Nastasja saatis talle kirju, et too abielluks kiiresti vürstiga. Aglaja näitas nende salajasel jutuvestmisel kirju ka vürstile endale. Kokkusaamine aga ärritas väga Aglajat ja ta ütles vürstile et põgeneb ja abiellub Ganjaga. Samal õhtul kohtus vürst ka Nastasjaga, kes teatas, et lahkub Pavlovskist, nagu Moskin palunud oli. Mõni aeg hiljem kutsuti vürst Jepatsinite majja koosviibimisele, kus ta ootamatult Aglajale abieluettepaneku tegi, neiu naeris ta välja. Sügaval sees ta aga armastas siiani vürsti väga palju. Aglaja kutus pärast seda õhtut vürtsi veel ühele koosviibimisele, kuhu oli oodata ka Belonskajat, et too otsustaks kas vürst on Aglajale see õige. Rahva ees tekkis vürstil aga ootamatult haigushoog ja seetõttu otsustas Belonskaja, et Moskin on siiski liiga haige abiellumaks Aglajaga. Järgmisel hommikul võttis Aglaja kaasa vürsti ja nad läksid Nastasja juurde
oleva mehe tütar. Kui suhted olid arenenud juba kaugele, hakkasid vanemad levitama jutte abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna(hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt
Ta ei lipitse, ei punu intriige ja on otsekohene. Mõskini hoolivust ja heasüdamlikkust on hästi näha näiteks selles, et ta võttis sureva Ippoliti oma hoole alla. Ippolit kasutas Mõskini korterit, raha ja aega, nimetab teda peaaegu suu sisse idioodiks, kuid vürst ikkagi aitab teda... Mulle tundub, et Mõskin ei olnud leidnud ja ei leidnudki sõnale "armastus tähendust". Ta mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust, näiteks kirjutab ta Aglajale kirjutatud kirjale alla "Teie vend". Hea näide armastuse mittemõistmisest on Mõskini abieluettepanek Filippovnale. Mõskin näeb ainsana Nastasja ilu varjus kannatavat inimest, keda, nagu Mõskin usub, võib päästa armastus. Mõskini kaastundest on teoses hea näide see kui Aglaja võtab vürsti kaasa Nastasja juurde arveid klaarima, kuid Filippovna hüsteeriline vastureaktsioon kohutab Aglaja põgenema. Mõskin tahab küll Aglajale järele minna, kuid kui Nastasja minestab, jääb
Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Vürst polnud sinna oodatud ja teada võeti esialgu külmalt vastu. Kindralit külastades kohtus Mõskin kindrali perega, kus ta kohtas kindrali nooremat tütart Aglajat, kes jäi silma oma iluga. Noored kirjutasid omavahel ja kohtusid. Aglaja vanemad levitasid jutte noorte abiellumisest. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Esimesel kohtumisel Nastasjaga palus vürst naise kätt. Abielu soovis ta, et tunda kaasa ja aidata naisel uuesti tunda end väärikana. Nastasja keeldus, kuna ei pidanud ennast nii õiglase inimese vääriliseks. Tegelikkuses armastas Natasje Filippovna vürsti, seda hiljem tunnistades, kui jooksis ära Ragozini juurest ja elas mõnda aega Mõskiniga.
Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda 1 Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna,
Dostojevski raamatus `Idioot' Aglaja Jepatsin. Naine, kes tegelikult oli väga sügavate tunnetega, naine kes vajas armastust ja hellust,kuid samal ajal teistele esitles end kui iroonilist ning teravmeelset inimest. Ta mängis lähedaste tunnetega, näiteks kuigi naine armastas väga vürst Mõskinit ei tahtnud ta seda üldse välja näidata ja pani teised arvama, et Aglajal pole Mõskini vastu vähimaidki tundeid. Taoline kahepalgelisus, millega ta tekitas palju saladusi tõid aga Aglajale rohkem kahju kui kasu ning ta ei leidnudki lõpuks oma õnne. Inimeses on palju varjatud külgi, millest meil endalgi palju aimu pole. Ohuolukordades ja ekstreemsetes situatsioonides võivad inimesed käituda väga ettearvamatult ning seda ka neile edale. Miski, mida me ka ise ei mõista juhib neil hetkeil meie keha ja me ei saa ka midagi teha, et seda muuta. Taolist hetke on keeruline kirjeldada kuid eks ikka on juhtund, et olete midagi erakordset nähes kas
Teda võib kirjeldada kui naist, kes varjab oma tundeid viimase minutini. Ta on vürsti armunud ning teab, et mees tunneb tema vastu sama, et ei tunnista seda. Selle asemel ta hoopis naerab vürst Mõskini üle ning teeb tema kulul nalja. Kogu näiliselt tugeva välimuse all on aga peidus sügavate tunnetega õrn naisterahvas, kes vajab armastust ja tuge nagu kõik teisedki, ent millegipärast püüab oma parimaid iseloomuomadusi varjata. Kui Nastasja Filippovna hakkab Aglajale saatma kirju, milles ta üritab kindrali tütart veenda vürstiga abielluma, poleks tohtinud Aglaja ärrituda, vaid sellest mitte välja tegema. Lastes end sellest häirida, ei suuda ta isegi vürstiga kõneledes rahulikuks jääda ning teatab talle, et abiellub hoopiski homme Ganjaga. Võtnud vastu vürst Mõskini abieluettepaneku, oleks Aglaja pidanud oma tuleva abikaasa tunnetes kindel olema ning teda usaldama. Kui nad kahekesi Nastasja Filippovna juurde
pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha
oleva mehe tütar. Kui suhted olid arenenud juba kaugele, hakkasid vanemad levitama jutte abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna (hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt
tundeid tundma vürsti vastu, temperamentsed mõlemad, aglaja eriti, said hästi läbi, tunded vms, kindraliproua hakkas muretsema, et kuidas ta tütred mehele saavad, teadis, et aglaja armastab vürsti, aga viimane polnud piisavalt rikas ja vaimuhaige, ei tahtnud, et kõige noorem tütar läheks sinnna; samal ajalt tuli suvekodusse nastasja, häbistatud naine, ei tahtnud, et teised teada saaks; varsti hakkas nastasja aglajale kirju saatma, et see abielluks vürstiga, ippolit vürst võttis enda juurde elama, ta oli tiisikuse haige, agaljal oli vürstiga nii mõndagi rääkida, ta tahtis kodust põgeneda, tahtsid rääkida nastasjast, sest ta oli saatnud väga palju kirju, vürst oli palunud, et nastasja lahkuks, ta ka tegi seda. koosviibimine, kus aglajale tegi abielu ettepaneku, aglaja irvitas
kohtumisele pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas
kohtumisele pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart
Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas nüüd maha tõsise vestluse vürstiga, kus ta tegi teatavaks kõik oma
pargis rohelisel pingil. Seal nimelt tavatses Aglaja hommikuti istumas käia. Nii nad siis kohtusid järgmisel hommikul seal. Selgus, et Aglajal oli vürstile väga palju öelda. Ta palus vürstil endale sõbraks olla; teatas talle, et tahab kodust paljude asjade tõttu põgeneda ja on vürsti oma abimeheks valinud; rääkis pikalt Ippolitist; põhiliselt tahtis ta rääkida aga Nastasja Filippovnast. Nimelt tuli välja, et Nastasja saadab pidevalt Aglajale kirju (ta andis kõik kirjad ka vürstile lugemiseks). Kirjades püüdis Nastasja põhiliselt veenda Aglajat vürstiga abielluma. Nende jutuajamine vürstiga ärritas Aglajat väga ja lõpetuseks teatas ta vürstile, et kavatseb hommepäev Ganjaga abiellub ja temaga põgeneb. See öeldud jooksis tüdruk minema, kuid samal hetkel jõudis pingi juurde Lizaveta Prokofjevna, kes oli tulnud tütart otsima ja pidas
annaabi.ee 
