a. võttis Euroopa Parlament vastu otsuse Balti riikide õiguslikust staatusest ning järgmisel aastal kiitis heaks resolutsiooni, mis nõudis eestlaste, lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks
1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga".
sept. 1944 sügisel katse taastata iseseisvus Eestis Otto Tiefi juhtimisel. 22.sept NVS siiski hõivas Tallinna. Rahvusvaheline poliitika - 1940 mittetunnustamispoliitika USA-st. NSV vallutused loeti õigusvastasteks, USA ja Inglismaa lubasid taastada kõigi sõja käigus okupeeritud riikide iseseisvuse. 1943 Potsdami konverentsil loobuti tegelikult Balti riikide vabastamisest. Okupatsioon Balti riikides - 1944 eraldati Narva jõetagune ala ja Petserimaa(5% Eesti alast), Lätist eraldati Abrene linn. Leedu alale lisati Klaipeda piirkond(+16,7%) Balti maade komparteide eesotsas olid nn juunikommunistid e. Nikolai Karotamm Eestis, Janis Kalnberzins Lätis ja Antanas Snieckus Leedus.Algasid massilised repressioonid: Leedus mõrvati 1944.-45.a 12 000 ja vangistati 36 000 inimest nin 1945-52.a saadeti Siberisse 130 000 inimest. Suurim küüditamisaktsioon tabas Baltimaad 26. märtsil 1949.
mistõttu elatustase oli madal. 5.Millised riigid kuulusid Idablokki Idablokki kuulusid 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. 6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati kohalike olude erinevust? * Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus. *Leedu aladega liideti Vilnius (1939) ja Klapeida piirkond (Leedu territoorium suurenes 16,7%) *okupeeritud Balti riigid kujundati NSVL liiduvabariikideks *kohalikud kommunistlikud parteid allusid täielikult Moskvale ning kujutasid endast ül kujutasid endast üleliidulise kompartei kohalikke osakondi. *Massilised repressioonid- 26. märts 1949 küüditamine 7. Anna hinnang metsavendade tegevusele. Kas nad olid sundseisu seatud põgenikud,
Pärast Stalini ühinemist Lääneriikidega Hitleri vastu, loobusid nad protestimisest Balti riikide okupeerimisega seoses. Pärast Külma sõja algust teatas USA, et ei tunnusta Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga. Moodustati nn. Kersteni komisjon olukorra ja Nõukogude Liidu tegevuse uurimiseks. 1944 aasta territoriaalsed muutused : · Eestilt võeti ära Narva jõe tagune ala ja suurem osa Petseri maast. · Lätist eraldati Abrene ümbrus. · Leedu territoorium suurenes ca. 17 % (Vilnius ja Klaipeda). 26 märts 1949 massiküüditamine (Eestist 20 000, Lätis 43 000, Leedus 35 500). Vastupanuks Nõukogude Liidule tekkis metsavendlus (Leedus ca. 80 000, Lätis ja Eestis 30 000). Nende tegevus suudeti lõpetada 1955-ks aastaks. Sundkollektiviseerimine eratalude kaotamine, inimesed kolhoosidesse. Industrialiseerimine tööstuse eelisarendamine. Ameerika Ühendriigid
esimehe järgi tuntuks kui Kersteni komisjon. 1954. aastal avaldas komisjon üle poole tuhande leheküljelise aruande, milles kirjeldati veenvalt Moskva jõu-ja vägivallapoliitikat Baltimaades. Uus Nõukogude okupatsioon Balti riikides Uus Nõukogude okupatsioon tõi Baltimaades kaasa territoriaalsed muudatused. Juba 1944. aasta sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ning enamik Petserimaast koos Petseri linnaga, kokku 5% Eesti territooriumist. Läti küljest eraldati Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSVF-ga. Leedu territoorium seevastu suurenes. Lisaks juba 1939. aastal omandatud Vilniusele läks Leedu koosseisu Klaipeda piirkond. Kokku kasvas Leedu territoorium 16,7%. Enamik neil aladel elanud poolakatest ja sakslastest asustati ümber Poolasse ja Saksamaale. Okupeeritud Balti riigid kujundati NSV Liidu provintsideks, mida nimetati liiduvabariikideks ja mille õigused olid veelgi väiksemad kui rahvademokraatiamaadel (st satelliitriikidel)
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees J.V.Barbarus, a-st 1946 Ed. Päll Nõukogude okupatsioon Baltimaades ja vastupanu reziimile 1944.a. sügisel algas II nõukogude okupatsioon Balti riikides. Jätkus juba 1940-41 alanud balti riikide sovjetiseerimine (majanduse´ja vaimuelu nõukogustamine). Territoriaalsed muutused: Juba 1944.a. sügisel eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Peteserimaast koos Petseri linnaga. Läti küljest aga Abrene linn ja selle ümbrus ning liideti Vene NSFV-ga. Eesti kaotas 5% (2330 km2) ja Läti 1,8% (1200 km2)., elanikke vastavalt 65000 (Eesti) ja 30 000 (Läti). Ametlikult põhjendati, et tegemist on aladega, kus elasid venelased. Eesti ja Läti jäeti ilma ka olulistest sõjalis-strateegilistest piirialadest. Leedu territoorium suurenes. Lisaks 1939.a. saadud Vilniuse ümbrusele omandas ta ka tollal Saksamaale läinu Klaipeda prk. Leedu territoorim kasvas 16,7% (9300 km2)
Hrustsovi aega iseloomustavad kampaaniad. Breznevi ajal ühiskond stagneeris. 5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga ning seal elasid valdavalt venelased(80%).Läti küljest võeti ära Abrene linn koos ümbrusega. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist.Leedu territoorium seevastu suurenes 16,7%.Lisaks juba 1939.a Poolalt saadud Vilniuse piirkonnale omandas Leedu ka tollal Saksamaale läinud Klaipeda ala. 6.Mis on kõige iseloomulikum järgmiste isikute tegevuses EKP liidritena?Mis nende tegevuses oli sarnast ja mis erinevat?Miks? Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti suurettevõtted ja pangad ning muu omand; poliitilised vastased suruti maha ,,punase terroriga".
tohtinud anda täpset statistikat. See arv hõlmab ka siin asunud sõjaväe osa ohvitserid enda perekondadega. Mitte eestlastel oli parem juurdepääs partei liinis. Juuni 1940 133 inimest juuni 1941 3732 inimest (umb 1000 venemaalt) PIIRID 1944.aasta Narva 1944.aasta Abrene 1939.aasta + Ivangorod - Setumaa (Põtalavo) Vilnius(Leedu laienes Poola arvelt) +/- Klaipeda (Hitler võttis ära ja Stalin andis tagasi) + Kura USA + LÄÄNE 1941. aastal Atlandi 1941
1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti vägede ja Vene valgete Põhjakorpuse ülekaalule Tartu piirkonnas. 7 Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa marionettvalitsus Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mida juhtis eesti kommunist Jaan Anvelt. Konfiskeeriti
teistsuguseks linnaks – Kaliningrad. Põliselanikkond saadeti, osaliselt sunniviisiliselt, ära. Mõne aastaga elanikkond vahetus ning sadama- ja ülikoolilinnast sai militaarne linn – Nõukogude sõjalaevastiku baas. Läti ja Leedu NSV piiride muutmine. Leedu sai Vilniuse, Klaipeda jm väiksemad piirkonnad. Kokku suures territoorium 9000 km2. Piiriõgvendused ei lähtunud otstarbekusest, ka Kaliningrad ei jäänud Leedule (mis oleks olnud loogiline). Lätilt võeti ära Abrene jt alad. Territoorium vähenes üle 1200 km 2. Piire korrigeeriti juba enne lõplikku okupeerimist, 1944. a liideti „elanike tungival soovil“ Abrene piirkond jm väiksemad territooriumid NSVLiga. Eesti NSV piiride muutmine. 22. aug 1944. aastal saatsid ENSV ülemnõukogu presiidimui esimees J. Vares ja sekretär Moskvasse telegrammi, et rida valdu antakse üle NSVLile. 23. aug võttis Moskva vastu seaduse moodustada Pihkva oblast
1953. aasta lõpuks viidi Nõukogude Eestist vangi- ja sunnitöölaagritesse 25 000-30 000 inimest, kellest umbes 11 000 ei tulnud tagasi. Mõne statistika järgi oli äraviiduid koguni 45 000. Mõrvatud “bandiite", eeskätt met- savendi, oli umbes 1500. Teine maailmasõda alles käis, kui Nõukogude Liit juba 1944. aastal piire ümber korraldas, muuhulgas Nõukogude Lätis ja Nõukogude Eestis. Esimeses lülitati näiteks kirdes paiknev Abrene piirkond Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi koosseisu. Ühtekokku kaoeas Nõukogude Läti 1200 ruutkilomeetrit, millel elas 52 000 inimest. 1953. aastal liideti Vene NFSV-ga veel umbes 800 ruutkilomeetrit. 1944. aasta augustis teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et loovutab “arvesse võttes elanikkonna korduvaid palveid", teatud hulga valdasid Vene NFSV-le, millega NSV Liidu Ülemnõukogu nõustus - Moskva poolt oli ju kogu asi käima lükatudki
Loovutatud osa Läti alasid (Augšpils, Kaceni, Linava) Vene alad olid valdavalt põllumajanduslik maa. NFSV koosseisu. 1945. aasta oktoobris Olulise tööstusliku tähtsusega oli Narvatagune vähendati Läti territooriumi veelgi, kuna Vene ala, kus leidus põlevkivi. Elanikkonna NFSV koosseisu anti Abrene (Pietlava, rahvusliku koosseisu poolest olid neil aladel Põtalovo) ja veel mõned väiksemad alad. Läti ülekaalus venelased. kaotas nende muudatustega 1201 Moskva pealesurumisel läbi viidud piiri ruutkilomeetrit, kus elas ligi 52 000 inimest. muutuste taga olid eelkõige sõjalisstratee 1953
Sõjajärgsed piiriõgvendused ja nende tagamaad: Teise maailma sõja ajal ja järel oli saavutada enda jaoks maksimaalselt sobilikud piirid. See tähendas nii 1939-1940. aasta vallutuste lõplikku kinnistamist kui ka võimalikult ulatusliku kontrolli saavutamist Ida-Euroopas. Leedu sai tagasi Vilniuse, Klaipeda ja väiksemad alasid lisaks nendele, mis olid saadud juba 1940. aastal. Leedu territoorium suurenes 9300 ruutkilomeetrit. Lätilt võeti ära Abrene alad, kaotas 1200 ruutkilomeetrit. Eestilt võeti ära Petserimaa, Narva tagused alad, 1957. a piirimuudatused. Eesti kaotas 2300 ruutkilomeetrit. NSVL oli plaan sokutada kõik liiduvabariigid ÜRO'sse, et omada rohkem hääli kui USA, kuid vastu võeti ainult Venemaa, Ukraina ja Valgevene. Haldusjaotuse sovetiseerimine: Esimesel nõukogude aastal 1940-1941. Tuleb terve nõukogude liidu territoorium unifitseerida. Muu ühiskonna sovetiseerimine oli olulisem kui maakombede likvideerimine
annaabi.ee 
