Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aeglastest" - 13 õppematerjali

Retsensioon SÜG alternatiivist
2
rtf

Retsensioon SÜG alternatiivist

Ma käisin 9.märtsil Saaremaa Ühisgümnaasiumis ,,SÜG Alternatiivi" kuulamas. Peakorraldajad olid Alar Truu ja Thorwald Kaljo. Kontserdi eesmärgiks oli tutvustada noortele Saaremaa bändide muusikat ja laule. Seda ka tehti, terve õhtu e siis 19.00- 22.00 sai kuulata erinevaid muusika stiile ja muusikat erinevatelt muusikutelt. Muusika mida põhiliselt tutvustati saaksin liigitada popp muusika alla. Kuigi tegelikult kuulsime ju kõike alates aeglastest lauludest kuni rockini välja. Kontserdil esitati muusikute endi laule, sain aru et nad on need laulud ise kirjutanud. Kontserdil esinesid ,,The Natives" , ,,Leek" , ,,Ööpärast" , ,,Cest" , ,,Lost in the Abyss" , ,,The Werg" , ,,Walus". Minu jaoks muutis kontserdi eriliseks see, et esiteks kontsert toimus meie koolis ja teiseks see, et enamus esinejateks olid meie enda kooli õpilased. Mulle meeldis kõige rohkem meie enda kooli poiste bänd The Werg ja

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
Roomajad
1
doc

Roomajad

suu. Sellisena mõni sekund, seejärel jookseb kiiresti varju. Öösel varjub urus. Kevadel kaklevad isased sageli, sigimisperioodil moodustavad paare, emane muneb 6..16 muna, kaevab need madalasse auku. Talvituvad urgudes. VASKUSS Noorena pealt hõbedane,vanad pronksjad, küljed tumedamad. Isastel seljal helesinised või sinised laigud.Tihti uuristab endale ise uru, päeval rohkem varjuvad, liiguvad öösel. Toituvad vihmaussidest, tigudest ja teistest aeglastest loomadest. Saaki kombib alul keelega,ajab seejärel suu laiali ja haarab kiirustamata saagist kinni.Teravad, tahapoole kõverdunud hambad hoiavad libedaid väänlevaid ussikesi kindlalt suus.Vaskuss neelab toitu aeglaselt, kallutades pead vaheldumisi kord ühele, kord teisele poole. Kui uss on tagupoolega urus kinni, ajab vaskuss end sirgu ja hakkab kiiresti ühes suunas pöörlema,rebides sel moel saagi küljest tükke. Sünnitab 5...28 poega.Talvitub näriliste urgudes.

Bioloogia → Bioloogia
2 allalaadimist
Elektriõpetus mõisted ja valemid
2
doc

Elektriõpetus mõisted ja valemid

- Omavad tunduvalt suuremaid mahtuvusi kui üksikjuhid. Joonis . ­ > q- kondensaatori ühe elektroodi laeng. U- elektroodide vaheline pinge Kondensaatoril on seda suurem mahtuvus mida: 1. Suurem on elektroodide pindala ,,S" 2. Väiksem on elektroodide vahekaugus 3. Suurema dielektrilise läbitavusega aine on elektroodide vahel. Omadused ja kasutamine: 1. Põhiomadus- elektrilaengu salvestamine ja säilitamine. Laetud kondensaatori valem Wp=CU 2/2 2. Saab eraldada kiireid voolvõnkeid aeglastest, nt. kõlar 3. Saab vähendada elektrilisi häireid või kustutada lülitamisel tekkivaid sädemeid. 4. Häälestatakse raadioid ühele sagedusele 5. Saab genereerida kõrgeid sagedusi. Kondensaatorite ühendamine patareideks 1.Rööpühenduses kogumahtucus C=C1+C2+..+Cn Rööpühendusel C suureneb, sest suureneb elektroodide pindala. (joonis) 2. Jadaühenduses kogumahtuvus 1/C =1/C1+1/C2+..+1/Cn Jadaühenduses C väheneb, sest suureneb vahekaugus.

Füüsika → Füüsika
71 allalaadimist
Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu
2
doc

Keskaja talupoeg ja tema igapäevaelu

kuigi sügavalt künda. X sajandil kasutusele võetud raske ratasader hõlbustas tööd tunduvalt. Muutused puudutasid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul võeti kasutusele rangid, sest senine ümber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgadest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli üha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Talupoegade elamud Keskaegsed talupojad elasid väikestes külades, mille ümber olid põllud, mida nad pidid harima. Elamuasemed asusid tihedasti koos. Elamuteks olid üheruumilised, muldpõranda või ka savipõrandaga, korstnata suitsutared, mida kattis õlgedest katus. Võis leiduda ka roost katuseid.

Ajalugu → Ajalugu
91 allalaadimist
Keskaja Talupojad
4
doc

Keskaja Talupojad

adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal

Ajalugu → Ajalugu
265 allalaadimist
Keskaja inimene
16
doc

Keskaja inimene

kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini.

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
SPM JAHUTUSSÜSTEEM
56
doc

SPM JAHUTUSSÜSTEEM

Reduktoreis kasutatakse enamjaolt hammasülendeid, mis on kompaksed, töökindlad ja hõlpsasti hooldatavad. Pöörlemiskiiruste ülekande on rangelt konstantne (erand juhtudel, kui gabariit pole piiratud võib ülekanne küündida kuni 20). Suuremate ülekannete puhul on otstarbekas kasutada mitmest ülekandest koosnevaid mehanisme. Hammasülekannete võimsuste ja kiiruste vahemik on väga lai alates tühiseid võimsusi ülekandvatest peenmehhanismidest kuni 50 000KW reduktoriteni, aeglastest käsiajamitest kuni 1670 s¯¹ ehk (100 000p/min). hammasvõõ joonkiirus võib ulatuda seejuures kuni 200 m/sek. Energiakaod on hammasülekannetes väikesed 0,5 – 3% ja see sõltub hammasrataste valmistamise täpsusest. Koormus hammasülekande võllidele ja laagritele ei ületa ülekantavat ringjõudu rohkem kui 10 – 15%. Tuleb tähendada, et hammasratas ülekanded tuleb valmistada täpsed, sest vastasel juhul tekib nende töötamise ajal suur vibratsioon ja vali müra

Merendus → Laevandus
36 allalaadimist
Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastused
44
docx

Kinesioloogia II osa kordamisküsimused-vastused

Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases

Bioloogia → Bioloogia
44 allalaadimist
Keskaeg
20
doc

Keskaeg

kerge adraga ei saanud kuigi sügavalt kunda. X sajandil kasutusele voetud raske ratasader hõlbustas tood tunduvalt. Muutused puudusid ka veoloomi. IX sajandi lõpul hakati hobuseid rautama, mistõttu nende jalad ei saanud enam nii tihti viga. Rauad kaitsesid kapju ka kulumise eest. X sajandi algul voeti kasutusele rangid, sest senine umber hobuse kaela käiv veorihm ei kõlvanud raskemate koormate vedamiseks. Hobuseraud ja rangid lubasid kündmisel kasutada hobuseid, kes aeglastest härgastest märksa paremini hakkama said. Nisu ja odra kõrval tuli uha enam kasvatada kaera, mis oli tööhobuse peamiseks toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja

Ajalugu → Ajalugu
320 allalaadimist
Keemia
18
doc

Keemia

Aatomi ja molekuli ehitus Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi osakesed ja nende laengud ­ neutron (0); prooton (+); elektron (-) Aatom ­ üliväike osake, millest koosnevad kõik ained Prootonite arv + neutronite arv = massiarv (A) Prootonite arv = tuumalaeng = aatomnumber (Z) = elektronide arv Perioodilisusseadus ­ keemiliste elementide omadused on perioodilised sõltuvuses nende aatomite tuumalaengust. Reaktsioonikiirus 1. Tuua näiteid aeglastest ja üliaeglastest; kiirest ja ülikiirest reaktsioonist. 2. Mida väljendab reaktsioonikiirus? 3. Selgitada reaktsioonikiiruse sõltumist temperatuurist, kontsentratsioonist, peenestusastmest ja aine iseloomust. 1. Ülikiire (plahvatuslik) reaktsioon ­ lõhkeaine plahvatamine Kiire reaktsioon ­ tsingi reageerimine happega Aeglane reaktsioon ­ raudnaela roostetamine Väga aeglane reaktsioon ­ maavarade teke 2

Keemia → rekursiooni- ja...
20 allalaadimist
Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
86
docx

Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused

Ediacara vastab ajavahemikule 600...542 miljonit aastat tagasi. 88. Kambriumi evolutsiooniline plahvatus: kuidas väljendus, ja miks? Kambriumis toimunud “evolutsioonilisel plahvatusel” (mis kestis tegelikult kümneid miljoneid aastat) on mitu seletust. Tõenäoselt hakkas loomadel siis “moodi minema” kisklus. Pehmed, liikumatud kaitseta olesed, sealhulgas vendobiondid, söödi ära. Olelusvõitluses edenesid ja lahknesid aktiivselt liikuvad, tugevate lõugadega röövloomad. Aeglastest või kinnitunud loomadest jäid püsima ja arenesid edasi need, kes olid kiskjate eest kaitstud tugevate kilpidega või ogadega. Nii või teisiti, „relvastumise võidujooks“ kiskjate ja saagi vahel kiirendas evolutsiooni, lõi mitmesuguseid kõva toese ehk skeleti vorme, noist aga said tuhandeid kordi sagedamini kivistised, kui pehmetest kudedest või tervetest toeseta loomadest. Miks? Võime näiteks oletada, et siis, umbes 1,5 miljardit aastat pärast sinivetikate ilmumist, oli

Bioloogia → Biosüstemaatika alused
48 allalaadimist
Terve naine
67
doc

Terve naine

steroidhormoonide eritumine on menstruaaltsükli erinevates faasides erinev. 12 Normaalse menstruaaltsükli kulg: Kui viljastumist ei toimunud, siis kollaskeha munasarjas taandareneb; väheneb progesterooni, östrogeeni ja inhibiini eritumine. FSH eritumine hakkab tõusma umbes 2 päeva enne oodatava menstruatsiooni algust. FSH eritumise tõus ja LH vabanemise pulsside muutumine aeglastest kiireteks juhatab sisse folliiklite värbamise protsessi menstruaaltsükli 3.-4.päeval. Algab folliikulaarfaas, mille vältel areneb ja kasvab folliikel. Korraga võib hakata arenema mitu folliiklit, kuid ühe folliikli, nn. dominantse folliikli, väljavalimine ovuleeruvaks seostub selle võimega toota suurel hulgal östrogeeni, progestiine, androgeene ja inhibiini. Nimetatud hormoonide produktsiooni aktiivsus sõltub munasarja

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
207 allalaadimist
Matemaatika - Õhtuõpik
816
pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

dub, peab ta esiteks jõudma punkti, kust aeglasem alustas. Selleks hetkeks on aga aeglasem jooksja juba edasi, järgmisesse punkti jõudnud. Nüüd peab kiirem jooksja enne möödumist hoopis sellesse punkti jõudma. Ja jälle on aeglasem edasi jõudnud. Nii võime lõpma- tult jätkata, kuna iga kord, kui kiirem jooksja jõuab aeglasema eelmi- sesse punkti, on too sealt juba lahkunud. Ometigi teame, et kiiremad jooksjad mööduvad aeglastest – sellest siis ka põhjus, miks seda arutlust paradoksiks kutsutakse. Võib-olla suudate pärast selle peatüki läbitöötamist näha, miks see „intuitiivne” argument siiski päris hästi paika ei pea. Pirukad ja hääbuva geomeetrilise jada summa Vaatleme nüüd enne toodud jada pisut lähemalt. Võime sellest jadast ka muinasjutuliselt mõelda. Oletame, et täpselt kilomeetri kaugusel asub pirukaputka, mille poole hiilib saabasteta kass. Jõudnud poolele

Matemaatika → Matemaatika
209 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun