Kurde on üle terva maailma, kuid kõide rohkem on neid Türgi alades. Madala ühiskonna kihina on neid tabanud ka genotsiid, kuid õnneks pole nad veel välja surnud. Neid leidub üle terve maailma u 30-45 milj. Suurim tihedus Türgis on looderanniku tänu tähtsatele kaubandussidemetele. Tihedalt on asustatud rannikualad ja tasasemad alad. Mäestikes on pigem vähem rahvast ja hõredamalt. Tihedamalt asustatud kohad on veel Istanbuli, Izmi, Ankara ja Adana ümbrused. Istanbul- Türgi suurim linn. Varasemalt on tuntud olnud veel Konstantinoopolina. Kliima on soe. On ainus linn kahes maailmajaos korraga (Euroopa ja Aasia). Linnas on säilinud päris palju antiikseid ehitisi. Izmir- Vahemere-äärne linn. Pehme kliima, kenad rannad, metsad, salud, kaljud jpm ilusat. Populaarne puhkuseturistide seas. Suuruselt kolmas linn Türgis. Varasem nimi oli Smürna. Ajalugu ulatub kuni 8500 aasta tagusesse aega. Suur kaubandus- ja
Parim külastusaeg on kevad ja sügis, suvi võib meie jaoks natuke liiga palav olla ja talv sombune ning jahedavõitu, Ida-Anatoolias koguni kontinentaalselt külm. Viisa on üsna formaalne asi, see on margikujuline kleeps, mille saab passi 10 USD eest piirilt. Rahaühik on Türgi liir. Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Üldtunnustatud populaarseimad tegevused Türgis on rannaturism (Marmaris, Bodrum, Antalya, Alanya, Kusadasi) ja kultuuriturism. Kuigi bäkkpäkkeri jaoks pole rannas vedelemine kindlasti ainus ja piisav tegevus, pakutakse mere ääres lisaks standartseid ahvatlusi nagu sukeldumine, skuutrisõit, purjetamine, saarte külastamine jms.
rändesaldo,arvutasin loomuliku iibe. https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html imikusuremuse andmed https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index.html leidsin keskmise eluea andmed) Riik kuulub demograafilise ülemineku teise etappi,sest rahvaarvu kasv on aeglustunud. Linnastumine Türgi on rahvarohke maa, kus on palju suurlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 14 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema 7/10 kogu Türgi rahvastikust elab linnas. Suurima rahvaarvuga linnad : Laiuskraad/Pik Linna nimi Rahvaarv kuskraad 1 Istanbul, Ýstanbul 10.034.830 41.019 / 28.965 2 Ankara, Ankara 3.517.182 39.927 / 32.864 3 Ýzmir, Ýzmir 2.500
Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. 7 Energia Türgi on saanud üks kõige kiiremini kasvav energiaturu maailmas paralleelselt majanduskasvuga registreeritud viimase kümne aasta jooksul. Edukalt ellu
väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest. Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv on 4,2 miljonit elanikku. 4 Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. ENERGIAMAJANDUS · Türgi on suhteliselt hästi varustatud nii energia kui ka maavaradega. Laiaulatuslik mägine maastik tagab hüdroelektri paljudele inimestele, kuigi paljud jaamad asuvad elanikkonnast eemal.
would be relocated, and then marched off to concentration camps in the desert between Jerablus and Deir Ez-Zor where they starved and thirsted to death in the burning sun. (Fact Sheet: Armenian Genocide) (Wikipedia, 2011) (ANI, 2011) 1.2. The Armenian Massacre The Armenian Massacre started in the early 1900's, when secret meetings began to be held by the Turks. It has been quoted that a man named Dr. Nazim had once said "If we are going to do something like the Adana massacre of 1909, here and there, the result will do us more harm than good." Dr. Nazim goes on to say that the Turks would alert the Arabs and the Kurds and that therefore the danger would be multiplied. In his final words at these meetings he had said that "We (the Turks) must not leave a single Armenian alive in our country, we must kill the Armenian name." The next thing that they did was take a vote regarding the extermination of the Armenians
mistahes kohta. Mõned hinnanäited: 450 km Istanbul - Ankara bussisõit mööda kiirteed võtab 8 tundi ja 200-300 Eesti krooni, Antalya - Istanbul (725 km) võtab 12 tundi ja ca 300 krooni. Sõit maa idaossa võtab umbes 2 päeva. Minibussid (dolmusid) kurseerivad lühematel distantsidel ja turistlikes piirkondades. Linnad Türgi on rahvarohke maa, kus on palju surrlinnu. Eelkõige muidugi Istanbul oma ligi 12 miljoni elanikuga. Järgnevad Ankara (4 miljonit), Izmir (3 miljonit), Adana ja Bursa (1 miljon), aga ka Vahemereäärsed kuurortlinnad (Alanya, Antalya, Marmaris) kipuvad miljonilisteks aglomeratsioonideks minema. Loodus ja piirkonnad Loodus on maa suurust arvestades üsnagi vahelduv, kuigi Anatoolia sisemaa võib kohati olla üsna monotoonne ja lõputuna näiv poolkõrb. Kuid sinna vahele mahub tõeliselt maailmakuulsaid loodusmälestisi, nagu Pamukkale travertiinterrassid (Yellowstoni kuumaveeallikate analoogid) ja
moodustab see linn väga suure elanikkonna- ligi 10 miljonit inimest. Suuruselt teine linn, Ankara, on palju noorem. Enne pealinnaks saamist oli ta lihtsalt üks tavaline Kesk-Türgi provintsilinn. Alates pealinnaks saamisest on Ankara kõvasti arenenud ning suurenenud. Rahvaarv 2005. aasta seisuga on 4,2 miljonit elanikku. Kolmas linn, Izmir, on Türgi sadama- ning kaubanduskeskus. Izmir asetseb Egeuse mere jõukal idarannikul ning on Edela-Türgi keskus. Nendest kolmest keskusest eemal asub Adana tasandik, kus paiknevad sellised linnad nagu Adana ning Mersin ning mõned väiksemad linnad, moodustades kokku umbes ühe miljonilise populatsiooni. Mujal paiknevad suuremad linnad kõik regioonide keskel ning on umbes poole miljonilise elanikkonnaga. Istanbul Kultuur Türgi on nii kultuuriliselt kui ka geograafiliselt ida ning lääne vahel, võttes natuke ühelt ning natuke teiselt kontinendilt ja rahvastelt ning nõnda luues oma unikaalse segu. Territoorium,
arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068). Romanos IV Diogenes B väepealikud reetsid keisri. Pärast Mantzikerti lahingut vallutasid seld ´d 1075 Konya, 1080 jõuti Marmara mere rannikule. 1081 tungisid Posporose väinani kaldale püstiatati valvepunktid. Edasi mindi lõunapoole. 1082 vallutati Tauruse mäed, 1083 Adana, 1085 Antiookia. Legendikohaselt läks väepealik Philaretos pärast linna langemist Malik Šahhi juurde ja võttis vastu islamiusu, talle anti maavaldus. Ametlikult moodustati esialgu Suurte seld riigi koosseisu kuuluv An seld riik 1077. a. Alguses oli selle pealinn Iznik, 1084 Konya. Esimeseks sultaniks Süleyman Kutlamõs ( 1077 – 1086) – oli sugulistessidemetes Tug´rul beyga (vanaonu). An seld riigi arengufaasid:
koduhaldjas) üks muinasusu põhimõistetest oli vägi e elujõud, eri kehaosadel ja inimestel oli erineval määral väge ohverdamine ja ennustamine: tavaliselt ohverdati jumalatele hiies, allikatesse (hõbedat), pühadele kividele; ennustamist viis läbi spetsiaalne ennustaja, esines ka rituaalset kannibalismi Eeldused ristiusu levikuks: enne SaksaTaani vallutust oli eestlastel kokkupuuteid nii ida kui ka läänega Bremeni Adana kroonikast on teada, et Bremeni piiskop määras 1070. a munk Hiltiunuse Läänemeremaade piiskopiks 1167. a pühitseti Eestimaa piiskopiks Fulco keele kristlik sõnavara näitab, et esimesed kokkupuuted ristiusuga pidid olema idapoolsed ja vallutuseelsed (rist, papp, raamat jm) 1.4 Muistne vabadusvõitlus (1208 1227) Muistse vabadusvõitluse esimene periood (1208 1212): sakslaste tung itta 12. sajandil Drang nach Osten
annaabi.ee 
