bakterivastased, antiseptilised, pehmendavad ja niisutavad omadused. Uuringud on näidanud, et aaloe kiirendab rakkude taastootmist. Aaloemahla on kasutatud ampooni, juuksevedeliku ja palsamina ning tulemused juustele ja peanahale on olnud suurepärased. Sageli ravitakse peanahahaigusi aaloemahla otsese pealekandmisega Aed-liivatee Tüümian on aromaatne, ergutav, mikroobivastane ja antiseptiline taim, mis tasakaalustab rasust nahka Aedsalvei Lõhnav salvei on mikroobivastase, puhastava ja kootava toimega. Sarnaselt rosmariiniga on suurepärane juuksehooldusvahend. Henna Hennalehti kasutatakse värvaine saamiseks ja taim ise on üleni imehea juuksehooldusvahend. Alati tasub osta puhast hennat, mis ei sisalda metallisooli, sest need moodustavad juustele kahjuliku kihi. Looduslik kasvuala asub peamiselt troopilises ja lähisekvatoriaalses kliimavööndis. Loodusliku leviku piirid seab taime
Salatikastmed, salatid, maks. Peenestatult puuviljamagustoitudes, vaniljekissellis, vahukoores ja pudingus Salvei Aedsalvei pajaroogade, seene, liha, kala ja makaronitoitude, pizzade, toorsalatite, tomati, herne ja oaroogade maitsestamiseks, salatid,
(Salvia splendens) ja dekoratiivsete lehtedega kirju salveid (Salvia horminum). Hõlpsaim viis nende kasvatamiseks on seemnetest. Külvid teostada varakult taimede ettekasvatamiseks. Hiljem tõusmed pikeeritakse, istutatakse pottidesse või kastidesse ning kui öökülmade oht on möödas, võib taimed istutada kasvukohale suvelillede peenras või mõnele teisele sobivale istutusalale. Aedsalvei [Salvia officinalis] on Vahemeremailt pärinev helelillade, siniste või valgete õitega poolpõõsas, on paljudel maadel kultiveeritav ravim-, korje- ja maitsetaim. Teda kasvatatakse peamiselt eeterliku õli saamiseks (lehtedes on seda kuni 2,5%; õli peamised koostisosad on tsineool, tujoon ja borneool). Maapealseist taimeosadest valmistatakse limaskesta põletike vastast ravimit salviini. Salvei mahla ja värskeid lehti kasutatakse haavandite ja veenipõletike puhul.
seemnepakkidel taime keskmisi kõrgusi võib juba varakult peenra või istutusnõu taimepaigutuse ära teha. Suvelilli kasti, peenrasse või nõusse: Vilt-ristirohi, Nägus mõrsjalill, Madal peiulill, Kõrge peiulill, Ahtalehine peiulill, Leeksalvei, Suur lõvilõug, Värd-kirinõges, Sinilobeelia, Suvilevkoi, Daalia, Harilik kosmos, Petuunia, Rand - kivikilbik, Gasaania, Kuldlill, Pärdiklill ja paljud teised suvelilled. Lilled amplisse: Petuunia, Surfiinia, Ripplobeelia, Aedsalvei, Raudürt, Lamav käokuld, Sultan - lemmalts, Vesikaak (bacopa) , Sinine tiiviklill, Rippuv raudürt, Pelargoon, Sarvkannike, Fuksia . Kokkuvõte Selle essee/referaadi kirjutamisel sain kasutada palju juba õpitud materjali, mis oli eelnevalt selgeks saadud või siis välismaal praktika käigus kogetud. Väga hea oli kirjutada ka sellest, mis tööl ikka ka vaja läheb. Sain lehitseda ka enda Unelmate Aia kogumikku ja leidsin sealt
LEHTKÖÖGIVILJAD Fariza Imanova MK13-TE2 Piparmünt Kandiline vars püstine, Roheline Sobib liha- ja aedviljatoitude maitsestamiseks peaaegu paljas. Lehed piklikud või süstjad, paljad. Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Roheline Värskeid ja kuivatatud lehti lisatakse salatitele, juustule, alumises osas puitunud, ülalt kalatoitudele, munaroogadele, aga rohtne. lihatoitudele ning ulukiliha
PEREKOND: ussikeel (Echium) ussikeel (Echium vulgare) PEREKOND: lõosilm (Myosotis) põld-lõosilm (Myosotis arvensis) SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum)
LUUA METSANDUSKOOL AIAKULTUURID MAITSE- JA RAVIMTAIMED ÕPILANE: SANDRA ARUS KURSUS: MESÕ I LUUA 2010 1 Maitse ja ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10
Mungalille lehed sobivad hästi toorsalatisse ja õied on suurepärased toitude garneerimiseks. Värvi saab lisada lehtpeediga, mille lehti võib kasutada näiteks suppide valmistamisel. Eriti dekoratiivne on käharalehine lehtpetersell. Vürtsbasiilikul on erineva lehesuuruse ja -värviga sorte, mis on samuti dekoratiivsed. Lõhna ja maitse järgi eristatakse sidrun-basiilikut, laim-basiilikut, nelk-basiilikut ning kaneel-basiilikut. Mitmeaastastest taimedest on dekoratiivsed näiteks aedsalvei, tähklavendel, harilik pune, liivatee (tüümian), harilik iisop ja murulauk. Huvitava välimusega on aedruut, mis pakub aias toredat vaheldust oma hallikasroheliste lehtede ja rohekaskollaste õitega. Külvamine Aedtilli ja lehtpeterselli seemneid võib Katrin Uurmani sõnul külvata ühele peenrale hajusalt või ridadena juba maikuus. Hiljem võib harvendamisega nendest liikidest kujundada rühmad. Harvendamist vajab eelkõige petersell, aedtill võib jääda tihedalt või
peaaegu paljas. Lehed mõnikord värvuvad maitsestamiseks. Taimetee piklikud või süstjad, paljad, punakaks. Õied on roosad või tegemiseks. mõnikord alumisel pinnal lillad. roodude kohal karvased, teravalt saagja servaga. Õisik tihe, tähkjas Nimetus Kuju Värvus Kulinaarne kasutus Aedsalvei Maapinnalt harunev vars on Lehed on noorelt Lihatoitude, hautiste ja alumises osas puitunud, ülalt hallikasviltjad, hiljem suppide maitsestamiseks, aga rohtne. Pealt krobelised, hallikasrohelised. Õied on lisatakse toiduvalmistamise nahkjad ja pikliksüstjad sinakaslillad. lõpus. lehed. Kobarasse koondunud huulõied asetsevad varre tipus.
16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander Coriandrum sativum 18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike
RAVIM- JA MAITSETAIMED 1. AEDSALVEI • Lad. Salvia officinalis • Lad. k. “salvus”, “salvare” = terve Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond, mitmeaastane poolpõõsas. Botaaniline iseloomustus Vars on alumises osas puitunud, ülalt rohtne hallikarvane. Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid...
eeterlikele õlidele, vars neljakandiline Lehed: vastakud, enamasti lihtsad Õied: enamasti näivalt männastena sõlmekohtades või ebasarikjates (tsümoossed) õisikutes Õiekate: 5-tine, kroon ja tupp liitlehised Kroon: liitlehine, sügomorfne, kahehuuleline Tolmukad: 4 või 2; Viljalehed: 2 Vili: enamasti jaguvili, mis jaguneb 4 pähklikeseks või luuviljaks aedsalvei (Salvia officinalis), Salvia hispanica õlisalvei Seemned (tsiiaseemned) + tsiiaõli harilik rosmariin (Rosmarinus officinalis), basiilik (Ocimum basilicum) oregano (pune) või majoraan (Origanum spp.), lavendel (Lavandula spp.), münt (Mentha spp.), liivatee (Thymus vulgaris) Sugukond Pedaliaceae seesamilased
maigu. Seeme külvatakse ridadena, reavahe 1,5-2 cm. Seemned idanevad temperatuuril 22- 25°C hästi. Istikud kasvatatakse ilma pikeerimiseta. Tõusmed harvendatakse, jättes taimede vahekauguseks 2 toorsalatite cm. 3-4 pärislehe faasis istutatakse avamaale. valmistamiseks Taim pannakse kasvama kuiva ja hea maitsetaimena, veeläbilaskuvusega mulda. Istutatakse aeda ravimtaimena, pärast öökülmade möödumist. Aedsalvei aroomitaimena lõigatakse kevadel tagasi, siis võsub ta paremini. parfümeeriatööstuses, Talveks tuleb taim katta ilutaimena püsilillepeenrasse Seemned külvatakse katmikalale ja taimed kasvatatakse ette. Lihtsam ja kiirem viis on maitsetaimena, vanade puhmaste jagamine. Kasvuruumiks tuleks ravimtaimena, jätte 30 - 40 cm. Meie tingimustes tuleks taime aroomitaimena
Kui kala keeta tervena, ei ole teda vaja eelnevalt soomustest puhastada. Soomused aitavad kala maitseomadusi paremini säilitada. Soovi korral eemaldatakse soomused juba valminud kalalt. Soomustega kala keetmisel peab arvestama, et läbi soomuste imendub sool kalasse halvasti. Soola tuleb lisada rohkem (30-40 g ühe liitri vee kohta). Maitsestamiseks sobivad veel piprad (eelkõige valge pipar või Rose pipar), loorber, till, petersell, aed-harakputk, tüümian, aedsalvei, basiilik, 155 estragon, harilik pune, leesputk, majoraan, meliss, piparmünt, maitseköögiviljad. Tervete kalade keetmine: väikesed kalad asetatakse kuuma, aga mitte keevasse vette, keskmise suurusega kalad pannakse sooja vette, suured kalad pannakse külma vette. Tervena keedetakse kalu ovaalses kalakeedupotis või keedupotis, milles on kala jaoks rest
annaabi.ee 
