Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel: Rakk pikeneb Ainete biosüntees, DNA ja pasmiidide replikatsioon Rakukesta ja tsütoplasmamembraani sissesopistumine
bakteril pole tavaolukorras vaja · Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan · Rakumembraani ümbritseb rakukest · Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) · Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad · Tsütoplasmas on varuainete terakesed · Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD · Viburid · Karvakesed ehk piilid · Gaasivakuoolid ehk aerosoomid · Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. Jätketega bakterid kruvibakterid
Bakterid Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4. spoorid, mis moodustaad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks: rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja aineahetus aeglustub. Bakterite kuju ja suurus Väikseim prokarüoot on mükoplasma (0,2-0,3 m). Keskmise bakteri suurus on mõni m. Kuju alusel eristatakse 6 põhitüüpi:
Too näiteid vastavate agregaatidega bakteritest. Mida tead aktinobakteritest, müksobaktertest, klamüüdiatest ja mükoplasmadest? Oska nimetada struktuure, organelle ja omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Ära aja segamini rakumembraani, rakukesta ja kapslit! Need on kõik erinevad asjad, millel on oma ehitus, koostis ja funktsioonid. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Peptidoglükaan, selle koostis ja paiknemine eri tüüpi rakukestades. Sidemed peptidoglükaanvõrgustikus. Grami järgi värvimine. Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel
· müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum · Karboksüsoomid autotroofsetel bakteritel esinevad organellid, kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO sidumisel võtmeensüümiks. · Magnetosoomid raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad · Tsüst bakteritel esinev puhkevorm, mis aitab üle elada halbu keskkonnatingimusi; tsüstiks muutub
15 Bakterid 1. Ehituslikud iseärasused - Eeltuumsed puudub korralikult välja arenenud tuum - DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga vaid asub tsütoplasmas tuuma piirkonnas - Puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid - Bakteri rakku iseloomustavad A) viburid aitavad liikuda B) karvakesed ehk piilid aitavad kinnituda C) gaasivakuoolid ehk aerosoomid tsütobakteritel (vees elavatel bakteritel reguleerivad erikaalu) D) spoorid ebasoodsate tingimuste üle elamiseks (üks bakter = 1 spoor) - Bakterite kuju ja suurus 0,1 2 millimikrot - Kuju alusel A) kerabakterid ehk kokid B) kepikesed ehk pulkbakterid C) kruvibakterid ehk spirillid D) geeritsbakterid ehk spiroheedid E) niitjad bakterid F) jätketega bakterid - paljunevad pooldumise teel Tähtsus looduses
ka tänapäevastele bakteritele sarnaseid geene. Kummalgi geenide grupil on erinev funktsioon ja tähtsus. Tundub, et arhedelt pärit geenid on rakule olulisemad. Eukarüootide tuumagenoomi geenid, mis vastutavad DNA replikatsiooni, transkriptsiooni ja valgusünteesi eest, on sarnased arhede vastavatele geenidele. Samas ainevahetuse ja energeetika eest vastutavad geenid on enamasti sarnased bakterite geenidele. 32. Aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoomid paiknevad kogumitena gaasivakuoolina. Valgulise membraaniga, sigarikujulised. Klorosoomid esinevad sünteesivatel rohebakteritel. Sisaldavad osa fotosünteesipigmendist. Karboksüsoomid esinevad autotroofsetel bakteritel. Osalevad CO2 autotroofsel sidumisel. 33. Rakumembraani koostis ja funktsioonid. Membraan koosneb fosfolipiidide kaksikkihist, kus lipiidide hüdrofoobsed "sabad"
Peptidoglükaan Tsütoskelett 1 või mitu valgulist fibrilli viburites 20 fibrilli skemaatiliselt jaotunud Intronid esinevad harva Intronid esinevad sageli Membraansed organellid puuduvad Membraansed organellid olemas Lihtsa membraaniga organellid olemas, nt Lihtsa membraaniga organellid puuduvad gaasivakuoolid, klorosoomid, karbosküsoomid Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Magnetosoomid, parasporaalkehad. Aerosoomid:Sigarikujulised põiekesed, fn on nagu kala ujupõiel. Valguline hürdofoobne membraan- vesi ei läbi aga gaasid läbivad. Plajukesi moodustavad gaasivakuoole ja enimlevindud veebakteritel ja tsüanobakteritel. Karboksüsoomid: Autotroofsetel bakteritel valgulise membraaniga hulknurksed strkt-d millesse kontsentreeritakse karboksülaas, mis on autotroofsel CO2 lagundamisel võtmeensüümiks.
o Pleomorfsed, kuna neil puudub rakukest o Enamasti raku peal, aga on tähendatud ka rakku tungimist 8. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tuum, kromosoomid, ribosoomid, membraanide koostis: ester- ja eeterlipiidid, steroolid, histoonid ja rakuskeleti valgud, viburite ehitus, intronid geenides, membraansed organellid eukarüootidel. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Rakumembraani ehitus, koostis ja funktsioonid. Tunnus prokarüoot eukarüoot fülogeneetiline bakterid ja arhed seened, algloomad, rühm taimed, loomad, vetikad tuum ja tuuma Tuumamembraan puudub. Erandiks esineb tuuma membraan DNA Planctomyces ja Gemmata. DNA ei ole ja histoonid
Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed Kinnitumiseks Gaasivakuoolid e. Aerosoomid Tsüanobakteritel Reguleerivad vastavalt veerõhule Reguleerivad erikaalu Nad on eeltuumsed e prokarüoodid · Kuju Kera Kokid Pulk Batsillid Spiraalsed Spirillid Keerits Spiroheedid Niitjad Jätketega Vibroomid · Suurus Väikseim Mükoplasma 0,1-0,3 m · Paljunemine
Selle pinnal on limakapsel, mis kaitseb bakterit kuivamise eest. Tsütoplasmas on mitmesugused sisaldised:varuainete (tärklis, glükogeen, polüfosvaadid, väävel jne) terakesed. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid. Bakterirakke isloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad valgulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu 4. spoorid, mis moodusuvad bakteritel ebasoodsate tingimuste üleelamiseks:rakukest pakseneb, veesisaldus väheneb ja ainevahetus aeglustub.Ühes rakus moodustub üks spoor. Spoorid võivad säilida idanemisvõimelistena väga pikka aega. 39. Bakterite kasv ja paljunemine. Bakterite paljunemine toimub pooldumise teel.Taoimub ainete biosüntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon
tsütoplasma võrgustik, Golgi kompleks) on hästi eristunud Ribosoomid erinevad eukarüootse Ribosoomid kareda pinnalisel ER-l raku ribosoomidest On rakukest, mis võib pinnale eritada Loomarakul kest puudub, seene ja limakapsli taimerakul kest Vakuoolid puuduvad: osadel on Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid ehk aerosoomid loomarakkudes väga väiksed Viburitel puudub korrapärane Viburitel on korrapärane siseehitus siseehitus Raku diameeter 0,5-5m Raku diameeter 20-40m. LISA 6 Bakterhaigused Haigus Nakatumine Kahjustuspiirkond organismis Difteeria Piisknakkusena Kurk ja kõri (võib põhjustada lämbu mist)
ürgsesse eukarüooti neelatud bakteritest. Mitokondri eellaseks peetakse ürgset alfa- proteobakterit, kloroplasti eellaseks ürgset tsüanobakterit. Bakteritel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline retiikulum, tsentrioolid, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Neid organelle käsitletakse eraldi loengus. Eu- ja prokarüootsel rakul on ka erinevad ribosoomid. Prokarüootidele on 70S ribosoomid,
Karboksüsoomid on bakteri organellid, mis sisaldavad Calvini tsükli võtmeensüümi ribuloos-1,5-difosfaadi karboksülaasi agregeerunud molekule (reaktsioon näidatud punase noolega). Esinevad peamiselt obligaatselt autotroofsetel bakteritel. St neil bakteritel, kes orgaanilisi aineid ei omasta. ON hulknurksed valgulise membraaniga struktuurid. ( nt. nitrifitseerivad bakterid, tsüanobakterid, tiobatsillid.) Gaasipõiekesed ehk aerosoomid On sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase vett läbi, kuid laseb läbi gaase. Klorosoomid Esinevad rohelistel bakteritel. Ühekihilise membraaniga piklikud lamedad põiekesed. Paiknevad ridadena rakumembraani all. Neid näeb ainult elekronmikroskoobis. Klorosoomis on põhiliseks valguks bakteriklorofüll C. Parasporaalkehad
Psitakoos e. ornitoos. Nakatuvad näiteks linnud: papagoid, tuvid, pardid. Elementaarkehakesed levivad väljaheidetega ja sulgede tolmuga ja põhjustavad haigusi ka inimesel. Põhjustavad inimesel klamüdioose (suguelundite klamüdioosid, kopsuklamüdioos). Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. Tabel Eu ja prokarüootse raku võrdlus. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel
Eukarüootide kloroplasti eellaseks peetakse ürgset tsüanobakterit. Ka kloroplastis on oma ribosoomid, 70S tüüpi ja rõngaskromosoom. Bakterite ja arhede rakkudel puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, plastiidid, endoplasmaatiline võrgustik, mikrotuubulitest rakuskelett. Bakteritel on aga olemas selliseid organelle, mis eukarüootidel puuduvad. Näiteks on bakteritel valgulise membraaniga ümbritsetud sigarikujulised aerosoomid, mis paiknevad kogumitena- gaasivakuoolidena. Fotosünteesivatel rohebakteritel on klorosoomid, milles paikneb osa fotosünteesipigmentidest. Autotroofsetel bakteritel on kirjeldatud karboksüsoomid, mis sisaldavad ribuloosdifosfaadi karboksülaasi ja osalevad CO2 autotroofses sidumises. Ribosoomid Eukarüootsel 80S (40S + 60S), prokarüootsel (ning eukarüootide organellides) 70S (30S + 50S). S- Svedbergi koefitsent- osakese sadenemise kiirus tsentrifuugimisel. Bakteriribosoom
Rakukest struktuurifibrillid+nendevaheline maatriks Tüstoplasmavõrgustik sile ja kare, karedas sünteesitakse valke, tema pinnal on ribosoomid, tuuma ümber, siledas sünteesitakse lipiide ja polüsahhariide Golgi kompleks ainete transport raku piires põiekeste neelamise ja vabastamise kaudu, valkude modifitseerimine, sortimine ja pakkimine Lüsosoom lüütiliste ensüümidega täidetud põieke 37. Prokarüootidele omased lihtsad organellid: aerosoomid, klorosoomid, karboksüsoomid. Aerosoom Sigarikujulised põiekesed, mille funktsioon on sarnane kala ujupõie omale. Põiekestel on hüdrofoobne valguline membraan, mis ei lase läbi vett, kuid laseb läbi gaase. Gaaside koostis gaasivakuoolis on sama, mis väliskeskkonnas ja gaasirõhk vakuooli sees on ca 1 at. Aerosoome on rakus mõni kuni mõnisada. Kui neid rakus palju koos, siis nimetatakse moodustunud struktuuri gaasivakuooliks. Esinevad veebakteritel
annaabi.ee 
