Agatha Christie Agatha Mary Clarissa Christie sündis 15.september 1890 ja suri 12.jaanuar 1976 Inglismaal. Ta oli väga tuntud inglise kirjanik, kes kirjutas kriminaalromaane ning teda peetakse üheks tähtsaimaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaanide zanris. Tema teoste kaks kuulsamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple, kes lahendavad keerulisi kriminaalmõistatusi. Neist on tehtud filme ja seriaale. Kirjutas 6 armastusromaani ka varjunime Mary Westmacott all, kuid need ei saanud eriti tuntuks.Haridustee oli tal kehvake. Teda õpetas ainult tema ema, muud haridust ta ei saanud. Kui ta sai kahekümne kolme aastaseks, abiellus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Kuid see abielu ei kestnud kaua. 1930. aastal abiellus ta uuesti, seekord professor Max Mallowaniga. Esimese kriminaalromaani kirjutas ta selleks, et oma õele, kes väitis, et head kriminaalromaani pole võimalik kirjutada, vastupidist tõestada
Kriminaalkirjandus Seikluskirjandusega on tihedalt seotud kriminaalse sisuga romaanid ja jutustused, mille aineks on kuritegu ja kus vastamisi on uurija ja kurjategija. Kriminaalset (lad k criminalis süütegu, roim) ainestikku võib leida juba rahvaluulest ja müütidest (nt Kaini ja Aabeli lugu piiblist; kreeka müüt "Tantalos", kus nimitegelane tappis oma poja ja püüdis seda jumalate eest varjata). Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand. Sel ajajärgul, romantismi aegadel, hakati viljelema põnevus- ja õudusjutte
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Agatha Christie elu ja looming Referaat 14.04.2001 2 Agatha Mary Clarissa Christie, kelle neiupõlve nimi oli Miller, sündis 1891. aastal Inglismaa "kauneimas krahvkonnas", nagu ta ise ütles: Devonis, Torquays. Hariduse sai ta kodus, kus ta õpetajaks oli ema. Kahekümne kolme aastaselt abiellus ta sõjaväelase Archibald Christie`ga, 1928 see abielu lahutati ja Agatha Christie abiellus uuesti 1930. aastal Max Mallowan`iga, arheoloogiga. Kirjutama ajendas Agatha Christie`t õieti juhus. Kord väitis ta õde, et on võimatu kirjutada head kriminaalromaani. Ning pärast paari ebaõnnestunud katset mõnes tõsisemas
Agatha Christie Referaat Koostaja: Laura Helena Klass: 8b Tallinn 2011 Sissejuhatus Kindlasti on paljud lugenud või teleris näinud detektiivide Hercule Poirot'i ja miss Marple'i tegutsemisi. Kui neid lugeda või vaadata tuleb, kindlasti kõik pisiasjad meelde jätta, kuna need on lõpplahendusel tähtsad. Alati on olnud lahendused keerulised ja huvitavad. Kõikide nende raamatute autor on Agatha Christie, kes oli Inglise kirjanik. Mina valisin just selle tõttu Agatha Mary Clarissa Christie, kuna mulle meeldivad ta raamatud ja ma tahtsin temast rohkem teada saada. Huvitav on ju teada millal ja kuidas ta elas, ning millal ta kirjutama hakkas. Ma kirjutan kaks peatükki, kus ühes räägin tema eluloost ja teises tema loomingust. Elulugu Agatha Mary Clarissa Christie (15.09.1890-12.01.1976) oli Inglise kirjanik ja kriminaalzanri silmapaistvamaid viljelejaid (ENE 1987: 18)
Tartu Kutsehariduskeskus Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Agatha Christie Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................8 Agatha Christie'st üldiselt
Lapsepõlv Agatha Mary Clarissa Miller sündis 1890. aasta 15. septembril Torquays Inglismaal. Oma autobiograafias on ta kirjutanud, et üks parimaid asju, mis inimesega juhtuda võib, on õnnelik lapsepõlv. Tal olid õde Madge ja vend Monty, kes mängisid suurt rolli Agatha lapsepõlve rõõmsaks kujunemises. Nende ema Clarissa oli hooliv ja loominguline naine, kellelt Agatha ilmselt oma kirjanikuoskused päris. Isa Fredericki kirjeldatakse kui laiska meest, kelle varandus võimaldas perekonnal vähemalt algusaastatel mugavalt äraelamist. Kui Agatha vend ja õde olid aga Prantsusmaale kooli läinud, jäi tüdruk päris üksi. Ta ise uskus, et just üksindus aitab kaasa loovuse kujunemisele. Agatha oli sunnitud ennast ise lõbustama ning selleks ajaks, kui ta pidi kooli minema, sai ta juba ette näidata tema enda tehtud lugusid
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid. Kuid ma andestan sulle, Tom, usun, sa oled selline kass, kes on kord juba oma käpad kõrvetanud, nagu öeldakse. Oled parem, kui sa välja näed -- seekord.» Tädi Polly oli pooleldi kurb, et tema teravmeelsus polnud märki tabanud, ja pooleldi rõõmus, et Tom oli ometi kord kogematagi kuulekalt käitunud. Kuid Sidney ütles: «Noh, minu arvates õmblesid sa tema krae valge niidiga kinni, see seal on aga must.» «Muidugi õmblesin valge niidiga! Tom!» Kuid Tom ei hakanud järge ootama. Uksest välja lipates ütles ta: «Siddy, selle eest sa alles saad!» Kindlas kohas uuris Tom kahte suurt nõela, mis olid tema kuue revääri pistetud ja
Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks võimalus teha ajakirjanikuna kaastööd läti ja vene ajalehtedele. 1895 kolib pere Laatre mõisa, seal elatakse 12 a. Pereisa rändab oma elukutse tõttu palju ümbruskonnas ringi
Mehed lahkusid, kuid lubasid tagasi tulla. Zara kuulis konkus seda kõike, mida mehed olid Aliidele rääkinud. Kui Lavrenti ja Pasa olid lahkunud, siis hakkas ta konkus karjuma, et see kõik olevat vale. Ta arvas, et Liide vihkab teda nüüdsest. Liide polnud endas kindel ning ei läinud esialgu Zarat konkust vabastama. Zara kartis, et Aliide annab ta välja, Aliide mõtles isegi Zara tapmisele. Aliide lasi siiski neiu konkust välja. Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Ta kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema. Liide valab maja petrooliumiga üle. Ta tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale.
nii vahetult kui tema." Sündmustiku väljamõtlemine ei nõudnud Kaugverilt mingit vaeva. Kaugveri tugevus on ühtlasi ka tema nõrkus. Jüri Tuuliku arvates kaotas ta teksti valmis saades suhte sellesse: ei suutnud seda enam töödelda. Nii on tema teosed parajalt pinnalised, ikka ajakajalised. Kaugver kirjutas kiiresti oma ilusa käekirja või masinaga ning peaaegu parandamata läks käsikiri toimetusse. RAIMOND KAUGVERI ROMAANID: 1960ndad: romaanidiloogia "Keskpäevavalgus" ja "Igapäevane leib", "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" 1970ndad: "Jumalat ei ole kodus", "Ja kõik on kuhugi teel", "suurte arvude seadus" 1980ndad: "Disko", "Vana mees tahab koju", "Meie pole süüdi", "Pariisi lõbusad naised", "Tee isa juurde", "Kas ema südant tunned sa?", "Kirjad laagrist" 1990ndad: "Postuumselt rehabiliteeritud", "Laev keset rägastikku", "Peotäis tolmu", "Laevad kaotavad
Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse. Professor Pohlmann Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik. Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni. Alfons Binding Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks
Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»), Fronde'i liikumist («Kakskümmend aastat hiljem»), Napoleoni 100 päeva ja teist restauratsiooni («Krahv Monte-Christo») jm. Kuigi Dumas käsutas üsna meelevaldselt fakte, on tema romaanid siiski väga köitvad. Seda eriti seetõttu, et tema kangelaste elu on väga sündmusterikas, täis kõikmõeldavaid seiklusi, kohtumisi, duelle, võite, hädaohte ja põnevaid intriige. Dumas jätkab oma romaanidega teatud määral XVII--XVIII sajandi kodanliku seiklusromaani traditsioone. XVII ja XVIII sajandil oli kodanlik ühiskond alles kujunemas, XIX sajandiks on olukord juba sootuks teine.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
