Maailma suurimad teemandikaevandused asuvad Botswanas ja Venemaal. Põhilised lihvimis- ja müügikeskused on Antwerpen, New York, Tel Aviv ja Amsterdam. 2 Tehislikud abrasiivid Elektrokorund valmistatakse elektrisulatusel boksiitidest (tardkivimite porsumisel tekkinud alumiiniumitooraine) redutseerival põletusel 2000° C, savimullast Al2O3+lisandid, korundist tugevam K 9-9,5 Ränikarbiid - SiC − ränikarbiid; saadakse antratsiidi (kivisöe liik) ja kvartsliiva sulatamisel 1900−2200° C, keemiliselt püsiv ka kõrgel temperatuuril. Kõvadus 9,5−9,7 on lähedane teemandile, boorkarbiidile B4C. Värvuselt tumeroheline või sinakas-must (tugevam), terad hulktahulised, nõeljad. Kasutatakse graniidi, marmori ja lubjakivi nii jäme- kui peentöötlemisel. Boorkarbiidil (B4C) on ebatavaline struktuur, kus ikosaeedriline boor on seotud süsiniku aatomitega
Titaanium on kerge metall, mis on kulumiskindlam ja elastsem kui teras, kuigi see on ka pehmem ja seda ei ole võimalik nii teravaks teha. Karbiidid titaaniumi sulamis lubavad seda kuumusega töödelda sobiva karguseni. Keraamilised noad on uskumatult kõvad ja kerged noad, tänu millele säilib nende tera teravana kuid või isegi aastaid ilma Kokku sulatatud mingi hoolduseta. Need on immuunsed korrosioonile, kuid noatera neid on võimalik teritada ainult ränikarbiid liivapaberi ja lihvkettaga. Roostevabast terasest nuga Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Knife
Esineb looduses kvartsi ja liivana. Ränioksiid struktuuriühikuks on SiO4 tetraeeder. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentsed seidemed kahe räni aatomiga. SiO2 Keemilised omadused Veega ei reageeri. Reageerib aluseliste oksiididega SiO2 + 2CaO Ca2 SiO4 Reageerib alustega SiO2 + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2O ortosilikaat (SiO2 + 2NaOH Na2SiO3 + H2O) metasilikaat Karborund ehk ränikarbiid (SiC) Väga kõva materjal,kasutatakse lihvimises. Saadakse liiva ja söe kuumutamisel elektriahjus SiO2 + 3C SiC + 2CO Klaas 6SiO2 + Na2CO3 + CaCO3 = Na2O · CaO · 6SiO2 Liiv, sooda ja kaltsiumkarbonaat sulatatakse kokku 1400-1500°C juures Klaasistumise temp. on 400-600°C Klaasi kõvadus on 5-7 (Mohsi skaala järgi) Klaasi värvus sõltub lisanditest (Fe2+ roheline, Fe3+ kollakas-pruun, Cr2O3
materjali kilohind olla maksimaalselt 600-700kr, aga mida odavam, seda parem. Võimalikud materjalid Seega esimese valiku saab teha tiheduste ja kõvaduste graafiku põhjal ning sobilikud oleksid kõik materjalid, mille kõvadus on suurem kui 125HV ja tihedus madalam kui 5g/cm 3 kohta. Graafikult on näha, et sobilikeks ostutuvad tsink, titaan, alumiinium, magneesium, sooda-laimi klaas , räniklaas, räni, alumiiniumnitriid, alumiiniumoksiid ja ränikarbiid. Järgnevalt tuleks vaadata purunemiskindlust. Kuna on teada, et alumiinium peab sellistes rakendustes vastu, sobivad kõik materjalid, mille purunemiskindlus(fracture toughness) on suurem, kui kõige kehvemal alumiiniumil, seega peab olema suurem kui 15MPa*m1/2. Siit järeldub, et meile sobivad on magneesium, alumiinium, titaan ja tsink. Graafikul on ka eelmiselt graafikult sobinud ränikarbiid, alumiiniumnitriid ja amlumiiniumoksiid, need
aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras. Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga. http://et.wikipedia.org/wiki/Teemant (alla laetud 04.02.2010)
suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) korrosioonikindlus suur kõvadus ja kulumiskindlus väike tihedus Tehnokeraamika puudusteks on: väike painde- ja tõmbetugevus suur haprus omaduste suur hajuvus halb töödeldavus suhteliselt kõrge hind 5.1 Tihedus Tihedus on metallidest madalam ja polümeeridest suurem. Väikseima tihedusega on boorid ja räni ühendid (boorkarbiid, boornitriid, ränikarbiid, ränioksiid, räninitriid). Suurima tihedusega on rasksulavate metallide ühendid. 5.2 Soojusjuhtivus Eri materjalide soojusjuhtivus sõltub peamiselt aatomsidemetest. Metallid: metalliline side - palju vabu elektrone - hea soojus ja elektrijuht Keraamika: Ioon- ja kovalentsidemed - elektronid seotud - metallidega võrreldes halvem soojus- ja elektrijuht Polümeerid: kovalentsidemed polümeeriahelates - elektronid seotud - nõrk soojus- ja elektrijuht (saab parandada täiteainete abil)
Igal neist on omad eelised ja puudused, kuid eelistatakse ikkagi protsesse, mis võimaldavad kiiremini soovitud tulemini jõuda. Selleks, et tootmine oleks kiirem ja tõhusam, on välja töötatud erinevaid võimalusi süsinikkiudude valmistamiseks pigist, millest mõningaid ka selles referaadis tutvustasin. Kasutatud kirjandus: 1. Chung, D. L. 1994. Carbon Fibers made from Pitch rmt: Carbon Fiber Composites, pp. 14-23 2. Arensburger, D. 2005. Boor-, ränikarbiid- ja süsinikkiud rmt: Komposiitmaterjalid, lk. 34-36
Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras.Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga.Teemant kuulub nende väheste mineraalide hulka, mis koosnevad ühest puhtast elemendist. Sellised on veel kuld ja vask
omadused: töödeldava materjali kõvadusest suurem kõvadus, kõrge kulumiskindlus ja soojuskindlus, suur mehaaniline tugevus. 9. Lihvimise kasutamise eesmärk. Mida mõistetakse mõiste ,,halvasti lihvitav materjal" all? 10. Käiades kasutatavad abrasiivid. Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse? Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega. Al oksiidi sisaldus 90%. Sitkete materjalide lihvimiseks ( Terased). Ränikarbiid (SiC4)- rabedate materjalide lihvimiseks. (malm) Boorkarbiid ( ) viimistlevaks tööks hea, 40-50% teemanti kõvadusest Teemant suur kõvadus, lõikab enamus materjale (kõvad metallid) Boornitriid suur kõvadus, lõikab samuti enamus materjale (puidulõikeriistad, kõvad metallid) 11. Käia iseloomustavad näitajad.: käia kõvadus, teralisus ja struktuur. Teralisus Abrasiivse tööriista teralisuse all mõistetakse lõikava materjali terade suurust, mis
temperatuuridel ligi 2000 °C elektrikaarahjus. Pooljuhtööstuses kasutatavat räni puhastatakse (lõppastmes tsoonsulatusega) väga kõrge puhtusastmeni, taolisest ülipuhtast ränist kasvatatakse järgnevalt silindrikujuline monokristall. (2) Lihtaine saamine: Räni saadakse puhtast kvartsliivast redutseerimisel magneesiumi või söega (koksiga) kõrgel temperatuuril: SiO2+2Mg2MgO+Si SiO2 + 2C 2CO + Si (kaarleekahjus 1800 ºC) Viimasel reaktsioonil võib tekkida ränikarbiid (SiC), mis reageerides ränidioksiidiga moodustub Si ja CO: 2SiC + SiO2 3Si + 2CO Väga puhast räni saadakse ränihalogeniidide (SiCl4 või SiHCl3) redutseerumisel ülipuhta vesinikuga (1200 1300 ºC): SiCl4 + 2H2 Si + 4HCl SiHCl3 + H2 Si + 3HCl (1) 4.Omadused 4.1 Keemilised omadused: 1. Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,8 2. Oksiidi tüüp: neutraalne (1) 3. Räni ei reageeri vee ega hapetega (v.a. HF), toateperatuuril reageerib leeliste ja
sünteetilisi abrasiive. Sünteetilise korundi lähteaineks on boksiit (Al2O3*nH20) , mis sisaldab veel SiO2, Fe2O3,TiO2 ja igaüht mitu protsenti. Sünteetilist korundi tehakse temperatuuril üle 2000oC. Kui sulaabrasiivi jahutatakse, siis teralisus sõltub jahutamise kiirusest st mida kiiremini jahutatakse seda peenemad kristallid. Karborund on üks vanemaid abrasiive. Kvarsliiva kuumutamisel 2000oC juures tekib ränikarbiid, mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC. Selleks, et muuta grafiit teematiks on vaja ülisuurt rõhku 50000...100000 bar. Tänapäeval suurem osa tehnilisi teemante on sünteetilised. Toodetakse väikese läbimõõduga kristall (kuni 1 mm). Perspektiivne on
nimetatakse aatomvõreks. Teemandi kristallivõres on aatomid ühendatud tugevate kovalentsete sidemetega ja kristall on väga korrapärase ehitusega. Seetõttu ületab teemant kõvaduselt kõiki teisi lihtained ja tal on väga kõrge sulamistemperatuur. Kuna kovalentsed sidemed on (erinevalt metallilisest sidemest) üsna jäigad, on teemat siiski suhteliselt habras. Teemandiga analoogilise ehitusega kristalle moodustavad näiteks ka lihtaine räni ja mitmed liitained (nt ränikarbiid ehk karborund SiC). Kvartsi kristall on aga keerulisema ehitusega: kristallivõre keskmetes asuvad räni aatomid pole kovelentsete sidemetega ühendatud mitte vahetult, vaid hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised
Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5...25% käia kogumahust. Ülejäänud osa moodustavad poorid, mille maht võib olla 17...55%. 11.Käiades kasutatavad abrasiivid. Milliste materjalide töötlemiseks neid kasutatakse? Elektrokorund ( Al2O3) - punane, valge. Normaalne elektrokorund on pruunika värvusega. Al oksiidi sisaldus 90%. Sitkete materjalide lihvimiseks ( Terased). Ränikarbiid (SiC4)- rabedate materjalide lihvimiseks. (malm) Boorkarbiid ( ) viimistlevaks tööks hea, 40-50% teemanti kõvadusest Teemant suur kõvadus, lõikab enamus materjale (kõvad metallid) Boornitriid suur kõvadus, lõikab samuti enamus materjale (puidulõikeriistad, kõvad metallid) 12.Abrasiivile kui lõikavale materjalile esitatavad nõudmised.
abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20...60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade
Takistuskeha materjaliks grafiit, takistustraat, kermet. Seadetakistid – kasutatakse elektroonikaseadmete häälestamiseks. Paiknevad seadme sisemuses. Tööpõhimõte sama mis potentsiomeetril Tingmärk Pontentsiomeeter Varistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale rakendatud pingest. Pinge suurenemisel takistus väheneb. Takistusmaterjaliks ränikarbiid ja tsinkoksiid. Varistori toime tuleneb pinge suurenemisel tekkivast kristallidevahelisest läbilöögist. Kasutatakse induktiivahelates ülevõngete takistamiseks. Samuti toiteseadmete kaitseahelates. Termistor – mittelineaarne pooljuhttakisti, mille takistus sõltub teda ümbritseva keskkonna temperatuurist. Termistorid jagunevad: 1. Positiivse temperatuuriga termistorid (PTC – positive temperature coefficient). 2
Andes lihvimiskäiale ringkiiruse Vk (joonis 5.1.1) ja ettenihke (ettenihe antakse ka toorikule) lõikavad väljaulatuvad abrasiivmaterjalide terad metalli pinnalt õhukese laastu kujul teatava paksusega kihi. Joonis 5.1.1 Lihvimise skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Abrasiivmaterjalid jagunevad kahte rühma - looduslikeks ja kunstlikeks. Laialdasemalt kasutatakse kunstlikke abrasiivmaterjale - elektrokorundi (kristalliline alumiiniumioksiid), karborundi (ränikarbiid) ja boorkarbiidi. Looduslikest abrasiivmaterjalidest on enamlevinud smirgel, korund, teemant jt. Käia täielikul iseloomustamisel näidatakse peale abrasiivmaterjali ja sideaine veel käia teralisust, kõvadust, kuju ja mõõtmeid. Joonisel 5.1.2 on toodud mõnede lihvimiskäiade kuju. Joonis 5.1.2 Lihvimiskäiad: a - taldrikukujuline, b - kausikujuline, c - silindriline http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm
· Vahapulgad- sobivad väikeste putukkahjustuste täitmiseks, eri värvi saab jootekolviga sulatades segada Lihvmaterjalid · Lihvpaber, lihvriie, pimps ja liivakivi. · Eriti jäme- 50-60(kalibreerimiseks) · Jäme- 80-100(vestmis-, höövli- ja rasplijälgede lihv) · Keskmine- 120, 150, 180(tavalihv) · Peen- 220, 240, 280(viimistlemata puidu lõpplihvimine) · Eriti peen- 320, 360, 400, 500 ja 600(viimistluskihtide vahelihv) 1. Must või tumepruun- ränikarbiid 2. Kollane- purustatud klaas 3. Roheline- alumiiniumoksiid 4. Punakaspruun- granaat(iseterituv)
Atsetüleenileegi temperatuur ulatub kuni 3100 °C. luiskudena, segmentidena, abrasiivlintidena, Veel kasutatakse vesinikku ja looduslikku gaasi, abrasiivpastadena. Lihvkettas on abrasiiviterad nende puhul on gaasileegi temperatuur seotud keraamiliste või orgaaniliste märgatavalt madalam. sideainete abil. (joonis: Baloonid; Reduktor; voolik; keevituspõleti) Abrasiivaine: (teemant, ränikarbiid (SiC), Gaaskeevitamise eeliseks on võimalus keevitada alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mistahes asendis. Saab keevitada õhukest plekki, Lihvimismeetodid on: välisümarlihvimine, mis elektroodkeevitusega võimalik ei ole. siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Puudusteks on gaasileegi väike läbisulatusvõime 9) Puurimise põhioperatsioonid ja sellest tulenev piiratud keevitatava materjali Puurpinkidel puuritakse, avardatakse, paksus (kuni 4...5 mm)
millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C...+70 °C.
vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : · Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss · Sünteetilised mineraalid ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? · Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. · Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud
vahelihvimine 8 12. Mis on abrasiivmaterjal? Abrasiiv ehk abrasiiiivmaterjal – suure kõvadusega teraline kristalne aine, mille osakeste teravad servad kokkupuutes pehmema materjaliga kriimustavad ja kulutavad pinda lihvimiel Abrasiivmaterjalid võivad oma päritolult olla : • Looduslikud mineraalid - korund, smirgel, kvarts, räni, pimss • Sünteetilised mineraalid – ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) 13. Selgita abrasiivmaterjali kõvaduse mõistet, kõvaduse skaala? • Abrasiivmaterjalide kõvadust hinnatakse Mohsi skaala abil. • Mohsi astmik ehk Mohsi skaala on etalonmineraalide kõvadusel põhinev mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud
Firma ,,Bosch pakutavad lihvpaberid: 1.Valged värvide, lakkide, pahtlite lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. Hõredam abrasiivkate ja spetsiaalne kattekiht vähendavad lihvpaberi ummistumist. 2.Punased puidu lihvimiseks. Abrasiivaineks korund. 3.Sinised metalli lihvimiseks. Abrasiivaineks tsirkoon. 28 4.Mustad kivi, klaasi lihvimiseks. Abrasiivaineks ränikarbiid. Nõuandeid lihvimismasina kasutajale. · Ära kasuta lihvimisel liigset jõudu ega kiirust, sest nii koormad üle lihvimismasina või rikud lihvimispaberi. · Kitsaid pindu on soovitav pakina lihvida. · Surve lihvimisseadmele peab olema ühtlane. · Lintlihvmasinatel tuleb uus lint vastavast regulaatorist tasakaalustada. Tasakaalustamata lindil võib töö käigus tekkida ristisuunaline liikumine, mille tulemusena see rullikutelt maha jookseb või
väävelhappe abil) 57. Ferriidid- on süsiniku tardlahus rauas. Eristatakse madalatemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 727C juures 0,02%, toatemp 0,01%) ja kõrgtemperatuurilist ferriiti (ruumkesendatud kuupvõre, max C lahustuvus 0,1%). 58. Terasetaandamine astme järgi- 59. Pulbermetallurgilised materjalid- 60. Rasksulavad materjalid- Ti, Zr, Hf, V, Nb, Ta, Mo,W, Re; karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid, ränikarbiid, räninitriid, alumiiniumnitriid, boorkarbiid 61. Mida kujutavad endast rasksulavad ühendid? Rasksulavatel ühenditel on kõrge sulamistemperatuur, sellised ühenid on karbiidid, boriidid, nitriidid, silitsiidid. 62. Mida kujutab endast dispersioonkuivatatud materjal? 63. Mis on kõvasulamid (karbiidkermised)? Need on tugevad sulamid, mida kasutatakse lõikurmaterjalina. 64. Mida kujutavad endast keraamilised materjalid? Need on ülikõvad anorgaanilised
järelpõletus, mis tõstab tunduvalt tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuuri. Seda asjaolu kasutataksegi tahmafiltri temperatuuri tõstmiseks tahma järelpõletuseks: mootori juhtarvuti annab mootori pihustitele korralduse pihustada kütust silindrisse töötakti lõpus. See kütus aga ei jõua enam korralikult ära põleda ja nii satubki katalüsaatorisse palju põlemata kütuseosakesi. Tahmafiltri elemendiks on poorne ränikarbiid, mis peab kinni üle 0,1m läbimõõduga tahmaosakesed. Peale tahmaosakeste peab tahmafilter kinni ka õli põlemisprodukte, mootori 18 kulumisprodukte ja tseriiniosakesi. Kuivõrd paljud neist osakesest ei põle tahmapõletuse käigus ära (näiteks tseriin), siis aja jooksul tahmafilter ummistub ja nõuab puhastamist (praegu seda tehnoloogiat veel ei ole) või siis vahetust
abrasiivkettaks. Abrasiivketta pöörleval liikumisel lõikavad terad tooriku pinnalt mikrolaaste. 47.Treimise erinevad operatsioonid Lihvketaste abrasiivaine (teemant, ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) mahuline sisaldus on 20…60%. Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välisümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. Välisümarlihvimisel töödeldakse pöördkehade
Vesilihvpaber on veekindel ja seda kasutatakse lisaainet lisades lakkidele vahelihvide tegemiseks enne järgmise lakikihi pealekandmist. Teralisus 80-1200, enamiku viimistluste jaoks sobib 400. Klaaspaber on suhteliselt pehme ja klaasosakesed kuluvad kiirelt maha. Ummistub kiiresti ja kestab vähe. „Jahupaber“ on väiksema (00) teralisusega ning seda kasutatakse vahel lakikihist tolmuebemete eemaldamiseks. Karukeel on nuustiku sarnane ning nailonkiudlehtedes on ka alumiiniumoksiid- ja ränikarbiid- osakesed. Ummistusvabad lehed on vormuvad iga kuju järgi ja neid võib pesta kraani all. Saadaval karedusega 60-1500 ning sobivad hästi lakikihtide vahelihvimiseks või vahapoleeri pealekandmiseks. Erinevad värvused tähistavad lehe karedust. 19 Terasvill on saadaval karedusega alates 4-st (viimistluskihi eemaldamiseks) kuni 0000-ni, millega tehakse vahelihve ning antakse ka viimane lihv. See on väga ummistuskindel ning
Ioonide stöhhiomeetria on Zn4S4. Aine omadust kristalliseeruda mitmel eri kujul nimetatakse polümorfismiks. Näiteks tsinksulfiid võib esineda nii vürtsiidina(heksagonaalne) kui sfaleriidina(kuubiline). Polütüpism on polümorfismi erijuhtum, mil üks ja sama aine kristalliseerub mitmes erinevas kihilises struktuurimodifikatsioonis, kus kihid erinevad üksteisest kas asetuse või vaheldumise järjestuse poolest.(nt ränikarbiid). Plastmass on materjal, mis koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest lisanditest (plastifikaatorid, stabilisaatorid, täiteained, pigmendid jne). Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutades kergesti voolavateks. Kõrgelastses olekus deformatsioon võib olla mitu sada %. Esineb mitte kõikidel polümeeridel. Ülalpool mingit kindlat temperatuuri muutub polümeer voolavaks. Kuid veelgi enam kuumutades hakkab polümeer lagunema
Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alates Si-sisaldusest 1...1,25% ja on maksimaalne 3...3,5 % Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5 % (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri - nii vaba grafiidi olemasolu kui ka metalse põhimassi struktuuri - Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad intermetalliidsed ühendid rauaga ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. Mangaan. Mangaan tavalisandina viiakse malmi väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn-sisaldus malmis ületama teatud protsendi (Mn % = 1,7xS% + 0,35), et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan, moodustades tsementiidile analoogse karbiidi
SiO2, Fe2O3,TiO2 ja igaüht mitu protsenti. Sünteetilist korundi tehakse temperatuuril üle 2000oC. Kui sulaabrasiivi jahutatakse, siis teralisus sõltub jahutamise kiirusest st mida kiiremini jahutatakse seda peenemad kristallid. Sünteetilise korundi kõvadus Mohsi skaalal on 8...9. Väga hea korund saadakse, kui lisatakse tsirkooniumi 25...40%. Hea lõike- ja lihvketaste materjal. Kõvadus Mohsi skaalal on 8,6. Karborund e ränikarbiid on üks vanemaid abrasiive. Kvarsliiva kuumutamisel 2000oC juures tekib ränikarbiid, mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Kõvadus Mohsi skaalal on 9...9,7. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC. Selleks, et muuta grafiit teematiks on vaja ülisuurt rõhku 50000...100000 bar
SiO2, Fe2O3,TiO2 ja igaüht mitu protsenti. Sünteetilist korundi tehakse temperatuuril üle 2000oC. Kui sulaabrasiivi jahutatakse, siis teralisus sõltub jahutamise kiirusest st mida kiiremini jahutatakse seda peenemad kristallid. Sünteetilise korundi kõvadus Mohsi skaalal on 8...9. Väga hea korund saadakse, kui lisatakse tsirkooniumi 25...40%. Hea lõike- ja lihvketaste materjal. Kõvadus Mohsi skaalal on 8,6. Karborund e ränikarbiid on üks vanemaid abrasiive. Kvarsliiva kuumutamisel 2000oC juures tekib ränikarbiid, mis on rabe ja kõva materjal. Ränikarbiid on keemiliselt vastupidav materjal ja seda saab kasutada kõrgete temperatuuride juures. Kõvadus Mohsi skaalal on 9...9,7. Tehisteemanti püüti pikka aega teha grafiidist aga edutult. Arvati, et põhjus on temperatuuris. Pärast katseid selgus, et temperatuur peab olema 1200...200oC. Selleks, et muuta grafiit teematiks on vaja ülisuurt rõhku 50000...100000 bar
Kõrge süsinikusisaldusega teras (0,7-1,5%) on taotav, saab karastada ja noolutada, kergesti sepistatav. Tehisabrasiivid (tooge näiteid). Boornitriid kõvadus 9,7, termiliselt ja keemiliselt on väga stabiilne Boorkarbiid (B4C) kõvadus üle 9, saadakse booroksiidi ja süsiniku reageerimisel tempil 2000 kraadi. Püsiv õhus kuni 600 kraadi, keemiliselt väga püsiv. Sellest tehakse plaate kuulikindlate vestide jaoks Elektrokorund Al2O3, kõvadus ca 9. Ränikarbiid (SiC) kõvadus üle 9, saadakse ränioksiidi ja süsiniku reageerimisel temp 1600- 2500 kraadi juures. Teemanditaolise kristallvõrega, keemiliselt suhteliselt inertne. Lõikekettad, liivapaber, liivaprits. Räninitriid (Si3N4) abrasiiv musta ja värviliste metallide töötlemiseks Tehisteemant tekib vedela süsiniku jahutamisel kõrgel rõhul, oluline on aeg, sest muidu võib grafiit tekkida. Vana värvkatte eemaldamine.
Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks... ei sobi rõngassoonelistele puuliikidele, sest mustad tükid jäävad pooridesse). Terasvilla kasutatakse viimistluspindade matistamiseks. Tähistused (lihvpaberi tähistuse aluseks on lihvterade suurus): Eriti jäme 40- 60 Jäme 80- 100 Keskmine 120, 150, Peenike 180 Eriti 220, 240, peenike 280 Terasvill 320, 400, 600 0, 00, 000, 0000 Pilet nr. 22 1
Si mõju grafitiseerumisprotsessile hakkab järsult avalduma alles Si-sisaldusest 1...1,25% on suurim 3...3,5% Si-sisalduse juures. Siit tulenevalt on Si-sisaldus hallmalmis tavaliselt 1,2...3,5% (väiksem suurtes, suurem väikestes valandites). Räni koos süsinikuga määrab ära tekkiva malmi struktuuri nii vaba grafiidi olemasolu kui metalse põhimassi struktuuri. Suurema Si-sisalduse puhul austeniit küllastub ning moodustub ebapüsiv ränikarbiid, üle 10% Si-sisalduse puhul moodustuvad rauaga intermetalliidsed ühendid ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. b)Mangaan (Mn) Mangaan tavalisandina viiakse väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn.sisaldus malmis ületama teatud protsendi, et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan,
Temperatuuril 400-600º reageerib räni - hapnikuga → SiO2 - halogeenidega → SiHal4 või SinHal2n+2 - väävliga → SiS2 (üle 600o → SiS) Se, Te-ga: sarnased ühendid - vesinikuga otseselt ei reageeri, silaane SinH2n+2 saadakse kaudselt: silitsiidide lagundamisel Kuid räni lahustab vesinikku (kuni 47 aatom-% H) Temperatuuril üle 1000ºC moodustab räni - fosforiga: SiP (ränifosfiid) - arseeniga: arseniidid As2Si ja AsSi - süsinikuga: SiC (ränikarbiid, karborund) - booriga: boriidid SiB3, SiB6, SiB12 termiliselt ja keemiliselt püsivad - enamiku metallidega: silitsiidid paljud neist rasksulavad, ülikõvad 3.9.3. Ühendid Ränidioksiid on levinuim aine looduses (12% maakoorest), esineb polümeerina (SiO2)n: O Si O Si O O Si O Si Palju mineraale (vt. p. 3.9.1). Hapetest reageerib ainult fluorvesinikhappega:
46), takse abrasiivlõikureid luiskudena, segmentidena, hammasrataslõikurit e. hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil. Lihvketaste abrasiivaine (teemant, lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silind- ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) rilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu. Planki- mahuline sisaldus on 20...60%. mine on abrasiivviimistlusprotsess, kus abrasiivosa- Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välis- kesed on surutud töödeldava pinna ja suhteliselt ümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele. Välisümarlihvimisel (sele 2
annaabi.ee 
