lugeja (või siin -- kuulaja). Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüü hikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb. Seepärast ongi naeruväärsed katsed mõista uut kirjutust hukka mingi humanismi nimel, mis silma kirjalikult esineb lugeja õiguste kaitsjana. Klassikaline kriitika pole kunagi lugejast hoolinud, tema jaoks pole kirjanduses teist inimest peale kirjutaja
Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus
Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus
Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised. Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsiooni (ka usutavust) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine ,,Tere..." * metakeelne tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus
Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel Dekodeerimine — vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded (neurobioloogiline ühe energia muundamine teiseks, nt nägemisprotsess) ja muundamised Kontekst mõjutab teate loomist ja interpretatsi-ooni (ka usutavust, näide tervitusega) Keele funktsioonid (Jakobson): * kommunikatiivne - tekst on orienteeritud kontekstile * ekspressiivne - tekst väljendab adressandi seisundit * emotiivne - tekst kutsub adressaadis esile emotsiooni * faatiline - seos teksti ja kontakti vahel: kontakti loomine „Tere...“ * metakeelne - tekst-keel seos, milline on see keel, milles kõneldakse? * poeetiline - teksti eesmärk on ta ise Kõneaktiteooria loodi 50ndate lõpus, 60ndate alguses Oxfordi keelefilosoofia koolkonnas (Austin, Searle). Austin toob välja kolme tüüpi erinevaid kõneakte: * lokutiivne - kui on soov midagi öelda, valitakse keelevahendid ja luuakse adekvaatne ütlus. Peas lood selle lause.
Seda modifitseerib kanal, mida mööda kommunikatsioon toimub/levib. Pani tähele, et vastuvõetud teade muutub vastavalt kanali sumbumusele. Kõne liiasus- nende sõnade lisamine teate teksti, mis ei ole otseselt teatega seotud või tähenduslikkus seoses. Alati on olemas mingi kanal, mida mööda meie sõnum liigub. Täitesõnad annavad inimesele aega mõelda, kuid võivad adressaadis tekitada segadust ja teate moondumist. Üldiselt on parem, kui kommunikatsioon suundub otse saatjalt vastvõtjale ega kulge kolmanda isiku kaudu (kaudselt saates võivad teated moonduda ja seada kolmanda osapoole raskesse olukorda). - P. Watzlawick, D. Jackson, J. Beavin-Bubbles töötasid koos G. Bateson’iga. Keskendusid kommunikatiivsele käitumisele. Sellele, kuidas inimeste kommunikatiivne käitumine mõjutab
"Nii tuleb ilmsiks kirjutuse kogu olemus: tekst koosneb paljudest kirjutustest, mis pärinevad eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb" (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31).
eri kultuuridest ja on üksteisega dialoogis, väitluses või parodeerivas seoses; kuid on üks paik, kus see paljusus kokku saab, ning selleks paigaks pole mitte autor, nagu siiani on arvatud, vaid lugeja: lugeja on see ruum, kus liituvad kõik tsitaadid, millest kirjutus koosneb, ilma et ükski neist kaotsi läheks; teksti ühtsus ei ole tema päritolus, vaid tema adressaadis, ent see adressaat ei saa enam olla konkreetne isik: lugeja on inimene ilma mineviku, eluloo ja psüühikata; ta on pelgalt keegi, kes kogub ühele väljale kokku kõik need jäljed, millest kirjutatu koosneb” (125). Interteksuaalsuse mõiste J. Kristeval ja H. Bloomil. Intertekstuaalsus: Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine (H. Krull 31).
Lähtudes erinevatest tootegruppidest, turustuskanalitest või müügipiirkondadest võib turustuse valdkonnas välja kujundada mitmeid erinevaid põhikulukohti. Samas tuleb arvesse võtta, et turustuskulud on mittetootmislikud kulud ja seetõttu on turustus- kulukohtade arvestus eelkõige kasutatav toodete müügihindade kalkuleerimisel. Abi- e kõrvalkulukohad ja üldised kulukohad on arvestustehnilisest aspektist samastatavad. Nimetatud kulukohtade erinevus seisneb adressaadis, kellele nende kulukohtade tegevustulemus üle antakse ja kes on vastava tulemuse tarbijad. Abi- e kõrvalkulukohad tekitavad vastupidiselt põhikulukohtadele ettevõttesiseseid tegevustulemusi. Nimetatud tulemused on suunatud kindlatele põhikulukohtadele. Kuid kõrvalkulukohad on kaasatud toodangu tootmisse kaudselt. Eelkõige võib neid vaadelda põhikulukoha kõrvalkulukohana. Näiteks piimatööstuste kompressorjaamad on vaadeldavad kõrvalkulukohana
või määrata uuesti ja uuesti, kuni isik täidab ettekirjutuse. Asendustäitmine kolmandad isikud võivad täita teise eest subjektil on hoone linnas, ta ei kanna selle eest hoolt, on varisemisohtlik. Haldusorgan kirjutab ette, et see hoone tuleb ära lammutada, kui omanik seda ei tee, siis ettekirjutuse teinud organ lased kellelgi teisel seda teha ning kõik kulud kannab omanik. Asendustäitmise rakendamine eeldab vastava hoiatuse esitamist adressaadis. Seadus viib sisse ka muudatused eriseadustesse, kus haldusorgan võib teha muudatusi. C. MENETLUSE LÕPPEMINE Haldusakti teatavaks tegemisega haldusmenetluse adressaadile. Taotleja poolt taotluse tagasivõtmisega Haldusorgani poolt taotluse läbivaatamata jätmisega (siin on täpsed alused olemas seaduses) Haldusakti adressaadi surma või lõppemise korral, kui haldusakt on seotud adressaadi isikuga. (nt relvaloa taotlemine)
annaabi.ee 
