VAR sum,i:INTEGER; näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. BEGIN Deklaratiivsed keeled (jagunevad funktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerimise keelteks) sobivad sum:=0; algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, FOR i:=0 TO n DO vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis sum:=sum+i viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks
mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus. uusi märke võib moodustada vastavalt vajadusele. See on võimalik sellepärast, et morfoloogiaosa teatud tuletus- ja ühendamisvahendid on produktiivsed. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. Keeleuniversaalid Universaalse grammatika põhihüpoteesiks on sageli olnud see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teistsugune lähenemine lingvistiliste universaalide ehk keelte võimalike ühiste omaduste ja struktuuride uurimisele on empiiriline keeletüpoloogiline võrdlus. Siiski on kõik väited universaalsuse kohta esialgsed. Paljud esitatud universaalid on implikatiivsed. Omadus b võib esineda ühes keeles ainult sellel eeldusel, et keeles on ka omadus a
Võimalik on väljendada ükskõik mis tähendusi. Semantika on seetõttu avatum kui fonoloogia, morfoloogia ja süntaks. Süntaks on produktiivsem kui morfoloogia, mis on omakorda produktiivsem fonoloogiast. Keelte lausete arv on lõputu. Selle põhjustab muuhulgas mõnede süntaktiliste struktuuriüksuste rekursiivne iseloom. Reeglit saab rakendada korduvalt. 4. Keeleuniversaalid. Universaalne grammatika Põhihüpoteesiks on see, et keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Teiseks lähenemisviisiks (keelte ühiste omaduste ja struktuuride uurimiseks) on empiiriline tüpoloogiline võrdlus. Analüüsitakse teatud nähtuste esinemist sadades keeltes, kuid see võtab tohutult aega ning on üpris väike osa kõigist maailma keeltest. Keele tüpoloogilise lähenemisviisi rajaja on Joseph H. Greenberg. Tema uurimise aluseks oli 30 keele materjal
195(r - RAMAC :]05(csitrrcnc HDD). IBM Deklaratiivsed keeled Uagunevad lunktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerihlse kelteks) sobivad ENDi algoritmi esitamiseks kaskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati k6ikj algoritmj detaile kirja panna, 9-tf) RTURN sum I - csinlcnc transisloranlrti (TX-O)
Imperatiivsete keelte peamiseks eeliseks on arvuti tegevuse täpse kontrollimise ja suunamise võimaldamine, mis enamasti tagab maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide.
Puuduva tabelisse püüan leida näiteid meeste kohta, kellel on mõni omaduste kombinatsioon: huumorimeelne, sportlik, tähelepanelik esimeses tabelis nimetatud omadus, kuid kes neiule ei meeldi. Me õrnema soo vastu, armastab lapsi. ei pea siin leidma ebameeldivate meeste ühiseid omadusi; aitab, kui leiame kas või ainult ühe näite mehe kohta, kellel on mingi Abstraktsemal ning vähem emotsioone tekitaval kujul saame esimeses tabelis märgitud omadus, kuid kes neiule ei meeldi. vastamistabelid esitada järgmiselt. Oletame, et ebameeldivate meeste juures õnnestus leida järgmisi 9 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000
Avatud süsteemile on tähtis loovus. Mida kõrgema järgu allsüsteemiga on tegemist, seda avatum ja produktiivsem see allsüsteem on. Avatust annavad juurde näiteks kategoriseerimise prototüüpsus ja kategooriate vaheliste piiride hägususe lubatavus. Oluline semantiline mehhanism on metafoorsus, mis suurendab loomuliku keele väljendusjõudu. 4. Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilisemal analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuurideleo n lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi
kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg
kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: 1) ökonoomia 2) analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) 3) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg
kõneleva kõnelejaskonna vahel? 3) grammatisatsiooniteooria: tegeleb ühe spetsiifilise keelemuutuse tüübiga (nt kaasaütlev kääne eesti keeles) Keele muutumise põhjused: ökonoomia analoogia (nt ebareeglipärasuse muutumine reeglipäraseks) keelekontakt (laenamised) 21. Keeleuniversaalid, universaalide liigid Keeleuniversaalide põhihüpotees on see, et mingil konkreetsete keelte tõelistest lausetest sügavamal, abstraktsemal või semantilise analüüsi tasemel on olemas kõigile keeltele ühiseid struktuure. Keelestruktuuridele on lähenetud erinevalt: Port royal´i koolkond üritas luua universaalset grammatikat; generatiivne koolkond, eelkõige Noam Chomsky oletused puudutavad keelevõime süntaktiliste struktuuride sünnipärasust. Lisaks on kasutatud empiirilist tüpoloogilist võrdlust. Sel alal on saavutatud küllaltki märkimisväärseid tulemusi. Selle rajaja on Joseph H. Greenberg
üle võtnud loogikutelt ja filosoofidelt. Pragmaatika jälgib seda, kuidas inimesed kasutavad mõttekaid ja tähendust omavaid keeleväljendeid oma kommunikatiivsete eesmärkide saavutamiseks, ning peab looma ka vastava mõistestiku. Pragmaatika problemaatika on märksa laiem, st ta ei ole keeleteaduse osa. Eksisteerib üldine pragmaatika, mis uurib inimsuhtlemise seaduspärasusi abstraktsemal tasandil. Pragmaatika eesmärgiks on inimese kui suhtluseksperdi teadmiste ja oskuste modelleerimine. Inimsuhtlemise üks iseloomulikumaid jooni on, et suhtluses kasutatud keeleväljendite mõte ei pruugi ühtida nende otsese, vahetult väljendatud tähendusega, nende semantilise sisuga. Kõneleja võib oma pöördumisega silmas pidada hoopis kindlal viisil modifitseeritud sisu, nimetagem seda sisu pragmaatiliseks mõtteks. Seejuures arvab kõneleja, et
praktikat ning samu asju mineviku aspektist vaadates. Peale selle töötab riigiõigus välja sobivaid lahendusi tuleviku jaoks, et parandada olemasolevat regulatsiooni. Kui aga uuringu spetsiaalseks eesmärgiks on erinevate riikide üksikute õigusinstitutsioonide, nt valitsuse või riigipea võrdlus, siis juhindutakse võrdlevast riigiõigusest. Riigiõigus kui õppedistsipliin on määratud aineprogrammiga. §2 Riigiõiguse normide struktuur Kõige abstraktsemal kujul saab riigiõiguse norme jagada printsiipideks ja reegliteks. Tegelikus elus on aga vajalikud sellised skeemid, mis nii lihtsat lähenemist ei võimalda. Asi on selles, et norme vaadatakse ja kohaldatakse erinevast aspektist lähtudes. Siit tulenevalt hakatakse praktilises elus mõiste printsiip omama vähemalt nelja tähendust. Kui nendest neljast tähendusest tuginevalt süsteemi üles ehitada, siis tekivad küllaltki suured arusaamatused.
maksimaalse töökiiruse. Miinusteks on programmeerimise suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed vs imperatiivsed keeled Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias
Sel moel peegeldab Cunningham elu, kus mitmed isiksused, sündmused, situatsioonid võivad toimida iseseisvalt ja teineteisest sõltumatult, kuid samaaegselt. KUIDAS TANTS KOMMUNIKEERUB? KAS TA KOMMUNIKEERUB? Kas tants on keel? Mõned tantsuvormid kommunikeeruvad otseselt (directly)- india klassikaline tants Bharat Natyam, kus iga liikumine ja liigutus on märk millegi edastamiseks või väljendamiseks (liblikas, lootus, armastus, pisarad jne.) Teised tantsuvormid kommunikeeruvad abstraktsemal tasandil, olles ühelt poolt see, mis ta on - tants - teiselt poolt aga midagi peale selle, mida on keeruline üheselt sõnastada. Mooduseid luua ja esitada tantsu on nii palju, et on raske leida ühist nimetajat sellele, kuidas tants kommunikeerub. Koreograafid kommunikkeruvad publikuga läbi oma loomingu - tantsu ja liikumise. Järgnevalt proovime analüüsida variante, kus tantsuetenduses ei ole kasutatud otsest, seletavat või illustreerivat meetodit kommunikatsiooni loomiseks vaatajaga.
lesanded: tab ~J 5 d?naamiline enesehindamine strateegiad"). Ka väljastpoolt nõustamissuhet pärinevatel lugudel võib olla oma mõju. Abstraktsemal tasandil võivad nõustajad lugusid kasutada ka erinevate karjaärinõusta- Me kõik kuuleme päevast päeva lugusid, mis jõuavad meieni paljudest eri allikatest. misega seotud teemade käsitlemiseks. Üks lugu, mis minu kogemuste järgi on selles Mõned neist on positiivsed ja julgustavad, teised mõjuvad aga risti vastupidi. Nõustajad mõttes eriti kasulik, on ..Võlur Oz" (Amundson 2006c)
annaabi.ee 
