ühendas jõelaevatee|Käsitöölised:Enamik eluks vajaminevaid saadusi toodet kohapeal (Tallinnas 15. saj 73 tööstusharu)| 16. saj Tallinnas 20 tsunft (ühe linna ühe eriala käsitööliste ühing), tsunfti elu juhtis skraa (põhikiri)|Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused|Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse|Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda|Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk|Tallinnas oli 15 sajandil 7000- 8000 elanikku, Tartus 5000-6000|Kui talupoeg oli linnas olnud 1 aasta ja 1 päev siis kaitses linn tema isikut,s.t."linnaõhk tegi vabaks"|USK-Kõrgeim kohapealne kiriklik võim oli Riia peapiiskop, kellele allusid Tartu, Saare-Lääne piiskopkond|
Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused (kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Iseloomulikud olid kitsad, harilikult ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja äärmiselt halbade elutingimustega. Algul kindlusasulana rajatud linnade elnakie arv ajapikku kasvas ja valgus müüride vahelt agulitesse. Linnaelanikud eristusid jõukuse järgiheakorralised ja ümberehitatud kivihoonetega tuumikus elasid kõige jõukamad linnakodanikud, räpastes puitagulistes vaesed tööinimesed. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvas nii laiusesse kui ka kõrgusesse. Varasemad agulid jäid otse ärikeskuse külje alla. Et aga elamuehitus on kulukas, siis agulitesse ei kolitud, vaid autosid omavad ja jõukamad teeninduses või juhikohtadel töötavad linnaelanikud
· 1870- I raudtee, piimatooteid hakati Peterburgi vedama · 1858-Kreenholmi manufaktuur · Kalevivabrikud- Sindis, Kärdlas, Narvas · Eestist kujunes ka tähtis paberitootmiskeskus · Masina- ja metallitööstus Tallinnas, Tallinn muutus suureks tööstuskeskuseks · Arenes ka ehitusmaterjalitööstus (Narva, Aseri, Kunda) · Arenes laevandus, merekoolid Heinastes(Ainazi) ja Käsmus · 19.saj II'l poolel kasvas ka elanike arv linnas. Töölised asusid elama agulitesse · Barclay de Tolly-Vene väejuht, Napoleoni vastasleeri üks silmapaistvaimaid väejuhte.
Linna ümbritsesid kaitse rajatised, linna keskel asus pühakoda *Avalikud asutused, teenindus, tootmine surutud korrapäratult linnamüüride vahele *Selgelt välja kujunenud klassiühiskond Tööstusajastu linnad *Asulad kasvasid kiiresti, toimus linnastumine *Tehnika rakendamisel jäi maal töölisi üle, kes läksid linna *Linns kasvas laiustesse ja kõrgustesse *Jõukamad linnaelanikud ei kolinud mitte ärikeskuse juurde agulitesse vaid äärelinna *Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinadesse
Nii inimene kui maailm on seotud 4 elemendiga : maa vesi õhk tuli.Katolik kirik tõi välja 7 surma pattu, mis on kõige räigemad jumala vastu hakkamised : Uhkus ; kadedus ; viha ; laiskus ; kitsindus ; prassimine ; liiderlikkus KESKAEGSE LINNA VÄLISILME Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest. Tallinn ja Tartu suutsid linnatuumiku ümber ehitada kivimüüri. Selle sees elasid jõukamad linnakodanikud. Vaesemad koondusid eeslinnadesse e agulitesse. Linnahooned olid algul puidust, kuid tuleohu tõttu lubati alates 15.saj vaid kivimajade püstitamist. Tänavad olid kitsad ja üsna räpased. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000.
Keskmiselt 11 meetri kõrgune müür ümbritses linna 2,35 km pikkuselt, seda tugevdasid 46 müüri- ja väravatorni. Mõnda kohta oli rajatud isegi topeltmüür. Tartu linna müürid olid veidi lühemad, torne oli neil 18. Tugevalt kindlustatud olid ka Narva ja Viljandi, kus paistsid eriti silma võimsad ordulinnused. Suhteliselt väikest haapsalu piiras 1,4 km pikkune müür. Linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas eeslinnadesse ehk agulitesse. Nagu ka mujal olid ka Eestis hooned põhiliselt puust, mis tähendas ka kestvat tuleohtu. Alles 15. sajandi algupoolel kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivist linnad. 16. sajandil jõudsid nii kaugele ka Narva ja Viljandi. Võrreldes teiste Euroopa linnadega hakati Tallinnas suhteliselt varakult, juba 14. sajandi keskpaigas, ka tänavaid sillutama. 1370. aastal kaeti turuplats ehk raekojaplats 10 100 paeplaadiga. Nagu mujal oli ka siin linnaelu keskuseks turuplats
käsitöölised), Oleviste gild(eesti soost kt-d), Toomgild ( Toompea kt-d)] Tsunft –ühe eriala käsitööliste ühendus, et turgu kaitsta Skraa – rae poolt kinnitatud põhikiri, mis kujundas tsunfti siseelu Tsunftijänes – ehk vussermeister, tsunfti ametivendadest konkurendid, kellel puudusid meistripaberid, püüdsid salaja turule tulla. Agul – ehk eeslinn, linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada ja nii asus vaesem rahvas elama agulitesse. Seek – haigla, mis rajati linnast veidi eemale, sinna viidi pidalitõbe põdevad inimesed Johann von Üxküll – Riisipere mõisnik, 1535. aastal lasi raad ta hukata, kuna ta piinas surnuks ühe oma ärapõgenenud talupoja Tallinna raekoda loodi 1404. aastal Raeapteek loodi 1422. aastal 7. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343-1345- algab mandril(Harju, Lääne, Viru), levib saartele Põhja-Eesti võimuvahetus – Põhja-Eesti kuulus veel Taani alla, kuid too
Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e. seekidesse.
(eestlased) gild. Toompea käsitöölisi ühendas Toomgild. Kõigi gildid eesotsas olid oldermannid. · Käsitöölised olid tähtsad, et kaupmehed ei ujutaks turgu üle importkaubaga. · Tsunftid võitlesid aktiivselt tsunftijänestega ehk vussermeistritega. Linnade välisilme: · Rikkamaid linnu ümbritses kivist linnamüür, vaesemaid muldvall ja puitkindlustused. · Kuna kõik ei mahtunud linna ära, siis asus vaesem elanikkond eeslinnadesse ehk agulitesse. · 15. saj kujunesid Tallinnas ja Tartust kivilinnad, Narva ja Viljandi jõudsid niikaugele 16. saj. · Linnaelu keskuseks oli turuplats, mida ääristasid väikesed poed, selle äärde rajati ka raekoda. · Üldise antisanitaarse olukorra tõttu levisid nakkushaigused. · Suureks ohuks linnadele keskajal olid tulekahjud ja "must surm" e.katk. · Leeprat e. Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnast eemale asuvatesse spets. hospidalitesse e
Vanad tööstuspiirkonnad on paljudes linnades muudetud elamu-või kaubanduspiirkondadeks. Linnasektorite kujunemine 1. Põllumajandusajastu linnas olid avalikud asutused(kirik, kool), teenindus(turg), tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele ja paiknesid segamini. Kitsad ja ebasümmeetrilised tänavad. Linnad olid antisanitaarsed ja halbade elutingimustega. Linnade elanikkond kasvas ning rahvas valgus müüride vahelt agulitesse. Heakorrastatud ja ümberehitatud kivihoonetes elasid jõukamad, räpastes puitagulites vaesed. 2. Tööstusajastu linn kasvas kõige kiiremini. Ärila kasvab laiusesse ja kõrgusesse. Ei kolitud agulisse, vaid ehitati elamuid äärelinnadesse. Maalt jätkus inimeste sissevool, kes olid vaesed ning sunnitud elama agulites. Elujärg paranes, kapitali suunati linnadest väljas asuvate eramude ehitusse. Agulitest koliti eeslinnadesse, kuna seal
sajandi alguses kujunesid Tallinnast ja Tartust valdavalt kivilinnad Suuremate linnade ümber oli rajatud kivist ringmüür, väiksemad linnad ja alevikud pidid piirduma muldvallide ja puitpiiretega Võimsaim oli Tallinna linnamüür, mis oli 11 m kõrge ja 2,35 km pikk Ruumikitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti Kuna linnad ei suutnud kasvavat elanikkonda ära mahutada, asus vaesem rahvas elama eeslinnadesse ehk agulitesse Linnaelu keskuseks oli turuplats (mida ääristasid väikesed poed), selle äärde rajati ka tähtsaim ühiskondlik hoone raekoda Üldise antisanitaarse olukorra tõttu laastasid linnasid mitmete haiguste epideemiad, neist hirmsaim oli katk Pidalitõbe põdevad inimesed paigutati linnadest veidi eemal asuvatesse spetsiaalsetesse hospidalidesse seekidesse · RAHVASTIK: Tallinnas oli elanike arv 15
meistrite juures. Meistriks saamise eelduseks oli meistritöö e sedöövri valmistamine ja jootude korraldamine tsunfti liikmetele. Peale oma ametialase elu korraldamise võitlesid tsunftid ka tsunftiväliste käsitööliste e jäneste vastu. Keskaegse linna välisilme sõltus linna jõukusest. Tallinn ja Tartu suutsid linnatuumiku ümber ehitada kivimüüri. Selle sees elasid jõukamad linnakodanikud. Vaesemad koondusid eeslinnadesse e agulitesse. Linnahooned olid algul puidust, kuid tuleohu tõttu lubati alates 15.saj vaid kivimajade püstitamist. Tänavad olid kitsad ja üsna räpased. Linnaelu keskuseks oli turuplats, mille äärde püstitati tavaliselt raekoda. Suurt ohtu kujutasid nakkushaigused (katk, pidalitõbi), nakatunuid püüti hoida linnast eemal asuvates seekides. Elanikke oli Tallinnas ca 8000, Tartus ca 6000, Viljandis ca 1000. Sakslaste ja eestlaste kõrval kohtas elanike seas venelasi (eriti Narvas ja Tartus).
annaabi.ee 
