värsitehnilistel kaalutlustel. · Iga värsi lõpul korduvaid ja värsse üksteisest eraldavaid pause võib nimetada värssidevahelisteks ehk värsitsesuurideks. Peale selle võib paus esineda ka värsi sees: (värsisisene) tsesuur Meetrum on Põldmäe järgi (1978: 86) rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb omandada ja kindlaks teha lugemise käigus. · Kindlapiiriline, kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. · Värsimõõt puudutab teksti foneetilist tasandit, seda kuidas erinevate tunnustega silpe värsis paigutatakse. Mõningat kõrvalekallet peetakse tänapäeva luules loomulikuks. · Antiikkirjanduses arvestati pikkade ja lühikeste silpide vaheldumist, mille erinevad kombinatsioonid moodustasid värsijalad (nt jamb on kombinatsioon lühike - pikk; trohheus pikk - lühike, daktül pikk - lühike - lühike) Värsijalad moodustasid kokku
· Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid? Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, nende häälikulises kooskõlas. Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb
kasutamisest saadavad väärtuslikku kogemust. Sõpradega räägitakse aga summadest vähem. · Vanem vanuserühm: neil on ootuspäraselt suuremad kulud, sageli ei saada kindlat summat kuus, vaid vastavalt vajadusele. Rahasse suhtutakse tõsisemalt, kuna üsna suurel osal on raha teenimise kogemus. Mõeldakse rohkem sellele, kuidas pere tervikuna materiaalselt hakkama saab nind adutakse, et taskuraha tuleb sageli millegi arvelt (kas siis vanemad peavad ennast milletki piirava, et lastele raha anda, või jääb lapsele midagi suuremat ostmata). Millele kulub taskuraha? Laste kirjutistest tuli välja kolm erinevat rahakulutamise kategooriat: · Kohene kulutamine, kus asjade nimekirja kuuluvad kooli sööklas või väljaspool kodu söömine; maiustused ja karastusjoogid; mänguasjad; kino- ja kontserdipiletid; heliplaadid
usulisi tekste lugeda. Kohe pärast lugemist pidid katseisikud kirjeldama oma värskeid läbielamisi ja kogemusi = ,,konkreetse silmapilgu hingefotograafia". Viidi läbi ka katseisiku usulisi veendumusi ja arusaamasid puudutav süvaintervjuu. Analüüsis tulemuste põhjal tundeid, kujutlusi ja tahet. Usulise kogemuse struktuur: esmasteks komponentideks on intuitiivne mõtlemine ja minafunktsioon (loovkogemuse sarnane elamus, milles adutakse jumalikku tegelikkust ja inimese suhe jumalaga); sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad neist, on kujutlused ja tahe (inimese psüühikas tekkivad kujutluspildid ja inimese soov sügavamalt usuliselt pühenduda). 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega. Usuline kogemus võib olla seotud inimese isikliku mineviku, oleviku ja tulevikuga, need on seotud nii omavahel kui ka inimese elukogemusega üldse
6. Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe. ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria Berne Minateadvus Golemann Emotsionaalne intelligentsus Schachter Kognitiivne emotsiooniteooria- atributsioon ehk omistamine. Sõltuvalt olukordade ja ärritajate tõlgendamisest ning
suhelge tarkade inimestega. KoKku viis orientatsiooni, üks on küsiv. 8. Usulise kogemuse struktuur Karl Girgensohni järgi. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust. Intuitsioon oli Girgensohni arvates tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivne mõtlemine erineb diskursiivsest mõtlemisest, mis on toimib kõrgemal teadvustasandil ja on formuleeritav keeleliselt või graafiliste sümbolite abil. Piir intuitiivse ja diskursiivse mõtlemise vahel on mutuv, mitte range ja selge. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadustest ning tegutsemisest
Peale lugemist pidid kirjeldama on tundeid ja läbielamisi. Analüüs hõlmas kolme suurt kategooriat tunded (meeldivad ja ebameeldivad, kehalised aistingud ja intuitsioon), kujutlused (vaimusilmis toimuv) ja tahe. Esmased komponendid on intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarsed komponendid on kujutlus ja tahe. Kaks viimast on usulise kogemuse jaoks määratleva tähendusega. Intuitiivne mõtlemine sarnaneb loovkogemusele, milles adutakse jumalikku tegevust. Karli arvates oli intuitiivne mõtlemine tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Intuitiivse usulise mõtlemise põhisisuks on tunnetus Jumalast ja tema omadusest ning tegutsemisest. Mina-funktsioon on põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti vahendusel. Karl kirjeldas kolme alaliiki:
6. Liftis tuleb vaadata vaid korrustenuppe. ERINEVUSED KULTUURIDE VAHEL Nagu teistelgi loomadel, sõltub inimese keha ümbritsev õhuruum elanike arvust tema elukohas. Isikliku ruumivööndi mõõdud on tingitud sotsiaalsest ja rahvuslikust omapärast. Mida põhja poole (geograafiliselt), seda suurem on distants. Põhja-ameeriklased hämmastuvad, nähes Ladina- Ameerika ja Vahemere- äärsete maade mehi üksteisele lähenemas ja puudutamas. Adutakse homoseksualismi. Araablaste distantsi tsoonid on hulga kitsamad ameeriklaste omadest. Araablastel on kombeks rääkida kõvema häälega, seista üksteisele väga lähedal, hoida peaaegu pidevat silmkontakti. 5. GRUPISISESED PROTSERSSID 5.1. GRUPP. GRUPI LIIGID. GRUPI OMADUSED. GRUPP- inimeste kogum, mis koosneb konkreetsetest inimestest; teatud inimrühm. Gruppi võib iseloomustada: · suuruse järgi · moodustamise või kujunemise järgi · homogeensuse järgi · kestvuse järgi
Üldistades kogutud andmeid, jõudis Girgensohn usulise kogemuse struktuuri kirjeldamiseni. Tema hinnangul on usulise kogemuse esmasteks komponentideks intuitiivne mõtlemine ja mina funktsioon. Sekundaarseteks komponentideks, mis tuginevad primaarsetele ja tulenevad nendest, on kujutlused ja tahe. Primaarsed komponendid on usulise kogemuse jaoks määrava tähendusega. Intuitiivne mõtlemine tähendab loovkogemuse sarnast elamust, milles adutakse jumalikku tegelikkust. Tema arvates oli intuitsioon tundesarnane mõtlemine, milles tunnete ja mõtete vahel puudub kindel piir. Mina-funktsioon on G. arvates põhiline usulist kogemust konstrueeriv psühholoogiline nähtus. Selle sisuks on inimese ego/mina suhe jumaliku reaalsusega, mida inimene tajub usulise objekti (teksti) vahendusel. Mina- funktsioonil on 3 alaliiki: ● Esimene nendest toimub sisemises liikumises võõra objekti tunnetamisest
niipea kui sellesse seguneb pisutki kujutlusvõimet, muutub idee kohe üksikuks. Eks püüdke manada silme ette kujutlust puust kui sellisest -- te ei saavuta seda eesmärki iialgi. Tahestahtmata peate nägema puud suurena või väiksena, hõredana või tihedana, heledana või tumedana. Ja isegi kui teie võimuses oleks näha seal ainult seda, mis on omane igale puule, ei sarnaneks see pilt enam ühegi tegeliku puuga. Puhtabstraktsete olevate nägemisega on kas samamoodi või siis adutakse neid ainult kõne vahendusel. Ainult kolmnurga definitsioon annab teile sellest õige idee; niipea kui te vaimus ühte kindlat kolmurka ette kujutate, on see nimelt niisugune ja mitte teistsugune, te annate sellele paratamatult tajutavad jooned ja värvilise tausta. Niisiis tuleb selleks, et omada üldisi ideid, moodustada lauseid, see tähendab, tuleb kõnelda. Sest niipea kui kujutlusvõime peatub, jätkab vaim toimimist üksnes kõne abil. Seega, kui
annaabi.ee 
