Praktika ajal sain suhelda klientidega nii kirja kui ka telefoni teel. Proovisin lahendada nende proobleemid ja aidata neid. Kui töötasin finantsosakonnas siis tegelasin ainult aruannetega, hindasin neid, koostasin aasta aruanet. 4 Minu tööülesanded olid: 1. Töögraafikute koostamine 2. Inventuuri tegemine 3. Osakonna tööd administreerivad tegevused 4. Klientidega suhtlemine, klientide nõustamine 5. Raamatupidamise aastaaruanne (bilanss, kasumiaruanne ,rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne) 6. Aastaaruande koostamine juhi järelevalve all 7. Muud osakonna juhataja poolt antud ülesanded 1.4 Praktikandi töölõigu kirjeldus Minu praktika algas novembrikuust. Sel päeval juba teadsin, kuhu tuleb minna ja keda küsida.
põrkusid nii mõnigi kord maahärrade huvidega, tekkisid konfliktid. Esimeste linnade iseseisvumise ehk omavalitsuste tekkimise protsess saab alguse Itaalias 13. sajandil. Omavalitsuse organ kannab nime "raad" ehk nõukogu. Omavalitsusüksuseks võis olla ka scabinide kolleegium. Kohtu eesistujaks oli foogt, temale lisaks olid kohtus ka scabinid ehk hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis
põrkusid nii mõnigi kord maahärrade huvidega, tekkisid konfliktid. Esimeste linnade iseseisvumise ehk omavalitsuste tekkimise protsess saab alguse Itaalias 13. sajandil. Omavalitsuse organ kannab nime "raad" ehk nõukogu. Omavalitsusüksuseks võis olla ka scabinide kolleegium. Kohtu eesistujaks oli foogt, temale lisaks olid kohtus ka scabinid ehk hirsinikud ehk õiguse eest seisjad. Tihtipeale võtsid nad mingil ajal linna põhilised administreerivad ülesanded üle. võis olla, et linna eesotsas võis paralleelselt olla nii raad kui scabinide kolleegium, kes jagasid omavahel valitsusülesandeid. Põhjapool Alpe elasid aadlikud enamasti väljaspool linna asuvates linnustes. Itaalia linnade juurde kuulusid contadod, ehk linna lähedal asuvad ja linna hallata olev maa-ala. Itaalia linnad jagunesid seest veel linnusteks, mida läks vaja linnasiseste perekondade sõdade tarvis. Podesta - poliitilise võimuga jurist Itaalia linnriigis
· Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles (4. saj eKr): polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm · Skolastiline aristoteliaan Aquino Thomas (13. saj): poliitilise elu põhivormiks on "perfektne kogukond", mis mõistab kohut ja karistab kurjategijaid; need kogukonnad peaksid elama harmoonias · Stoik Cicero (1
printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse. SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised teenused ühte kohta ja teha nad üle arvutivõrgu kättesaadavaks kõigile autoriseeritud klientarvutitele. Nende teenuste eesmärk on rahuldada väikefirma vajadusi infotehnoloogilisel tasandil: elektrooniline post, printerinte jagamise teenused, firma sisevõrgu veeb jne. Lisaks teenintavatele funkstioonidele on koondatud ka administreerivad ja turvalahendused. 7 KLIENTARVUTID Klientarvuti on seade arvutivõrgus mis kasutab serveri poolt pakutavaid teenuseid, kui ta on loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server. Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada
hierarhilisus, killustumus, võimu jagunemine kuninga ja seisuslike esinduskogude vahel. Universaalvõimu esindasid paavst ja keiser. Keskaegselt universalselt riigilt mindi üle suveräänsusele, paavst ja keiser kaotasid võimu. Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään (ehk sõltumatu kõrgeim võimukandja) 2. Partikularistliku (püüe keskvalitsusest sõltumatusele) mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Partikularistliku mõtlemise ideoloogilised juured on antiigiideedes, kus ei olnud universaalse võimu
2.4 Uudistegrupid Uudistegrupid (Usenet System, newsgroup) on samuti asünkroonset suhtlust toetav süsteem. Arendati ta 1979 aastal ja on 15 aastaga tohutult kasvanud. Ka see teenus võimaldab gruppide formeerumist vastavalt huvidele. Iga uudistegrupp on kui kohtumispaik, kus käivad diskuteerimas sarnaste huvidega inimesed. Oma raamatus "The Usenet System" kirjutab Henry Edward Hardy, et seda süsteemi kirjeldab kõige paremini sõnapaar "kooperatiivne anarhia". Seda administreerivad (kui üldse) mitte tulunduslikud organisatsioonid või uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks. Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st. teated saadetakse uudistegruppidesse, mis esindavad erinevaid huvigruppe ja on organiseeritud hierarhiliselt.
2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem 11 · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Valitsejad muutuvad, riik jääb. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Kui keskajal kehtis veel universalistlik maailmapilt (Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärgiks universaalne kord ja õiglus), siis varauusajal toimus paradigma vahetus ning hääbusid universaalsete autoriteetide kandjad . Partikularistliku mõtlemise kujunemine:
Abstraktne Ühendas need alged (aristotelism, stoitsism): maailma poliitiline korraldus valitsemissüsteem. põhineb iseseisvatel kogukondadel, mis tagavad ühise hüve Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida Erinevalt Aquino Thomasest: loomupärane konflikt nende vahel administreerivad/valitsevad inimesed. Kontekst: Itaalia sõjad 1494-1559. Prantsusmaa interventsioon, linnriikide Alamate kohustused “riigi”, mitte valitsejate või teiste alamate suhtes iseseisvuse häving Riik kui „suveräänsuse“ kandja Suveräänsusmõiste kujunemine
Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. (Nt maksude kehtestamise võim valitsejad pidid taotlema seisuslikelt kogudelt teatud konstitutsiooni või uut maksu, ei saanud ise seda kehtestada) Uusaegne riik on impersonaalne ning suveräänne, riigi võim ei võrdu valitsejate võimuga, vaid kogukonna ehk rahvaga. Impersonaalne riik ( e moodne riik) on abstraktne süsteem, mis on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Ta on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. Alamate kohustused on abstraktse 'riigi', mitte valitsejate või teiste alamata suhtes. Riik ise (mitte valitseja ega kodanikud) on selles kontseptis suverään. 33. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Universalism iseloomustab keskaegset maailmapilti ja tähendab et maailm on korraldatud harmooniline tervik ja poliitiline kord peab seda peegeldama (poliitika eesmärgiks universaalne kord, rahu maa peal)
(disainer, veebimeister). Juhtgrupi ülesanded muutuvad, kui sisevõrgu esmaversioon on testitud ja kasutamiseks avatud. Edaspidi keskendub juhtgrupp juhendamisele ja strateegia läbivaatamisele, mitte arendamisele ja tugitoimingutele. Vähemalt kord kvartalis tuleb teha kokkuvõte, mis näitab, kuidas projekt on arenenud. Selle hindamiseks tuleb kaasata töötajaid, kes kodulehekülge administreerivad ja selle sisuga tegelevad. Ettevõtted, kes kasutavad rühmatarkvara tooteid (Lotus Notes, MS Exchange, GroupWise, Team WARE), teavad, et nendel tarkvararakendustel on ka veebiväljund. Sisevõrgu arendamisele aitab kaasa, kui infosüsteemi ja ettevõttes kasutusel olevat tarkvara saab ühendada. Sisevõrgu loomise põhimõtted · Sisevõrgus peab olema piisavalt infot. · Info peab olema loogiliselt liigendatud.
paavst, kuningad sõltuvad neist. · Riik oli personaalne mõiste. Partikularism hakkas välja arenema pärast reformatsiooni 1517. Riigi moodne mõiste tekkis 16-17.saj, mille keskne omadus oli impersonaalsus. Impersonaalsus 2 mõttes: eristame riigivõimu valitsejate võimust ning eristame riigivõimu kogukonna/ühiskonnaterviku võimust. Moodne riik on lahus nii valitsejast kui valisetavatest. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad inimesed. Alamatel on kohustused riigi ees, mitte valitsejate või teiste alamate ees. Riik on suveräänsuse kandja. 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) · Aristoteles: polis on ideaalne poliitiline ühendus · Aquino Thomas: elu põhivorm on ,,perfektsed kogukonnad", mis kaitsevad ja karistavad, kuid on sõbralikes suhetes. · Keskaegsed humanistid, põhinevad Cicerol: riik on tähtsaim, sest riik aitab inimesi säilitada. Inimesel on kohustus end
Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed. · Alamate kohustused "riigi", mitte valitsejate või teiste alamate suhtes Riik kui suveräänsuse ,,kandja". Suveräänsusmõiste kujunemine · Kontekst: Euroopa kodusõjad usuliste põhjustel · Prantsusmaa: ususõjad katoliiklaste ja protestantide (hugenottide) vahel (u 1562- 98) · Inglismaa: kodusõda kuninga ja parlamendi vahel (1642-49). Tüli võimupiiride üle. 1649 Charles I hukkamine (regitsiid)
annaabi.ee 
