Maaisanda domeen- kogu maa,talupojad harisid, mille tuludest kattis ta riigivalitsemise kulud ja isiklikud väljaminekud Läänivaldus- maa, mida said vasallid sõjateenistuse eest 1420- alustati maapäevadega- regulaarsed Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine; välis- ja majanduspoliitilised küs. Adratalupojad- pidid maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid aj kandma teokoormisi; Üksjalad-uute maade ülesharitud mehed, kelle koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, kuna töö oli väga raske; Maavabad- vallutusperioodi ülikute järeltulijad. Kuulus talu alama lääniõiguse alusel, vabad, puudusid koormised, kohustus kandma sõjaväeteenistust; Vabad talupojad- koormistest lahti ostetud; Vabadikud- maata/vähese maaga palgatööst elatuvad talupojad; sulased/teenijad- müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eestkoste all; träälid- orjad(sõjavangid, võlgnikud, surmanuhtlusest lahti ostetud. 15 saj kaovad)
aprill.1343-1345. Põhjused: Taani vasallid kartsid vabaduse piiramist + võideldi raskete koormiste vastu. Juhid: 4 kuningat, Vesse. Lahingud: Padise kloostri vallutamine. A tglt lahingud Sõjamäe ja Kanavere. Ülestõus Saaremaal. Talupojad kaotasid. Tagajärjed: talupojad pidid ehitama Maasilinna kindluse. Koormised tõsteti raskemateks. 5) Talurahva sotsiaalne liigendus: adratalupojad võimekust mõõdeti adramaades, üksjalad nende koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel, maavabad neile kuulus talu, mis muutis neid vabaks, vabatalupojad olid osadest adratalupoegade koormistest vabaks ostnud, vabadikud maata või vähese maaga, palgatööst elatuva maaga. Sulased ja teenijad müüsid oma tööjõudu ja olid peremehe võimu all. 6) Linnad ja kaubandus: raad linnavalitsus, gild kaupmeeste ühendus (1-suurgild.. abielus kaupmehed, 2-mustpeadevennaskond..vallalised tüübid). Tsunft käsitööliste ühendus. Ühe eriala ühendus
Nad pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma oma lääniisandale maksu ehk rekognitsiooni. Neil polnud tavalise adratalupoja kohustusi. Vabatalupoeg oli keskaegses Eestis üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel, kellel oli igasuguseid kohustusi, sealhulgas teotöö. Et teotöö osakaal keskaja jooksul suurenes, siis hakkasid vabatalupojad 16. sajandi keskpaiku kaduma.
sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus Talupojad jagunesid üksteisest varanduslikult ja õiguslikult tunduvalt erinevateks rühmadeks. Suured sotsiaalsed erinevused talupoegade vahel kadusid alles 16. saj teise poole sõdade ja rahvastikukaotuse tagajärjel. Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad, kes pidid maksma maaisandale andameid vastavalt talu suurusele ning kandevõimele. Õiguslik seisund oli adratalupoegadel küll ühesugune kuid jõukusel oli 10-kordne vahe. Suuremates taludes oli kasutusel palju võõrast tööjõudu. Muust talurahvast soodsamas olukorras olid maavabad ja vabatalupojad, kes olid kohustatud kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena ning ise oma maad harima, sest neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi. Läänemaadel, kus mõisamajandus oli tugevamalt arenenud, oli vabatalupoegi vähem. Külaühiskonna alumise kihi moodustasid vähese maaga
ametivõimude ees. 16. Talupojad · adratalupojad (teokohustus, loonusndamid) · vabatalupojad- mõned endised adratalupojad, möldrid, kõrtsmikud, maakäsitöölised, mõisaametimehed. (olid end maksude ja teokohustuste eest vabaks ostnud) · maavabad- talupoegadest väikelääniomanikud (isiklikult vabad, sõja- ja käskjalateenistus · üksjalad talude peremehed (loonusandamid ja teokohustus, kuid vähem kui adratalupoegadel) · vabadikud vähese maaga või maata talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid hooajatöödel talus päevalisena. · Sulased ja teenijad ilma isikliku majapidamiseta talupojad (isiklikke koormisi polnud, töötasid teiste talupoegade või mõisniku majapidamises. 17. Eesti linnade saksapärased nimed · Reval- Tallinn · Dorpat Tartu · Hapsal Haapsalu · Fellin Pärnu · Weissenstein Kuressaare 18. Aastaarvud
Nõuti ordu lahkumist läänemere piirkonnast, euroopale oht türklaste poolt Moskva hakkas ühendama vürstiriike, suleti Hansa liidu kaubakontor Novgorodis Olukord muutub pidevalt kriitilisemaks, sõlmitakse vaherahu venelastega 6 aastaks, pikendatakse pidevalt kuni Liivi sõjani Talupoegade jagunemine Adratalupojad arvukaim kiht, jõukus väga erinev, maa suurus 0.5-5 adramaad Üksjalgtalupojad koormised väiksemad kui adratalupoegadel, tavaliselt adratalupoegade pojad, kes asutasid oma väikese talu Vabatalupojad tasus koormisi rahas, ei käinud teotööl, oli osaliselt või kõikidest koormistest lahti ostnud Maavabad talupojad arvatavasti ülikute järeltulijad, isiklikult vabad, sõjateenistuse kohustus Vabadikud palgatööst elatuvad talupojad Linnade õiguskorraldus Linnaõigus maaisandalt Linnakodanikud isiklikult vabad, eraomandi ja pärimisõiguse kaitse
adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks. üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma. Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad. Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu. vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega
või vabadikkude nooremad pojad ja tütred; * vabadikud, kes elasid pikemat aega mõnes adratalus, kusjuures perekonnapea teenis talus sulase või päevilisena ning sai selle eest talust kasutamiseks tüki maad; * iseseisva ja pärandatava vabadikukoha pidajad, kes kandsid maa kasutamisest tulenevaid koormisi. Vaesunud üksjalad muutusid vabadikeks * KÜLA - külakogukond, • selle kasutuses olnud territoorium (külasaras) • asula (hoonete kogumit) * Talu- talupoja majandusüksus. Adratalupoegadel adratalud. Seotud pere kui talupidamisest elatuva kollektiiviga. Reeglina majandas üks pere üht talu. Kõige levinumad 1/2-4 adramaa suurused talud, piirid 1/8-8 adramaad, suurused piirkondlikult erinevad. Arvestati üksnes põllumaad. Igale talule kuulusid elu- ja majapidamishooned, mis aga ei olnud seotud muude kõlvikutega. Talupojal oli talule pärandatav kasutusõigus. Aluses sai feodaal talu kogukonnalt ära võtta vaid pärijate puudumisel. Ajapikku see praktika muutus.
koostööd. 14 saj oli taupoegade jagunemine teatud kihtidesse, mis sõltusid nende ülesannetest(kadus 15. saj): 1) Adratalupoeg -neid oli kõige rohkem. Nimetus tuleneb sellest, et neil oli nii suur maa, et seda oli võimalik ära harida ühe adraga. Keskmiselt oli see 8-11 hektarit. 2)Üksjalad.-nimi tulenes sellest, et pidid tegema ühe jala teo päeva nädalas mõisnikule. Kujunes välja, kui võeti kasutusele rohkem maad. Nendel oli väiksem maa kui adratalupoegadel 3)Vabatalupojad- suhteliselt jõukad talupojad, kes olid teotööst vabastatud. Näiteks vabastatud selle eest, et olid teinud mingit teenet mõisnikele vms. Pidid maksma küll koormisi jne . 4)Kõige rikkamad nende seas maavabad talupojad, kes said maad läänistades. Nendel teotöö puudus ja talud olid suhteliselt suured. 15 saj järk-järguliselt hakkas nii vabatalupoegadele kui talupoegadele kehtestama teotööd ja nende koormisi suurendati
nooremad pojad, kes rajasid uue talu võsamaadele. Esialgu oli nende teotööks üks jalapäev nädalas. St pidi kord nädalas üks inimene sealt talust jalgsi minema mõisa maadele tööle. Ei pidanud rakendit ega ms kaasa võtma. Kohustus oli lihtne, sest ühe talu rajamine võttis palju vaeva. Hiljem sulandusid paljud adratalupoegade hulka. · Vabatalupojad neid oli vähem kui adratalupojad, neil oli lihtsam kui adratalupoegadel, kuna teotööd ei olnud. Pidid ainult kümnist ja hinnust tasuma. · Maavabad kõrgeim kiht talupoegade seas. Neile oli antud oma maa valdamiseks läänikiri. Koormisi, mis talupoegadele oli määratud, neil ei olnud. Samas ei saa neid läänimeesteks nimetada, sest nemad enam maad ei läänistanud. Võisid olla endiste eesti ülikute järeltulijad. Neid oli kõige vähem.
Talurahva sotsiaalne liigitus (adratalupojad, üksjalad, maavabad, vabatalupojad, vabadikud). Kõige arvukama kihi moodustasid adratalupojad nad pidid maksma maaisandala või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Õiguslik seisund oli neil ühesugune , kuid talude suurusel ja jõukusel võis olla suur vahe. Üksjalg olid talipojad, kes asutasid külast väljapoole uusi talusid. Uute maade ülesharimine oli vaevaline ning nende koormised olid ka väiksemad kui adratalupoegadel. Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal. Vabatalupojad need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes.
Aastal 1498 vahetus see kohustus erilise sõjamaksuga ehk meistriraha, mida tuli sõja korral maksta teistelgi rühmadel, üksjalad kaasa arvatud. Vabatalupoeg Üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest keskaegses Liivimaal. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ja ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel. Kuid üha suurenev läänistamine ja teotöö osakaalu tõusu tõttu hääbus vabatalupoegade seisus 16. sajandi keskpaigaks. Adratalupoeg Tegemist talupojaühiskonna suurima rühmaga keskajal. Enamasti ühe adramaa suuruse talu peremehed, kes täitsid kõiki kohustusi, mis alistumislepingutes kirjas (ristimine, preestrite ülalpidamine, avalikud tööd, väeteenistuskohustus, maksud, teotöö). Üksjalad Seoses mõisate asutamise ning talumaade nende alla võtmisega, samuti
Vabadikud (alates 15. saj) - Kehviktalupojad, kel oli vähe maad või polnud seda üldse. Et ära elada, pidid vabadikud teiste heaks tööd tegema. Mõisnikud neid ei sallinud, sest said neilt vähe makse või mitte midagi. Vabadikud tegid juhutöid või tegid tööd hooajati mõnes talus või mõisas. Feodaalsed koormised nõutakse neilt endilt ilma adratalupoegade või üksjalgade vahenduseta. Vabadike koormised olid väiksemad kui adratalupoegadel. Maad kasutatava vabadikud maksid viljakümnist ning väikekümnist noorloomadelt. Teotöö liigid olid samad kui üksjalgadel, kuid ei pidanud tegema rakmetegu nagu adratalunikud pidid. Sulased - Kirjalike allikate järgi sulased ilmevad alles 15. sajandil. Sulane töötab võõral maal põllul tööriistadega, mis ei kuulu temale. Tasuks saab ta selle eest teenistusaja jooksul vajaliku ülalpidamise ja palga. Sulane müüb oma tööaega terveks aastaks
annaabi.ee 
