Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Euroameerika ja afroameerika muusika-�þ��� (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Euroameerika muusika
Rohelisel taustal punktiir tähistab kohta, kuhu tuleb vastus kirjutada. Loe õpikust teema „Euroameerika muusika“ ning vasta küsimustele: 1. Kui indiaanlaste ja eskimote muusikast saime rääkida kui põlisrahvaste  muusikast, siis kellelt pärinevad euroameerika muusikalised mõjutused? 
kõige enam mõju avaldanud briti kultuur 2. Miks on väljend „angloameerika“ Põhja-Ameerikas üldlevinud  kultuurimääratlus ? Tänapäeva Ameerika Ühendriikides kasutab üle 80% 
elanikkonnast inglise keelt nii koduses kui ka ühiskondlikus suhtluses. 
Väljend „angloameerika“ kultuurimääratlusena on üldlevinud. 3. Angloameerika muusikatraditsiooni kuuluvad briti päritolu ballaadid ning  meremeeste laulud. Millised olid põhilised otstarbed meremeeste laulude 
jaoks? Meremeeste lauludel oli kaks põhilist otstarvet: lauldes läks töö 
hoogsamalt ning pikkadel meresõitudel aitas laul ka meelt lahutada. a. Kuula mereteemalise laulu kohta näidet siit:   https://www.youtube.com/watch?v=JHrKuWuTQq4 („Roll The Old 
Chariot“) 4. Millest tuleneb Hillbilly nimetus? Hillbilly muusikastiil on saanud oma  nimetuse Apalatši mägedes elanud iiri ja šoti päritolu asukate järgi. a. Kuula Hillbilly muusikastiili kohta näidet siit:  https://www.youtube.com/watch?v=RpZ8umpz42c  5. Millise riigi kultuur on aluseks cajun-muusikale? Prantsuse riigi kultuur a. Kuula cajun-muusika näidet siit: https://www.youtube.com/watch? v=7-BQpRqmwM0  Afroameerika muusika
Loe õpikust teema „Afroameerika muusika“ ning vasta küsimustele: 1. Kelle mõjutuste tulemusel sündis afroameerika muusika? Afroameerika  muusika kujunes alates 17. sajandist Aafrikast Ameerikasse veetud 
mustanahaliste orjade ja valgete muusikakultuuri sünteesina. 2. Kuidas sündisid töölaulud afroameerika muusikas? Kõige ehedamalt on  mustanahaliste traditsioon säilinud töölauludes.Töölauluks peetakse 
rütmilist a cappella laulu, mida lauldakse füüsilise (tihtipeale korduvate 
liigutustega) töö tegemisel.Laulud on organiseerivad ja ergutavad.Kuna 
suur osa oli ühistööl (istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli 
levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine.Tavaliselt koosnes laul 
lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai 
hakkama ka uute salmide improviseerimisega a. Kuula ühte läbi aegade tuntumat töölaulu https://www.youtube.com/ watch?v=9ch5IWTavUc ning kirjelda, millest laul räägib ning kus 
laulu tegevus võiks aset leida? sellistel töödel, kus on vaja midagi 
korduvalt ja samal ajal teha 3. Millest kõneleb spirituaal? Spirituaalides pöörduti palvetega Looja poole  ning neisse oli metafooridena peidetud ka lootus orjapõlvest vabanemiseks
(põgenemiseks). a. Spirituaali üks tuntumaid esindajaid on Mahalia Jackson. Kuula laulu  „Lord Don’t Move The Mountain“ https://www.youtube.com/watch?


v=jusAnLIFE3k ning kirjelda, millest laulab Mahalia Jackson? 1950. 
aastatel oli Mahalia Jackson üks populaarsemaid hääli nii 
raadiosaadetes kui ka teleprogrammides, rääkimata arvukatest 
plaadistustest ning kontsertreisidest üle kogu maailma. Vahetult 
enne surma omistati lauljatarile Grammy elutööpreemia. 4. Millest tuleneb muusikastiili bluus nimetus? Erinevalt ülaltoodud  afroameerika muusika liikidest kujunes bluusis välja selgepiiriline 
muusikaline vormiskeem, mis määras ära I, IV ja V astme järgnevuse. 5. Kirjelda bluusi olemust ning kuidas on selle stiili nimetus sellega seotud? Bluus on eranditult soololaul ja väljendab (sageli kohapeal 
improviseerituna) üksikisiku tundeid.Bluus tekkis Ameerika Ühendriikide 
lõunaosariikides 19. sajandi teisel poolel pärast orjuse kaotamist. a. Kuula Muddy Waters „Walkin’ Blues“  https://www.youtube.com/watch?v=14fbpVNRanU  

Document Outline

  • Euroameerika muusika
  • Afroameerika muusika

Euroameerika ja afroameerika muusika- þ- #1 Euroameerika ja afroameerika muusika- þ- #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 425549 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Afroameerika muusika
2
docx

Afroameerika muusika

füüsilise(tihtipeale korduvate liigutustega) tööd tegemisel. Laulud on organiseerivad ja ergutavad. Kuna suur osa oli ühistööl(istandustes, puuvillaväljadel, raudteede ehitusel), oli levinuim esitusvorm eeslaulja ja koori vaheldumine. Tavaliselt koosnes laul lühikestest fraasidest, mida koor muutmata kujul kordas. Hea eeslaulja sai hakkama ka uute salmide improviseerimisega. spirituaal on vaimulik koorilaul, mis kujunes välja Aafrika rituaalsete laulude ja euroopaliku muusika segunemisel. See protsess kandis osalt ka vägivaltset iseloomu, kuna orjadel ei lubatud oma suguharu religioosset kombestikku järgida, vaid sunnit neid liituma kristliku kirikuga. Spirituaali euroopalik pale avaldub harmoonias, meloodikas ning lihtsamate vormielementide (fraas,periood) kasutamises. Ühine nii Euroopa kui ka Aafrika kultuurile on spirituaalides esinev pentatooniline helilaad (anglokeldi muusika) ning koori ja eeslaulja vaheldumisel põhinev esituslaad

Muusika
Põhja - Ameerika osa kokkuvõte
2
rtf

Põhja - Ameerika osa kokkuvõte

Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 ­ 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena

Muusika
JAZZMUUSIKA AJALUGU
30
docx

JAZZMUUSIKA AJALUGU

Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tema jaoks oli see pigem lihtsalt jazz või muusika. Kui muusika on pidevas liikumises, siis see tähendab, et ta elab. Ingliskeelset ütlust kuulsa proge-rock-jazz-fusion kitarristi Frank Zappa suust, et Jazz is not dead, it just smells funny ei pea puhta tõena võtma. Jazz on elus ning lõhnab täpselt nii nagu artist või publikum seda soovib. Seda saab aga ka mitemeti mõista, nagu kõike siin ilmas. See aga võib siis jääda igaühe oma teha. 2 ARENGULUGU Ameerika avastaja au kuulub hispaania lipu all purjetanud CHRISTOPH

Muusikaajalugu
Jazz muusika
14
doc

Jazz muusika

20 17. Kaheksakümnendatest üheksakümnendateni lk. 21 18. Jazz 20 sajandi lõpul lk. 21 19. Jazz Eestis lk. 22 20. Kasutatud kirjandus lk. 23 1. SISSEJUHATUS JAZZMUUSIKASSE Tänapäeva popmuusika lähtub jazzist. Kõik see, mida me kuuleme teleseriaalides ja edetabelitest , hotellide vestibüülides, kinos, pleieriklappidest, muusika, mille järgi me tantsime-charlestonist rocki, funcki ja hip-hopini, helid mis meid iga päev enda alla matavadkõik see muusika pärineb jazzist. Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist. Seega on tegelik looja mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust. Jazzi ei saa täpselt noodistada. Oleme harjunud, et tavaliselt esitatakse helid muusikateoses nii, nagu noodis märgitud

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun