Integriinid ja kasvajad: Ka kasvaja kasvuks on vaja verevarustust – angiogeneesi. Lisaks peab kasvaja metastaseerumisel vähirakk kinnituma ja prolifereeruma. Mõlemaid protsesse vahendavad integriinid. *Teatud integriini - ανβ3 ekspressioon kasvajas on halva prognostilise tähendusega kuna peegeldab kasvaja võimet tungida kudedesse ja prolifereeruda. *Integriinid on oluliseks märklauaks tuleviku kasvajavastaste ravimite väljatöötamisel. 117.Selektiinid ja Ig perekonna adhesioonimolekulid. Selektiinid: Immunoglobuliin (Ig) perekonna adhesioonimolekulid. Selektiinid (E-selectin, L-selectin, P-selectin) ja Ig perekonna adhesioonimolekulid: Intercellular Cell Adhesion Molecule (ICAM-1) – seondub LFA1-le, Vascular Cell Adhesion Molecule (VCAM-1), Platelet-endothelial Cell Adhesion Molecule (PECAM-1) jt. Osalevad pigem rakk-rakk ühenduste loomises ja on olulised eelkõige põletikurakkude migreerumisel põletikulisse koesse. 118.Tiheliidused ja nende üldine iseloomustus.
Moodustub väike kanal. Jätked (haralised epiteelrakud) -näärmete korvrakud, varbapulbi rakud ja tüümuse epiteliaalset päritolu stroomarakud. Tonofibrillid – peened kiud epiteelis,koosnevad keratiinintermediaalsetest filamentidest, sarnased desmosoomide ja hemidesmosoomidega. Epiteelrakkudes olevad olulised komponendid *Adhesioonimolekulid: peamised: - Ca2+ - sõltuvad molekulid(kadheriinid ja selektiinid) -Ca2+ sõltumatud mplekulid(lg perekond, integriinid. Kadheriinid moodustavad sideme raku
Immuunoglobuliin domään 70-110 amiinohapet, võileiva taoline kahest kihist antiparallelsetest beeta ahelatest (7-9) struktuur, kus on väga konserveerunud disulfiid sild (2 tsüsteiini). Antikehades võime ristada konstantseid domääne aga aminoterminuses on piirkonnad mis vastutavad äratundmise eest, tegemist on variaablite domäänidega. On ka teisi valke kus võib leida immunoglobuliinide domääne (CD48helperitel) ja CD8(tsütotoksilistel)). Adhesioonimolekulid – ICAM. Siirdamisreaktsioonid on keerulised, sest MHCII klassi molekule kontrollitakse, kui esitlatakse võõra isendi omasid (võõras rakk), neid on väga palju variante inimestel. Klass I MHC – oma materjal ja klass II võõras. Koaalade polümorfsim on väike ilmselt pudelikaela läbi elanud. IgG tüüpi antikeha koosneb kahest raskest ahelast mis on disuldiidsildadega seotid, kerged ahelad on omakorda seotud disuldiidsildadega raskete ahelate külge
• ei mõjuta üksteist oluliselt • aditiivsed Adhesioon. Kudede moodustamiseks peavad rakud omavahel seonduma. Selleks on kujunenud välja mitmesugused mehhanismid, mis tagavad rakkude selektiivse adhesiooni. Raku pinnal kujuneb välja struktuur, mida nimetatakse desmosoomiks ja see seob rakud kokku. Hemidesmosoom on sarnane struktuur, mis seob epiteelrakud basaalmembraaniga. Rakk-rakk adhesioonil on molekulaarne alus ja selle tagavad adhesioonimolekulid, mis jagunevad kaheks klassiks: Ca2+-ioonidest sõltuvad ja neist mittesõltuvad CAM-sid. Kadheriinid on vastutavad rakk- rakk adhesiooni eest selgroogsete kudedes. Rakkude seondamiseks on 3 põhilist võimalust: 1) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku samasuguste molekulidega (homofiilne seondumine) 2) ühe raku molekulid võivad seonduda teise raku erinevat tüüpi molekulidega (heterofiilne seondumine)
spetsialiseerunud kohaga või mitte. Kohalik valgusüntees dendriidis – oluline. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel. Sünapsid tekivad ja kaovad ka täiskasvanud neuronitel.Neuronite diferentseerumine: neutraalsed geenid või valgud: ioonkanalid, neurotransmitterite sünteesiensüümid ja retseptorid, sünaptilised valgud, neuronaalsed tsütoskeletivalgud (neuronaalne tubuliin TUJ1, neurofilamendid), neuronite adhesioonimolekulid. Üks ”master factor” mis osaleb neuraalse ja mitteneuraalse määramisel: REST. REST ja NRSF. Surub maha neuraalsete geenide avaldumise. Mitteneuraalsetes rakkudes tuleb neuraalsed geenid maha suruda. Mitteneuraalsetes kudedes, koos ko-repressorvalguga Co-REST seondub neuraalsete geenide kromatiinile, värbab kromatiini modifitseerivaid valke- püsiv neuraalsete geenide repressioon. • Neuroni eellase differentseerumine neuroniks: REST represseeritakse. Gliogenees
.......................................... 64 Kasutatud mõisted Ateroskleroos arterilubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestale ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud, mis hiljem sidekoestuvad ja võivad lubjastuda. Tagajärjeks on soonte ahenemine ja seinte kõvastumine ning rabedaks muutumine. Adhesioonimolekul (CAM-id) "molekulaarne liim" ashesioonimolekulid aitavad rakkudel üksteise ja oma ümbruse küge kinnituda. Adhesioonimolekulid paiknevad rakkude pinnal ja osalevad teiste rakkude või rakuvälise maatriksiga (ECM) seondumises. Endoteel veresoone sisepinda vooderdav kiht. Fibrinolüüs hüübimise vastandprotsess. Fibrinolüüsi korral reorganiseeritakse ja resorbeeritakse tekkinud tromb, et peatada trombi liiga suureks ja probleemseks muutumine. Gangreen on paikne koe hävimine, mis tekib verevarustuse lakkamise, bakteriaalse infektsiooni või muu koekahjustuse tagajärjel
Kui ektoderm on saanud neuraalse induktsiooni kordomesodermilt, siis tekib kordomesodermi kohale neuraalplaat, mis süveneb (voltub) neuraalvaoks, toimub konvergents (lähenemine) ja neuraalvagu sulgub seejärel neuraaltoruks. Sulgumine toimub seljapool. Sulgumiseks on vaja N- kaderiini, mida ekspresseeritakse neuraalplaadi poolt ja E-kaderiini, mida ekspresseeritakse ektodermaalse epidermi poolt (E- ja N-kaderiin on adhesioonimolekulid). Neuraalplaat ei sulgu nagu tõmblukk, vaid sulgumine algab keskelt ja kõige viimasena sulguvad eesmine ja sabamine piirkond (mõnda aega on vaadeldavad avaused ehk neuropoorid). Posterioorses osas sekreteeritakse seljakeelikust retinoolhapet, mis indutseerib neuraaltoru arenema sabamiseks otsaks ja anterioorses osas ekspresseeruvad Hox geenid, mis määravad pea osa arengu (ajupõied). Nii tekib 3 ajupõikese staadiumist 5 ajupõiekese staadium
eri antigeene ära. T-rakud aktiveeruvad, kui nad tunnevad ära MHC-antigeen kompleksi. · Hakkavad tootma tsütokiine · Paljunevad · TH - regulatoorsed funktsioonid · TC - tapavad nakatanud raku (tsütolüüs). T-rakkudel on antigeensed retseptorid TCR-CD3 kompleks, ko-retseptorid CD4/CD8; lisaks osalevad T-rakkude aktivatsioonil mitmed lisavalgud (adhesioonimolekulid, signaalikandjad jt.). T-rakkude käitumine sõltub ka peptiidist. TCR-ist olenevalt esineb kahesuguseid T rakke vôi . Inimese veres on enamus (90%) heterodimeerid, ülejäänud (10%) on . Môlemad tüüpi T rakud vôivad olla nii "helper" kui "killer" funktsiooniga. T rakud on CD8- ja CD4-;. Ligandideks on põhiliselt fosforüleeritud mittepeptiidsed metaboliidid, mida rakus on raku endi omi ja bakteriaalseid
- liikuvad valged verelibled “püütakse kinni” 24 - valged verelibled lamenevad ja liiguvad edasi kudedesse Leukodiapedees – protsess, milles leukotsüüdid läbivad veresooneid ilma nende seinte kahjustamata. Positiivne kemotaksis on nähtus, mille korral hakkab rakk liikuma vastavate kemotaktiliste ainete mõjul (nt komplemendi süsteemi teatud faktorid). Leukotsüütide liikumine: kemokiinid, adhesioonimolekulid; 40 mikromeetrit/minutis. Kemokiinid toimivad üle vastava G-valguga seotud retseptori ja ekstratsellulaarse maatriksi fikseerimiskoha ning signaali ülekande tulemusena aktiveeruvad mitmed ensüümid – fosfolipaas C (PLCbeeta), fosfoinositiid-3-kinaasid (PI3K) ja C-Src perekonna türosiini-kinaasid. Vereloome intensiivsus: • Punalibled: 3,5x1011 rakku ööpäevas • Neutrofiilid: 1011 rakku ööpäevas • Monotsüüdid: 8,4x109 rakku ööpäevas
mis leiavad aset B-lümfotsüütide küpsemisel. Varieeruvate alade tõttu T lümfotsüüdi retseptoris tunnevadki need rakud paljusid eri antigeene ära. T-rakud aktiveeruvad, kui nad tunnevad ära MHC-antigeen (peptiid) kompleksi. Hakkavad tootma tsütokiine, paljunevad; TH - regulatoorsed funktsioonid, TC - tapavad nakatanud raku (tsütolüüs). T-rakkudel on antigeensed retseptorid TCR-CD3 kompleks, ko- retseptorid CD4/CD8; lisaks osalevad T-rakkude aktivatsioonil mitmed lisavalgud (adhesioonimolekulid, signaalikandjad jt.). T-rakkude käitumine sõltub ka peptiidist. TCR-ist olenevalt esineb kahesuguseid T rakke vôi . Inimese ja hiire veres on enamus (90%) heterodimeerid, ülejäänud (10%) on . Môlemad tüüpi T rakud vôivad olla nii "helper" kui "killer" funktsiooniga. T rakud on CD8- ja CD4-;. Ligandideks on põhiliselt fosforüleeritud mittepeptiidsed metaboliidid, mida rakus on raku endi omi ja bakteriaalseid. Retseptorite repetuaar - suhteliselt väike, sest metaboliitide
lahustunud ioonide suhtes konkreetsest epiteelist. 2. Ankurliidused Võimaldavad rakkudel funktsioneerida robustse struktuurse ühikuna. Ühendades rakkude tsütoskeleti elemendid, annavad nad epiteelkoele mehaanilised omadused. Neid on kõige rohkem seal, kus kude peab pidevalt taluma mehaanilisi pingeid (näit. südamelihas, naha epiteel). Enamtuntud transmembraansed valgumolekulid ankurliiduste moodustumiseks on kadheriinid ja integriinid. Kadheriinid on Ca2+ ioonidest sõltuvad adhesioonimolekulid. Integriinid on peamised molekulid, mis võimaldavad rakkude seostumist ekstratsellulaarse maatriksiga. Sõltuvalt sellest, milliseid tsütoskeleti elemente vastavad ankurühendused seovad, eristatakse: adherents-liidused - aktiinifilamentide ühenduskohad desmosoomid, hemidesmosoomid - intermediaarsete filamentide ühenduskohad. 3. Aukliidused võimaldavad väikestel molekulidel minna otse ühest rakust teise. On kõige levinum ühenduse vorm
kaudu. Th aktiveerumine: Th-raku aktivatsiooniks on vaja kahte signaali: ¤ - signaal MHC (HLA) ja TCR sideme kaudu - signaal CD80/CD86 ja CD28 (CTLA-4) sideme kaudu (või teiste molekulpaaride kaudu) ¤ Teine signaal võib toimuda ka CD40 ja CD40L (B-raku ja T-raku kontakti korral) või ICAM-1 (CD54) ja LFA-1 kaudu. APC ja Th raku vahelist kontakti ja stimulatsioonisignaali tugevdavad samuti muud adhesioonimolekulid. Aktivatsiooni tulemus: TCR+ / CD28+ Th raku aktiveerumine TCR+ / CD28- Th anergia TCR- / CD28+ efektita CD40L geneetiline defekt - hüper-IgM sündroom - B-rakud stimuleeritud ilma Th vahenduseta. Aktivatsioonisignaalid kanduvad Th-raku sisemusse: ¤ proteiini kinaaside (fyn, lck, ZAP-70) kaudu Geenidefektid immuunpuudulikkus (SCID) ¤ seriini/treoniini - spetsiifiliste proteiini fosfaatide kadu (kaltsineuriini toimel aktiveerub IL-2 geen).
csgG - välismembraani lipoproteiin, vajalik CsgA ja CsgB sekretsiooniks csgE periplasmaatiline seondub CsgG-ga ning oluline normaalse amüloidpiili formeerumiseks csgF periplasmaatiline, seondub ka CsgG-ga, kuid rakk moodustab mõningaid amüloidpiilisid, fenotüüp sarnaneb csgB- fenotüübiga Curlisid ekspresseeritakse enterobakterites madalal temperatuuril soolavaeses keskkonnas (N, P ja Fe). CU-piilid (chaperone-usher) ehk fimbriad on biofilmi moodustumisel olulised adhesioonimolekulid. CU-piilid jaotatakse 6 klaadi, mis omakorda jagunevad alarühmadeks. CU (chaperon-usher) piilid transporditakse periplasmasse ning polümeriseeritakse välismembraanis asuva värativalgu (ingl k usher) abil pikaks mitteharunenud polümeeriks. Silinderjas polümeer võib küündida kuni 2 mikromeetri pikkuseks. CU-piilide hulka kuuluvad nii P-piilid kui ka tüüp 1 piilid, mõlemad kirjeldatud uropatogeensel E. coli'l. CU-piilide põhiosa
annaabi.ee 
