid, millel on korrapärane perioodiliselt korduv osakeste (ioonide, aatomite,molekulide) paigutus. Osakesed mood kristallvõre, mille sõlmedes nad paiknevad. Osakesi iseloom soojuslik võnkumine, mis on seda intensiivsem, mida kõrgem temp. Omadused sõltuvad sageli suunast kristalsed ühendid on anisotroopsed. 15. Kristallvõrede iseloomustus Jaotamise aluseks jõud, mis hoiavad osakesi koos. Ioonilised (NaCl, MgO) *Võresõlmedes pos ja neg'sed ioonid; *jõud osakeste vahel elektrostaatilised tõmbejõud; tihe pakkimine, kõrge võreenergia;
soojusjuhtivus on suurem kui gaasidel. Tahkistes kõige suurem, sest on suur tihedus. 52. Pindpinevus vedeliku omadus püüda oma pinda vähendada. Nt: seebimull on kerakujuline, vedeliku tilk on kerakujuline. 53. Kapillaarsus nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine sulamine kondenseerumine (veeldumine) aurumine härmatumine sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb?
soojusjuhtivus on suurem kui gaasidel. Tahkistes kõige suurem, sest on suur tihedus. 52. Pindpinevus – vedeliku omadus püüda oma pinda vähendada. Nt: seebimull on kerakujuline, vedeliku tilk on kerakujuline. 53. Kapillaarsus – nähtus, kus peenikestes torudes (kapillaarides) tõuseb vedelik kõrgemale üldisest tasemest. 54. Aine faasid – aine erinevate omadustega olekud. Erinevates faasides on aine molekulide või aatomite paigutus, vastastikmõju ja soojusliikumise iseloom erinev. Füüsikalised omadused on erinevad. 55. Faasisiirded paaridena: tahkumine – sulamine kondenseerumine (veeldumine) – aurumine härmatumine – sublimatsioon rekristallisatsioon (muutub molekulide paigutus) 56. Sublimatsioon – üleminek tahkest faasist gaasilisse. 57. Keemine – vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses. Mis tingimusel vedelik keeb?
10. Kuidas avaldatakse elektrivoolu tugevust? -Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub ajaühikus elektrijuhi ristlõike pinda läbinud elektrilaenguga: pinge muut jagatud aja muuduga 11. Kuidas liiguvad elektronid aines? -Elektriväli põhjustab elektronide kiirendust väljaga vastupidises suunas. · Elektronide liikumise kiirus saavutab kiiresti keskmise väärtuse, jäädes seejärel konstantseks. · Seda põhjustab elektronide hajumine aines. · Aine kristallvõre ei ole elektronide liikumisele takistuseks. · Elektronide hajumist aines põhjustavad võredefektid, pinnad ja aatomite soojuslik vibratsioon 12. Millest sõltub metallide takistus? -Kristallvõre defektid hajutavad elektrone, seetõttu need suurendavad takistust . term soojuslikust vibratsioonist, lisand lisanditest materjalis, deform deformatsioonist indutseeritud punktdefektid. 13. Mida reguleerib Pauli printsiip?
RAKENDUSFÜÜSIKA Õppeaine nimi "füüsika" pärineb kreekakeelsest sõnast " ", mis tõlkes tähendab "loodus". Antiikajal moodustasid inimeste teadmised loodusnähtuste kohta ühtse terviku füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest loodusteadusest arenesid välja iseseisvad eriteadused, nagu astronoomia, keemia, geoloogia jt. Nime "füüsika" on säilitanud teadus, mis uurib aine ja välja üldisi omadusi ning liikumise seaduspärasusi. Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused. Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati korraldama katseid. Neis püütakse luua tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest ja katsetest saadud andmete põhjal tehakse üldistusi, püstitatakse nn hüpotees teaduslikult põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, kujuneb sellest teooria
annaabi.ee 
