teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Kloostrisse astujad • Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Nunnad kloostris • Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. • Nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Hügieen • Kloostrites ei pööratud kuigi palju tähelepanu hügieenile, mistõttu ei olnud klooster puhas paik. Ordud nunnakloostris • Ordud - keskajal olid mungad ja nunnad koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendusesse – vaimulikesse ordudesse. Tavaliselt on vaimulik ordu saanud nime oma rajaja järgi või selle paiga järgi, kuhu asutati ordu esimene klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele
Tegelased: Masetto, nunnad, Nuto, abtiss 2. Peategelase iseloomustus, tema eesmärgid ja tegevuse tulemus. Mida sellest järeldada? Masetto oli vaene, kuid kaval mees. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Masetto plaan oli tänu oma kurttummusele nunni ära kasutada ja nendega magada. Masetto oli aednikuna töökas ja tänu sellele polnud mingi probleem kloostrisse saada. Lõppuks oli ta väsinud nunnadega magamisest ja ta rääkis abtissile, et ta ei ole kurttumm. Väljaspool kloostrit arvati, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele ja ta määrati kloostri valitsejaks. Järeldad saab seda, et ta oskas hästi valetada ja ka oma kavalusele oskas ta teisi ära kasutada. 3. Novelli kui šanri tunnused. Kuidas need avalduvad loetud teose sündmustiku kaudu. Kirjeldatakse ühte sündmust: Masetto elu kloostris. Tegelastest tuuakse esile vaid iseloomujooned: Masetto oli kaval ja omakasupüüdlik.
Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber:
Peategelase iseloomustus: Masetto Lamperecchiost oli vaene, kuid kaval mees, kes tahtis oma elu kergelt ära elada. Ta ei olnud kurttumm, vaid ainult valetas seda. Juba enne kloostrisse minekut mõtles Masetto, et kurttummana on tal ka võimalus nunni ära kasutada. Aednikuna oli ta töökas, oskas oma tööd. Masetto ei olnud iseloomult hea pöörates kõike enda heaks.. Alles siis, kui Masetto oli väsinud nunnadega magamisest, rääkis abtissile, et ta ei olegi kurttumm. Väljaspool kloostrit kõneldi, et Masetto sai kõnevõime tagasi tänu nunnade palvetamisele. Ta määrati kloostri valitsejaks. Teose lõpus mees mõtles oma elu üle järele ning arvas, et oli oma noorust hästi ära kasutanud. Selleks ajaks oli ta paljude laste isa ning ei pidanud nende eest isegi hoolt kandma. Novelli tunnused avalduvad selles teoses: Vähe tegelasi teoses, ainult kloostris elavad inimesed ja Masetto sõber:
Kloostritesse astumine Kes soovis astuda kloostrisse, pidi läbi tegema umbes pool aastat kestva katseaja, mille vältel võis uustulnuk ehk nooviits loobuda oma kavatsustest ja tagasi pöörduda ilmalikku ellu. Noviitsiaja läbiteinu pügati kas mungaks või naiste puhul nunnaks.Nüüdsest peale ei olnud tal enam tagasiteed kloostrist, kuhu ta jäi oma elupäevade lõpuni. Mungad ja nunnad Munkadelt ja nunnadelt nõuti täielikku kuulekust kloostrit juhtivale abtile või abtissile. Mungal ei tohtinud olla kukrut ega raha, oma raamatut või isegi mõnda muud eset. Kõik mida ta kasutas oli kloostri oma. Kloostri juhtkond Kloostri juhtkond nõudis, et mungad ja nunnad suretaksid oma tõrgest liha sagedase palvetamise ja paastumisega, karmi töö ja vähese magamisega. Kloostri eeskirjad Kloostri eeskirjade vastu eksinuile määrati kas väike või suur karistus. Antud kloostris oli see kas 36 või 300 piitsahoopi või okasvöö kandmine paljal ihul.
Vaimulikud ordud Munklus tekkis Egiptuses ja levis 4. saj Euroopasse. Lääne munklusele alusepanijaks Püha Benedictus(5-6 saj) .Rajas Monte Cassiino kloostri ja kirjutas kloostri elu reeglid. Mungad ja nunnad elasid reeglite järgi toimivates oludes. Kloostri elukorraldus: - uustulnuk tegi läbi pooleaastase katseaja - mungaks või nunnaks pühitsemise järel pidi jääma kloostrisse elu lõpuni. - Nõuti täielikku kuuletuvust abtile/abtissile. - Isiklik elu ja suhtlemine välismaailmaga oli keelatud. - 7 korda ööpäevas olid palvused - tehti tööd ja paastuti - kirjutati raamatuid ajajooksul loobuti rangetest elukommetest. Kloostrid rikastusid, mungad muutusid moraalituks ja laisaks. Seetõttu algas 10.saj kloostrite uuendus liikumine Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse
Ilmnes, et askeetlikul liikumisel olid ka omad probleemid: nt see meellitas ligi asotsiaale, maksudest ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid ning kurjategijaid. Veel Antoniose eluajal tekkisid esimesed kloostrid, kui lähestikku elavad erakud hakkasid kogunema ühistele jumalateenistustele (Claustrum lad. k avalikust elust eraldatud paik). Elu puhtuse ja vaesuse kõrvale tõusis kuulekus, kui kloostrielu kolmas põhivoorus. Kuulekust osutati kloostri juhatajale abtile/abtissile, samuti kloostrireeglile. Esimese kloostrireegli koostas egiptlane Pachomios umbes aastal 325. Kloostrid levisid kiiresti kogu Egiptuses ja sealt edasi Palestiinasse, Süüriasse ja VäikeAasiasse. Asutati ka nunnakloostreid. Idakloostri institutsioonile andis lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes. Jumalateenistuse, palvetamise ja meditatsiooni kõrval tegeldi tema kloostrites õppe ja
- Kihelkondadest koosnev ühendus on praost. - Hierhia on vajalik probleemide lahendamiseks · Kirikukogu ehk sinod - 2 korda aastas käijakse koos, et arutada probleeme - Õigus teha igasuguseid otsuseid · Kloostrid - Algselt elati eraldi ja eemal kirikust ja erakud hakkasid kokku tulema. Nad pidid olema vaesed, elama puhast elu ja pidid olema kuulekad. - Kui hakkasid tekkima kloostrid, siis pidid olema kuulekad abtile (meessoost kloostrijuhataja, munk) ja abtissile (naissoost kloostrijuhataja, nunn) - Kloostriks tegeletakse palvetamise, jumalateenistusega, meditatsiooniga, - Kloostrite lähedale rajati koole, kuhu said lihtkodanikud õppima tulla. Algselt poisid. - Kloostrite juures olid ka haiged ja hoolitseti vaeste eest. Rändurid said ka öömaja. - Kloostrid tegelised ka iseenda majandamisega. - Kloostrid olid ka näidismajandid. - Nunnade ja munkade eesmärk saavutada igavene elu ja osadus jumalaga. · Patt ja arm:
Pirita kloostri kiriku põrandas asetsenud hauaplaatidest on 15 tänapäeval kinnitatud kiriku varemetes seintele. Ordu asutajaks on rootslanna - aastal 1346 kirjutas rootsi aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) oma nägemuste põhjal uuelaadse vaimuliku ordu (ld. Ordo Sanctissimi Salvatoris, Pühima Päästja Ordu) põhikirja e. ordureegli, mis sai 1370. aastal paavsti kinnituse. Selle ordu eripäraks olid kaksikkloostrid, kus ka orduvendade haru allus abtissile. Vaimulikuks ideaaliks oli esimene Jeruusalemma kogudus, kus on 13 apostli järgi sama palju preestreid ja 72 õpilast, kusjuures õdede eeskujuks oli Neitsi Maarja, vendade omaks apostel Peetrus. Keskajal oli ordul kümneid kloostreid. Püha Birgitta reegli järgi võis ühel kaksikkloostril olla kõige rohkem 85 õde ja 25 venda (neist 13 preestrit, 4 diakonit ja 8 ilmikvenda). Kloostrid asusid teine teisel pool kirikut, mis oli mõlemale ühine.
20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3....4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine o Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt.
20. Punkti asukoha abriss. Abtiss on skemaatiline joonis, millel on kujutatud alaliselt kindlustatud GMV punkti lähemas ümbruses olevad selged maastiku püsiobjektid, nagu hooned, postid, üksikud puud, teede ristmikud, kraavikäänakud. Pärast punkti ehitamist koostatakse selle abtiss, kuhu märgitakse mõõdulindiga või kaugusmõõturiga määratud kaugused 3….4 maastiku püsiobjektist punkti tsentrini ± 5 cm täpsusega. Punkti abtissile märgitakse ka suunad naaberpunktidele ning tingimata põhja-lõuna suund. Oluline on märkida punkti kindlustamise viis või tsentrimärgi tüüp. Abtissi koostaja kirjutab igale lehele oma nime ja kuupäeva. Abtissil olevad andmed on abiks punkti leidmisel edaspidiste mõõtmiste ajal. 21. Situatsiooni mõõdistamine Polaarviis Vahendid: teodoliit, mõõdulint/kaugusmõõturi latt. Sõltuvalt plaanimõõtkavast ja mõõdistavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1 -5’
lisandusid veel kaks ööd, sest nad lahkusid kahekümne neljandal kell viis õhtul, härra de Treville aga oli küllalt lahke, et dateerida puhkuse algus kahekümne viiendast kuupäevast. «Jumala eest,» ütles d'Artagnan, kes teatavasti kunagi milleski ei kahelnud, «mulle näib, et teeme tühisest asjast suure numbri. Kahe päevaga olen Bethune'is, kui ajan surnuks paar-kolm hobust (ja seda ma võin, raha mul on). Seal annan kuninganna kirja abtissile, võtan kaasa oma kalli aarde ja viin ta mitte Lotringisse ega Belgiasse, vaid Pariisi. Pariisis on parem teda varjata, vähemalt seni, kuni kardinal on La Rochelle'i all. Kui sõjakäik on lõppenud, siis saavutame kuningannalt -- tema nõbu eestkostmisel ja selle eest, mis tema enese heaks oleme teinud -- kõik, mis tahame. Jääge ometi siia ja ärge väsitage ennast asjatult. Niisuguse lihtsa ettevõtte jaoks piisab minust ja Planchefst.» Selle peale vastas Athos rahulikult:
vaenlane kloostrisse puutuda julgeb. Tema julgus oli ka Mönikhuseni peale mõunud. Kui Mönikhusen temale oma häa kaebas, oli abtiss üelnud: «Anna Agnes pooleks aastaks minu valitsuse alla, siis teen ma temast tallekese!» Mönikhusen oli kül õgu kehitanud ja veidi kahtlevalt naeratanud, aga süame põjas lootis ta siiski head tagajäge abtissi vagadusest ja püadusest, kuna ta oma isaliku võmu kohta viimse lootuse oli kaotanud. Ta andis abtissile täe voli käte ja tegi ainsaks tingimuseks, et Agnest mitte katoliku usku ei pö orataks ega nunnaks ei pü utaks teha. Agnesele anti kloostris elamiseks kamber, mis suurem ja valgem oli kui nunnade kongid: kõ- 397 gest aknast ulatus pilk kaugele üe merelahe, mille serval Tallinna mü urid ja teravad tornid otsekui vee seest ües kerkisid. Igapävastest jumalateenistustest ja palvetamistest kirikus,
annaabi.ee 
