Ta polnud kunagi abielus. Emily Dickinson suri neerupuudulikkusesse, mille oli põhjustanud Brighti tõbi, 1886. aasta mais. Dickinson kirjutas oma luuletusi endatehtud kaustikusse, mille ta hiljem ise kinni köitis. Emily Dickinson kirjutas umbes 2000 lühiluuletust, aga oma elu ajal avaldas ta neist vaid 7. Kirjutamist alustas ta juba koolis tuttavate kirikulaulude meetrumis. Emily Dickinsoni luule on vormilt väga lihtne tavaliselt on need mõnerealised ja aforistlikud. Luuletaja värssides domineerivad surma, teistpoolsuse, tõe, igaviku ja kõiksuse teemad, mis on andnud põhjust teda pidada romantikuks, müstikuks, transtsendentalistiks ja meditatsioonipoeediks. Samuti avaldub Dickinsoni luules erk loodusetaju. Sageli on tema luuletustes rõhutatud naiste tähtsust ja nende rolli ühiskonnas. Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas
nt Viljandi folgil tänapäeva bändid esitavad pärimusmuuusikat tänapäevases võtmes. Pärimusrühma sõltuvusest vabanemine – kohanetakse uute oludega. 2. Folkloori esitajate toetamine – nt „Seto lauluemade toetamine“ enne teist maailmasõda. 3. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine nt koolitatakse TÜ-s india tudengeid. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Üldistavad väited nt Ergo petab; aforistlikud mõtteterad; minakeskne grafiti; sina- pöördumised; süntaktilised stereotääbid – kes teeb seda, on see... . 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18
võetakse üldiselt kindla rahvuse kultuurina, folkloor muutud teatavas mõttes kõigi omaks. Lisaks kasutatakse folkloori hariduslikel eesmärkidel koolis, peale selle võimalik folkloori õppimine ülikoolis, tehakse rahvusvahelist koostööd, tekivad uurijate võrgustikud jne. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, üldistavad väited (ainult matsid sodivad seintele, intelligendid joonistavad), parafraasid, aforistlikud mõtteterad (Milleks see kiire, mis kuhugi ei vii? Thoreau), minakeskne grafiti (Igatsen valgust), sina- pöördumised (Sa oled see mida lood/jood). 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad (Vanavene leetopiss, läti Henriku Liivimaa kroonika) Reisikirjad (Münster „Cosmographey“ 1588) ([Liivimaa] Lihtrahva seas on samuti paljusid, kes saksa keelest midagi ei tea ja sellepärast pole neil ka kristlikke
Nagu Paulus ja Luther usub ka tema usu väesse, sellesse, et "usklikule on kõik võimalik". Ühes arutluses budismist leiab ta, et Buddha õpetuse põhituum on lihtne: olemine on oletus ja kannatus on selle väljakannatamine. Niisugusest luterlikust budismi-tõlgendusest tuleb välja, et meie maailm sõltub meie usust, maailmavaatest; see maailm, see tõelus, milles me elame, on mingi väärusu tulemus. Kui jõuame õige ja tugeva usu juurde, muutume ise ja muutub maailm. Need aforistlikud mõtted moodustavadki Masingu evangeeliumi, mida ta uskus, milles ta vahel kahtles, kuid mida ei väsinud kuulutamast terve hilisema elu. Usuteadlasena alustas Masing oma tegevust vanade heebrea prohvetite uurimisega, ta on kirjutanud pikemaid uurimusi Jeremiast ja Obadjast ning juba Nõukogude võimu ajal pidanud luteri kiriku juures korraldatud kõrgematel usuteaduslikel kursustel loenguid prohvetlusest. Seal käsitles ta ainevalda muidugi väga laialt, peatudes põhjalikult näiteks
" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
" Isa vastab: ,,Optimist on inimene, kes ostab loteriipileti ja hakkab kohe garaazi ehitama" 42. Nimeta ühte eesti parömioloogi ja mõnda tema olulist teost Lühivormide uurijad ona nt Anneli Baran, Katre Õim, Piret Voolaid, Anne Hussar, Asta Õim, Luule Kirkmann, Arvo Kirkmann, Rein Saukas. 43. Missuguseid rühmi saab (P. Voolaiu järgi) eristada parömioloogilises grafitis? - Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused - Aforistlikud mõtteterad - Minakeskne grafiti - Sina-pöördumised - Süntaktilised stereotüübid 44. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide liigitamiseks. Eesti rahvalaulude liigituse alused: elavas kasutuses (,,esimene elu") ja väljaannetes ja arhiivis (,,teine elu"). Väljaannetes ja arhiivis:
Grafiti andmebaas www.folklore.ee/grafiti Grafiti folkloorses aspektis Paröömiline grafiti = folkloorne lühivorm (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodia jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Grafiti kui multimodaalne ja sünkreeriline ilming. Kommunikatiivne ja mittekommunikatiivne grafiti Grafiti vahendusel toimuva suhtluse asünkroonsus. Pööramise grafiti liike Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; Aforistlikud mõtteterad; Minakesksed grafitid; Sina-pöördumised; Süntaktilised stereotüübid. Rahvaluuleteaduse ajaloost: folkloristika kujunemine eeldused ja arenguludu 19.-20. Sajandil (2) I põlvkond (nt O. W. Masing; õ-tähe ,,väljamõtleja", esimene eestikeelse kirjasõna väljaandja) II põlvkond (nt Fr. R. Kreutzwald; sillaehitaja batisaksa ja eesti kultuuri vahe, folkloori ja folkloristika vahel)
võrgustikud; – Nt TÜ-s India tudengite koolitamine 10. Folkloori asendi määratlus – Kultuurilise identiteedi toetamine 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? Paröömiline grafiti = folkloori lühivormid (ütlused, vanasõnad, kõnekäänud, nende paroodiad jms) grafitis; tekstiline pool grafitist Eriistada saab: Üldistavad väited; sh ka parafraasid, mugandused; • Aforistlikud mõtteterad; • Minakeskne grafiti; • Sina-pöördumised; • Süntaktilised stereotüübid 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), Läti Henriku “Liivimaa kroonika” (13. saj.) Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588) Kohtudokumendid (17. saj
sententsiaalsed implikatsioonid. Ainult matsid sodivad seintele. Intelligendid joonistavad. On palju vanasõnamodifikatsioone, vanasõnade ümbertegemist, mille põhiline eesmärk pole enam õpetlikkus, vaid esmajoones vaimukus, üllatus, uudsus ja naljasaamine. Üldistavate väidete rühma kuuluvad ka defineerivad üldistavad väited. Sageli kasutatakse väidetes negatsiooni. B. Autoritsitaadid, aforistlikud mõtteterad, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused. Autoritsitaatide parafraseeringud. C. Minakeskne grafiti. Autorikeskse mina-grafitiga haakuvad meie- positsioonilt lähtuvad seinakirjutused. D. Sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks.
(1601-1658) jesuiit-vaimulik, preester ja teoloogia õppejõud, Aragooniast pärit, sinna ta ka jäi, ei pääsenud õukonda. Kirjutas hulk teoseid, millest 1 on romaan "Criticon", rännak, 1651-57 kirjutas. Tal on ka traktaadi-sarmaseid teoseid. Neist tähtsaim "Arukas inimene". Traktaadid oli samas stiilis nagu Machiavelli "Valitseja". On ka üks filosoofiliste miniatuuride kogu "Käsioraakel ja arukuse kunst" (1647;eesti k. 1993 J. Talvet). Milles on u 300 miniatuur, katkendit. Tugevalt aforistlikud, mõtteterad, vaimuteravus. Kohati teadlik mitmetähenduslikkus. Tekib kohati mulje, et tegu on moraalitusega. 12.miniatuur loodus ja kunst. Jne, jne.. (Hando Runnel "Mitte hukka mõista, vaid mõista"). La Rochefoucould (1613-1680) "Mõtisklused ehk moraalsed dendentsid ja maksiimid"(1678) MKL. Kuulus tollasesse opositsiooni kuningapojaga. Tol ajal oli LouisXIV. Võttis osa paljudest lahingutest. Külastas palju salonge ja suhtles paljude kultuuritegelastega, suhtles sõbrlikult
annaabi.ee 
