Arginiini dihüdrolaas, ureaas ja DNaasi testid olid negatiivsed. 5. kasv temperatuuril, NaCl kontsentratsioonidel ja pH-l 37 °C juures kasv puudus täielikult, kuid 42 °C juures esines. Maksimaalne soolataluvus oli 7% juures, kuid eelistas (kõige tugevam kasv) 0% juures kasvada. Kõige nõrgem kasv oli pH 3 juures ja tugevaim alates pH 9-st kuni 11-ni. 6. 16S rRNA geeni järjestus Kasutades BLAST andmebaasi ja tundmatu tüve 16S rRNA järjestust, sain lõpuks tulemuseks Enterobacter aerogenes'i. Tüve 33 ja E. aerogenes'i 16S rRNA järjestuste samasus on 99%. 7. Antibiootikumide efektiivsuse testimine Kasutades Kirby-Baueri meetodit, sain tulemuseks: Resistentne Keskmine Tundlik Tetratsükliin Streptomütsiin Amoksitsilliin+klavulaanhap e, kloramfenikool Liigitaksin enda bakteritüve, mille numbriks on 33, perekonda Enterobacteria
3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella Psührotroofne mikrofloora: 1. GN bakterid: Pseudomonas: 60-70% (P.fluorescens, P.putida, P.fragi, P.aeruginosa) Enterobacter: 10-30% (E.aerogenes) Alcaligenes Acinetobacter
langeb veelgi jäädes kümnete ja sadade rakkudeni 1 cm³. Selliselt kulgeb näiteks lahtise veekogu isepuhastumine sinna sattunud orgaanilistest ainetest ja ka bakteritest. Protsessi intensiivsus sõltub reostuse astmest, saastainete koostisest, vee hapnikusisaldusest, temperatuurist jne. Looma mikrofloora Udara mikrofloora -Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis, Staphylococcus aureus, Escherichia coli, Klebsiella aerogenes, Corynebacterium pyogenes, Bacillus subtilis, ja Pseudomonas spp. Erilist tähelepanu omistatakse kahele liigile: Staphylococcus aureus ja Streptococcus agalactiae, kes põhjustavad 80% kõikidest haigestumistest mastiiti. Seedetrakti mikrofloora Seedetrakti mikrofloora jaotatakse kahte gruppi. 1. fakultatiivne mikrofloora - mikroobide liigiline koostis looma eluajal muutub, sõltudes söötmis- ja pidamistingimustest. 2.
Mikroobidele aluse panemine: rakkudes eksosmoosi tulemusel erituvad org.ained ning süsiv, AH. Kasvu soodustaad epidermise surnud rakud. ARV SUUREM- ÕITSEMISE AEG. Algusfaasis epifüüdid vähendavad idanevust, kuid moodustavad taimedel biloogilise barjääri, takistades parasiitide tungimist kudedesse. 19. Taimede epifüütne mikrofloora juured ja mugulad jne.: rohkem mikroobe kui risosfääris. Pseudomonas Herbicola, fluorescens, Myobacterium spp, Aerobacter aerogenes, Bacillus Subitilis. Jne. 20. Mikroobide elutegevust mõjutavaid tegureid viljadel. Epifüüdid mõjutavad-viljade valmimisel nende niiskusisaldus väheneb, mikroobide areng väheneb.Küpses viljas-mikroobid anabioosis. Mikrofloora- spoore mood.kepikujulised bakterid. Pseudomonas Herbicola aureum.Mikroobide elutegevust mõjutavad-niiskussisaldus ja temperatuur. Mikroobide paljunemisel-vilja kuumenemine-hingamine.kuni 60 kraadi. Esinevad mükotoksiinid.seened
Difteeria Corynebacterium diphtheriae Viiruslikud haigused: Gripp, Gripi viirus, Kopsuturse, Hantaviirus, Hepatiit, Hepatiidi viirus, Kana rõuged Herpesviirus, Harilik külmetus, Pikornaviirus, Kollapalavik, Flaviviirus 30. Mikroobide levik taimedel ja loomadel Taimed. Taimede juurtel esinevad kõige sagedamini sellised bakterid nagu Pseudomonas herbicola, Pseudomonas fluorescens, Mycobacterium spp, Aerobacter cloacae, Aerobacter aerogenes, Bacillus subtilis, Bacillus mycoides, Clostridium butyricum jt. Taimede maapealsetes (epifüütsetes) osades on levinuim mikroob Pseudomonas herbicola. Leiduda võib veel ka hallitusseente eoseid (näiteks Penicillium´i, Fusarium´i, Mucor´i jt liigid) Loomad Udara mikrofloora Mastiiti põhjustavad järgnevad mikroobiliigid: Streptococcus agalactiae, Streptococcus uberis,
SUGUKOND, PEREKOND PROMINENDID MUUD LIIGID SOOLESTIKUS Pseudomonadacae Pseudomonas aeruginosa (pyocyanea) Pseudomonas Ps. (Alkaligenes) faecalis Enterobacteriacene Escherichia coli Klebsiella Klebisella (Aerobacter) pneumoniae Enterobacter Enterobacter (Aerobacter) aerogenes 7 Proteus Proteus mirabilis Bacteroidaceae Bacteroides capillosus. B. Oralis Bacteroides Bacteroides fragilis B. clostridiformis. B. putredinis B. coagulans. B. ruminicola Fusabacterium Fusobacterium mortiferum
Imendumine peensooles imendub vaid natukene vett, seepärast on käärsoolde sattuv toidusegu vedel. Vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks. Jämesoole verekapillaridesse imendub vett, mineraalsooli ja ka mõned ravimid. Kaalium ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, sellepärast esinebki tugeva kõhulahtisuse korral kaaliumi vaegus. Jämesooles leidub palju mikroobe, mis sünteesivad K vitamiini ja foolhapet: Escherichia coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii. Nad on inimesele omased, aga võivad muutuda patogeenseks, kui satuvad teistesse kehaosadesse. Näiteks kui E. coli satub põide tekib põiepõletik. Soolegaasid koosnevad peamiselt lämmastikust, mis neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral. Vesinik, CO2 ja metaan produtseeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest. Gaasid väljuvad soolest flatusena.
1. imendumine - peensooles imendub vaid veidi vett, seega on käärsoolde sattunud toidusegu vedel - vesi imendub jämesooles nii, et roe jääb poolpehmeks ● jämesoole verekapillaaridesse imendub vett, mineraalsooli, ka ravimeid - K ja bikarbonaadid ekskreteeritakse jämesoole valendikku, seep on tugeva kõhulahtisuse korral K vaegus ● js-s on palju mikroobe, mis sünteesivad K-vitamiini ja foolhapet: - Escherichia Coli, Enterobacter aerogenes, Streptococcus faecalis, Clostridium welchii - inimesele omased, kuid teistes kehaosades patogeensed (E.Coli sattumisel põide -> põiepõletik) Soolegaasid koosnevad: - peamiselt lämmastikust (neelatakse alla toidu ja joogiga või ärevuse korral) - H, CO2 ja metaan produkteeritakse bakteriaalse fermentatsiooni tulemusel seedimata toiduosadest, peamiselt süsivesikutest - gaasid väljuvad soolest flatusena - väljaheide e faeces sisaldab palju mikroobe
See tähendab, et kui AEC on 0,5 ja 0,8 vahel, siis rakud on võimelised taastama kasvu. Väga ebasoodsates tingimustes võib AEC väärtus järsult langeda alla 0,5, sellisel juhul rakud surevad. Bakterite spooride AEC on väga madal. Bakter kasvutingimused AEC Escherichia coli aeroobne, ekspoentiaalne kasv, 0,85 0,95 (G(-), fakultatiivne anaeroob) erinevad söötmed Klebsiella aerogenes mikroaerofiilne keskkond 0,81 0,84 (G(-), fakultatiivne anaeroob) anaeroobne keskkond 0,65 Bacillus subtilis vegetatiivne rakk > 0,79 (G(+), obligaatne aeroob) spoor 0,08 Rakkude energia on reguleeritud mitme protsessiga: 1. ATP süntees ADP-st (ATP süntaas) membraanne ja substraatne fosforüülimine 2
97 Yersinia enterocolitica 0.97 Clo. perfringens 0.96 Bac. cereus 0.96 Bac. subtilis 0.95 Sal. newport 0.95 Ent. aerogenes 0.94 Microbacterium 0.94 Vib. parahaemolyticus 0.94 Lac. viridescens Schizosaccharomyces Rhisopus 0.93 Mucor 0.93
annaabi.ee 
