kinnistatud talupoeg. Koloonil oli õigus vara soetamiseks, lepingute sõlmimiseks, pärandamiseks, kuid tema liikumisvabadus ja elukoha valimise õigus olid piiratud. Ärajooksnud koloon tuuakse vägisi oma maatükile tagasi. Maaomanik oli vastutav kolooni poolt riigi kasuks minevate normide täitmise eest. Juriidilised isikud 1. Ager publicus Rooma riigimaad, mille haldus toimus avaliku õiguse (ius publicum) alusel. 2. Aerarium riigikassa, mille kõrvale tekkis fiscus (imperaatori kassa). 3. Municipium linnakogukond, mis oli tekkinud varem sõltumatu riigi ühendamisel Roomaga nii, et nad said teatavad kodakondsuse õigused ja jäid majanduslikult iseseisvaks. 4. Erakorporatsioonid nt. religioossed koondised ja professionaalsed liidud. 5. Asutused nt. kiriklikud asutused.
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel
huve Delictum privatum /Delicta privata/ - kuriteod üksikisiku vastu Actor - hageja Reus - kostja Actio /-nes/ - hagi In iure – kohtus, preetori ees In iudicio – kohtus, kohtuniku ees Iudex - kohtunik Iudex unus – üks kohtunik Arbiter – vahemees, kolmas isik Legis actio – vormelid ja toimingud, mis sooritati hageja, kostja ja magistraadi poolt in iure menetluses Sacramentum – poolte vahelise kokkuleppe summa Aerarium – riigikassa Protsess per formulas – protsessis võis asja esitada igasuguste sõnadega, igasuguses vormis Formula – kirjalik formuleering, mis oli määratud kohtuniku jaoks Confessio – hagi õigeks võtmine kostja poolt Exceptio /-nes/ - vaie Stipulationes praetoriae – preetori nõude hagi aluse loomine Missio in possessionem – preetorlik kaitsevahend, vahel annab isikule omandiõiguse Interdictum /-a/ - keeld Minor aetas – kannatanu alaealisus Dolus – pettus
septsiaalses vormelis seaduse teksti enese väljendeid ] 5 liiki legis action-is: hageja pidi valima ühe, mis sobis tema nõudlusele 1. Per sacramentum- Gaiuse sõnade järgi tavaliseks protsessivormisk iga liiki asja jaoks, kui seaduses polnud ette nähtud mõnda teist. Kujutab endast teatavat poole vahelist „käelöömist“, mille summa kannab nim sacramentum. Protsessi kaotanud poole sacramentum läheb riigilaekasse- aerarium. Suurus oli seadusega fikseeritud: hagides väärtusega 1000 assini-50assini, kus hagi väärtus üle 1000 assi -500 assi, hagides isiku vabaduse kohta alati 50 assi Kohtuniku ül määrata kelle sacramentumil oli õiguslik alus, kelle omal mitte.Sellega öeldi, kellel on protsessis õigus ja kellel mitte. Eesialgu maksti sacramentum sisse enne protsessi, hiljem piisas lubadusest tasuda
Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa. Muutus hiljem rooma linna kassaks 43. Municipium- linnakogukond 44. Ficus- imperaatori kassa Rooma õigus on andnud juriidilise isiku kuju j atema mõlemad liigid: korporatsioonid ja asutused. PEREKONNAÕIGUS IV loeng. 5. peatükk 1. Patriarhaalne ühiskond- Perekonnapea võimu alla kuulusid naine, lapsed, muud alluvad ja orjad. 2. Paterfamilia- perekonna pea 3. Agnatsio- võimusugulus, hiljem asendub veresugulusega. 4
· Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20.a ja naistel 18.a Juriidilised isikud · Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus · Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused Tsiviilõigusvõime oli nt · Res publicae- rooma riigil · Municipia- linnakogukondadel · Collegia, sodalitates- kutse ja matuseühendustel · Aerarium- riigikassa · Fiscus- imperaattori kassa · Kiriklikud asutused Ius- 1)res 1.1) asjaõigus 1.2)võlaõigus 1.3)pärimisõigus, 2)personae 2.1)persona 2.1.1õigusvõime 2.1.2teovõime 2.2) familia-suhted lastega2.2.1)abielu, 3)actiones- 3.1) legis actio 3.2) formula 3.3)extra ordinaria Rooma tsiviilprotsess · Rooma eraõigus ja tsiviilprotsess tihedalt seotud: kui polnud hagi, polnud õigust/lepinguid · Eristati kohtumenetlust ja täitemenetlust
Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused (hiljemalt vabariigi lõpuperioodil): D.3.4.7.1.: Seda, mida võlgnetakse isikute ühendusele, ei võlgneta selle üksikutele liikmetele; ühenduse liikmed aga ei võlgne seda, mida on võlgu ühendus. Tsiviilõigusvõime oli nt: Res publicae – Rooma riigil Municipia – linnakogukondadel Collegia, sodalitates – kutse- ja matuseühendustel Aerarium – riigikassa Fiskus – imperaatori kassa Kiriklikud asutused Rooma perekonnaõigus Perekond: 1) Pater familias – kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara 2) Mater familias – in manu mariti mehe käe, st võimu all 3) Filius/filia familiae – olid isavõimu (patra potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis – õigus elu ja surma üle 4) Servi – orjad olid asjadena omandis
Järelklassikalisel ajal algas täisteovõime meestel 20. aastaselt ja naistel 18. aastaselt JURIIDILISED ISIKUD Juriidiliste isikute teoreetiline käsitlus puudus Mõningatel isikute ühendustel olid õigused ja kohustused (hiljemalt vabariigi lõpuperioodil) Tsiviilõigusvõime oli nt Res publicae Rooma riigil Municipia - linnakogukondadel Collegia, sodalitates kutse- ja matuseühendustel Aerarium riigikassa Fiscus imperaatori kassa Kiriklikud asutused ROOMA PEREKONNAÕIGUS PEREKOND: 1. Pater familias - kelle võimu all olid naine, lapsed, orjad, vara 2. Mater familias - in manu mariti mehe käe, st. võimu all 3. Filius/filia familiae - olid isavõimu (patria potestas) all, kellele kuulus ka ius vitae et necis - õigus elu ja surma üle 4. Servi - orjad olid asjadena omandis Suguluse liigid: 1
Seadus- lex- Lex venditionis- reegel, mis kuulub müügilepingu tingimuste hulka. Lex rahvakoosoleku otsusena- reegel, mis on antud kodanike poolt ja mis neid seob nagu see oleks nende vastastikune kohustus. Hiljem tähendas Lex- rahva käsku. Seadus kannab tavaliselt seaduse esitanud magistraadi nime ja võis sisaldada ka viidet. Polnud kindlat seaduse väljakuulutamise korda, pandi välja tahvlid vastuvõetud seadusetekstiga. Seaduse tekstid hoiti riigilaekas- aerarium-. Lex data- magistraatide või senati korraldused provintside haldamise alal. Vabariigi perioodi algul anatakse välja koodeks, mida nim Kaheteistkümne tahvli seadused- Leges duodecim tabularum. Selle õigusallika koostamise käik: Plebeide ja patriitside vahelised vastuolud olid tingitud tavaõiguse ebamäärasusest. Õigusallikate kohandamisel tuli ette palju kuritarvitamist. Plebeid nõudsid, et seadused fikseeritaks tahvlitel.Valiti 10-liikmeline komisjon seaduste kirjapanemiseks