14 Ohud...................................................................................................................... 14 Abrasiivmaterjalid..................................................................................................... 15 Looduslikud abrasiivid........................................................................................... 15 Tehisabrasiivid....................................................................................................... 15 Abrasiivi omadused ja kasutamine........................................................................16 Hooldusmaterjalid.................................................................................................... 17 Hooldusvahendid................................................................................................... 17 Puhastusvahendid................................................................................................. 17 Tuntumad hooldusmaterjalide firmad......
pinnase lõikamiseks. Kasutatakse efektiivselt maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel asfaldi alla, samuti nende remontimisel. Võimaldab pärastist asfaltkatte taastamist. Kasutatakse laialdaselt talvistel mullatöödel läbikülmunud pinnase purustamiseks. 4. RAUDTEE-EHITUSMASINAD 1) käsidresiin raudtee ehituses vajalike materjalide ja tööriistade transportimiseks, remontimiseks 5. TUNNELIEHITUSMASINAD 1) koppelevaator neid kasutatakse abrasiivi transporteerimiseks ühest kohast teise, näiteks põrandal olevast bunkerist abrasiiv- regenereerimis süsteemi. Elevaatorid tarbivad vähe energiat suure tootlikuse juures. Koppelevaatorite tõste kõrgus on 6-12 meetrit. 6. MAGISTRAALTORUJUHTMETE EHITUSMASINAD 1) koppekskavaator kasutatakse torujuhtmetele aukude ja kraavide kaevamiseks 7. KANALIEHITUSMASINAD 1) kanaliehitusmasin teekanali ehitamiseks 2) kopp kanalite kaevamiseks
selleks spetsiaalset tööriista (alumiinium oksiid või silikoon karbiid), mis on radiaalselt reguleeritav. Pinna kvaliteeti kontrollitakse abrasiivi tüübi ja suurusega,rakendatava survega ja kiirusega. Hoonimisel kasutatakse õli ja veepõhiseid vedelikke, et eemaldada jääke ja hoida temperatuuri.
puurvõi spetsiaalsespingis, kus hoonile antakse edasitagasi vertikaalne liikumine ava pikisuunas kiirusega 10… 20m/min ja hooni pöörlemisliikumine kiirusega 45…90m/min. Hoonimist kasutatakse peamiselt järeltöötlusoperatsioonina puurimisele ja lihvimisele avade pinnakvaliteedi parandamiseks, kuid võimaldab töödelda ka teisi pindu kasutades selleks spetsiaalset tööriista (alumiinium oksiid või silikoon karbiid), mis on radiaalselt reguleeritav. Pinna kvaliteeti kontrollitakse abrasiivi tüübi ja suurusega,rakendatava survega ja kiirusega. Hoonimisel kasutatakse õli ja veepõhiseid vedelikke, et eemaldada jääke ja hoida temperatuuri.
mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. · Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. · Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? · Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. · Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. · Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. · Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. · Kasutatakse abrasiive teralisusega 10...400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal
mineraalide suhtelise kõvaduse määramise skaala. • Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. • Mohsi skaala: 1. Talk 2. Kips 3. Kaltsiit 4. Fluoriit 5. Apatiit 6. Ortoklass 7. Kvarts 8. Topaas 9. Korund 10. Teemant 14. Selgita abrasiivmaterjali teralisuse mõistet, teralisuse skaala? • Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. • Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. • Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab materjali tera suurust. • Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber. • Kasutatakse abrasiive teralisusega 10…400 15. Selgita lihvmaterjalide ehitust, millest koosneb lihvmaterjal
materjalist, abrasiivist ja katsetingimustest. Joon.2 Abrasiiv-erosioonkulumise skeem Abrasiiverosiooni kiirus sôltub eelkôige töötingimustest ja materjali omadustest. Ero- siooni kiirus väljendub järgmise funktsioonina: K = f ( v, ,dk, Hm:Ha, R, M, T, L) (2) kus K - erosiooni kiirus, v - abrasiivosakeste kiirus, - kohtamisnurk, dk - abrasiivosakeste keskmine suurus, Hm:Ha - materjali ja abrasiivi kôvaduste suhe, Ra - abrasiivosakeste dünaamiline tugevus, M - abrasiivosakeste kujutegur, T - temperatuur, L - aktiivsete lisandite olemasolu. Abrasiivosakeste kiirus ( v ) avaldab suurimat môju materjalide s.h. ka kermiste erosioonikiirusele. Seepärast piirdutakse erosioonikiiruse arvutamisel sageli ainult lihtsustatud valemiga: K = avn (3) 3
soojusjuhtivuse korral sobib pehmem käi, 4) profiillihvimiseks sobivad kõvemad käiad, sest nad säilitavad paremini profiili. Ülikõvade abrasiivide, teemandi ja kuubilise boornitriidi korral kasutatakse vaid nelja käia kõvadusastet: J-pehmet, N-keskmine, R-kõva, T-väga kõva. Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5..
kasutatakse nn. valamist plasti (Valamismaterjal peab olema prooviga sarnase tugevuse ja lihvitavusega.) 6) Lihvimine on proovide ettevalmistamisel kõige tähtsamaks etapiks. Hoolega tuleb jälgida, et pinda ei vigastataks mehaaniliselt. Tavaliselt toimub lihvimine abrasiivipulbriga kaetud kettal vesikeskkonnas, mis on määrdeaineks (ainult juhul kui vesi ei riku keemiliselt proovi pinda). Tulemuseks on sile pind minimaalse rikutud kihi sügavusega. Tüüpiliseks lihvimise järjestuseks on abrasiivi paberid suurusega 120 või 180, millele järgnevad 240,320 400 ja 600. Iga eelmise paberi poolt jäetud pinna kraapejäljed peab eemaldada järgmine paber. Järgijäänud pinna kahjustuse peab eemaldama juba poleerimine. Kui kahjustatud metallikihti ei lihvimise ja poleerimise käigus eemaldatud, tekivad kunstlikult tekitatud struktuurid. Kuna materjali omadusi hinnatakse struktuuri järgi, siis on pinna töötlemise kvaliteet väga oluline
6. ABRASIIV JA GRAFIITMATERJALID Liigitus Abrasiive on nii looduslikke kui ka tehislikke. Looduslikud abrasiivid on näiteks kvarts, graniidid, korund, smirgel ja teemant. Tehisabrasiivid on: sünteetiline korund, karborund, tehisteemant ning boornitriit.1 Märgistus Abrasiividele märgitakse peale selle tugevus ning kus ja kuidas seda kasutatakse. Omadused Abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus, mida mõõdetakse Mohsi skaala järgi. Abrasiiv on teraline materjal, seega abrasiivi vastupidavuse määrab tera tugevuse. Tera tugevus sõltub omakorda tera kujust, suurusest ning materjalist.1 Grafiit on süsiniku stabiilseim vorm. Kuumutamisel grafiit reageerib hapnikuga.4 Grafiit on üks tuntumaid pigmente ning seda kasutatakse ka määrdena.1 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.autokutse.org/failidekaust/Materjaliopetus.pdf (15.09.15) 2. http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/54_mrdelide_phiomadused.html (22
tehislikke peenestatud aineid ehk abrasiive. Abrasiivid liimitakse riide või paberist alusele spetsiaalsete vaikliimide abil. Lihvriiete ja paberite valmistamisel kasutatakse põhiliselt elektrokorundi, ränikarbiidi, räni ja peenestatud klaasi ning teisi abrasiive. Lihvimisel on oluline protsessist osavõtvate abrasiivterade hulk, kontaktpinna suurusel, teravusel ja erisurvel. Lõikevõimsuse seisukohalt on võrdsete tulemuste korral lõikevõimsus suurem peeneteralise abrasiivi kasutamisel. Abrasiivide teralisuse vähenemisel suureneb lõikeservade teravus ja töödeldavalt materjalilt eemaldunud laast muutub õhemaks. Seetõttu saadakse peeneteralise materjali kasutamisel parem pinna kvaliteet. Abrasiivide haprus põhjustab uute lõikeservade tekkimist. Algselt on abrasiivterakese kontuur siksakiline. Kogu protsess võib lõppeda ka tunduvalt varem kui abrasiivtera murtakse paberi küljest lahti ning tekkinud ava täidetakse tolmu ja vaiguga.
suure täpsusega siledaid spetsiifilise mikroprofiiliga silindilisi sisepindu. Niisugune profiil on vajalik õlikihi hoidmiseks hõõrdepinnal. Plankimine on abrasiivviimistlusprotsess, kus peened abrasiivosaksesd on surutud töödeldava pinna ja pehmest materjalist plankuri vahele. Poleerimine on pinnakareduse vähendamise kõige levinummeetod. Seda kasutatakse peegelpinna saavutamiseks. Kasutatakse enamasti dekoratiivpindade töötlemisel. Lõikuriks on elastne ketas, lint või abrasiivi suspersioon. Poleerimisega ei saa parandada tooriku geomeetrilist kuju.
roostetõrjevahendid katisevad puhastusprotsessis osalevate masinate ja vahendite metallosi vahuinhibiitorid takistavad liigselt vahu teket (seebid, triaküülmelamiin jne) ja võimaldavad kasutada aineid masinpesus VI Abrasiivid abrasiividena kasutatakse peeneks jahvatatud mineraale lisatakse erinevatesse puhastusainetesse ja küürimispastadesse kergendavad puhastamist puhastusprotsessi seisukohalt on oluline abrasiivi ja puhastatava pinna kõvaduse suhe pinna kahjustamine toimub vaid siis kui abrasiiv on tugevam kui puhastatav pind Talk 1 Kips 2 Marmor 3, 4 Klaas 5, 6 Kvarts 7-9 Teemant 10 Ettevaatust! Kriimustused on alles hiljem nähtavad! !!Keskkonnale väga kahjulikud ained: fosfaadid (vee pehmendaja) toimivad väetisena 8
käiad, sest nad säilitavad paremini profiili. Ülikõvade abrasiivide, teemandi ja kuubilise boornitriidi korral kasutatakse vaid nelja käia kõvadusastet: J-pehmet, N-keskmine, R-kõva, T-väga kõva. Struktuur käia struktuur iseloomustab abrasiivmaterjali terade paiknemise tihedust käias. Põhimõtteliselt koosneb käi kolmest osast: abrasiivi teradest, neid ühendavast sideainest ning terade vahele jäävatest tühemikest ehk pooridest. Käia struktuur tagatakse valmistamise käigus tema komponentide protsentuaalse koosseisu ja tehnoloogilise protsessi valikuga: tekivad kas väiksemad või suuremad poorid. Sõltuvalt sellest, millise osa käia ruumalast moodustab abrasiivmaterjal, jagatakse käiad tiheda, keskmise ja avara struktuuriga käiadeks. Abrasiivmaterjal ja sideaine võivad moodustada vastavalt 40...68% ja 5..
liimimiseks. Nt epoksüliimid, fenool-formaldehüüd liimid, polüureteaan liimid. Abrasiivide kasutamise eelised ja puudused (tooge näiteid). Abrasiivmaterjale on vaja, et mehaaniliselt töödelda metalle, klaasi, kivimeid, puitu ja plaste. Treimisega võrreldes töötab ühe tera asemel korraga sadu väikeseid terasid, terakesed küll kuluvad, kui nende asemele asuvad kohe uued. Puudused abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu, mis sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi, sissehingatav tolm võib olla ohtlik, nt kvartsi tolm põhjustab sissehingamisel silikoosi. Pigmendid? Kuuluvad värvide koostisesse, need on lahustamatud värvained, väga peened pulbrid, mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised. Ilma pigmendita värvi nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatut pigmenti. Pigmendi ja kilemoodustaja murdumisnäitaja erinevusest sõltub värvi katvus. Pilet 15
Kõvadus Teralisus Tinglikult on võetud 0 kõvaduseks talk ja 10 kõvaduseks teemant. Ülejäänud mineraalid paiknevad nende vahel põhimõttel, et järjekorras järgmine kriimustab eelmist. Mohsi skaala Talk Kips Kaltsiit Fluoriit Teemant Apatiit Ortoklass Kvarts Topaas Abrasiivmaterjalide teralisus Teralisus iseloomustab abrasiivi osakeste suurust. Erinevaks otstarbeks kasutatakse erineva teralisusega materjale. Abrasiivmaterjalid jahvatatakse ja seejärel sõelutakse. Sõela avade arv pinnaühikul iseloomustab matejali tera suurust Mida suurem number, seda peenema teralisusega on abrasiivi pulber Kasutatakse abrsasiive teralisusega 10...400 Lihvmaterjal – abrasiivmaterjal, mis on kinnitatud mingile alusmaterjalile Lihvmaterjal koosneb : Alusmaterjal
(abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse
(abrasiiv ladina k abrasio mahakraapimine) Abrasiiv koosneb peeneteralisest, tavaliselt kristallilisest ainest, mille teravad servad kraabivad töödeldava materjali pinnalt väikesi osiseid. Treimisega võrreldes ühe tera asemel töötab siin sadu väikesi terasid. Terakesed küll kuluvad, kuid nende asemele asuvad kohe uued. Abrasiivtöötlusel tekib palju tolmu ja see tolm sisaldab nii töödeldava materjali kui abrasiivi osakesi. Looduslikust abrasiivist valmistatakse käiasid, luiske. Abrasiivi kasutatakse pulbrina, sellest valmistatakse erineva kujuga käiasid ja luiske ning abrasiivipulbrit liimitakse veel paberile ja riidele. Kõigi abrasiivide tähtsaim omadus on kõvadus. Looduslikud abrasiivid Kvarts(Si02) on üks vanemaid ja odavamaid abrasiive. Kvartsi leidub peaaegu kõikjal liivana ja kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalal on 7. Kvartsi tolm on tervisele kahjulik ja seda sisse
sublimeerumistemperatuur429 °C, hea soojusjuht, pooljuht. Keemilised omadused: On keskmiselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Mürgisus:Mittemürgine. *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal)karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%),Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor. Valge fosfor. Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)fosforiühendid on suhteliselt ebapüsivad ning oksüdeeruvad kergesti fosfor(V)ühenditeks.Fosfor on keskmise aktiivsusega mittemetall. · Fosfori põlemisel õhus ja hapnikus tekibP4O10. Hapnikku vaeguse korral võib tekkida ka
ja varem ka süttides süütab põlema süütepommide ka tiku.*** valmistamiseks *** Põhja- ja Kesk-Euroopas levinud ohtutute tuletikkude (leiutasid vennad Lundströmid 1855 aastal) karbi süütepind koosneb umbes 31 % ulatuses punasest fosforist, ülejäänud on abrassiivmaterjal ja liimaine. ,,Klassikaline" tikupea sisaldab KClO3 (46,5%), K2Cr2O7 (1,5%), S (4,2%), ZnO (3,8%), Fe2O3 (15,3%), abrasiivi (klaasipuru 17,2%) ja kondiliimi (11,5%) Punane fosfor Valge fosfor (Pildiallikad: http://www.alibaba.com/catalog/10898508/Red_Amorphous_Phosphorus/showimg. html ja http://www.dkimages.com/discover/previews/741/37419.JPG ) Keemilised omadused Fosfori püsivaim oksüdatsiooniaste ühendites on V (H3PO4 ja fosfaadid). Madalamas oksüdatsiooniastmes (-III, III jt)
Pesuruumides, kus käib palju inimesi Põrandapindadele satub eritisi (haiglad jms) Ruumides, kus on probleeme ebameeldiva lõhnaga (WC) Ruumides, kus on kõrged hügieeni nõuded (toiduainete tööstus, suurköögid jne) NB! Desinfitseeriva ainena kasutatakse klooriühendeid, kvaternaarsed ammiiniumhüdraate, alkohole, fenoole. Abrasiive sisaldavad puhastusvahendid Puhastusvahendid sisaldavad ka abrasiive. Pehmed abrasiivi on kaoliin, põldpagu, kriit, marmor. Küürimispastades sisalduvad abrasiivid on kõvad abrasiivid (kvarts, pimsskivi). Abrasiive sisaldavad puhastusained on tavaliselt ,,karedad" ja nad võivad kahjustada pinda. Puhastusainete kasutamine: Tutvu pakendil oleva etiketiga hoolikalt Kasuta ainet ettenähtud koguses Mõõda ämbrisse sobiv hulk vett, kui ämbril puudub 5 l ja 10 l joon, siis tee need ise
tehib mahalihvitud materjali ajaühiku kohta. Oluline on ka keemiline stabiilsus hapete, leeliste, vee ja solventide suhtes ning ka termiline stabiilsus, sest hõõrdumisel võib soojeneda väga kõrge termperatuurini ning materjal võib hakata sulama. Abrasiivide iseloomustab ka mesh ehk võrgusilm, mis näitab auke tolli kohta. Pulbrilisi abrasiive kasutatakse eeskätt metallide ja ehitusmaterjalide pindade puhastamiseks. Saab ka saagida kivimeid, kui niisutada traati abrasiivi poolvedela seguga. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade või vahadega kasutatakse pindade lihvimisel. Abrasiivliitmaterjalides on abrasiivi teraksed jaotunud ühtlaselt ja nad on maatriksmaterjaliga jäigalt seotud. Nendest tooted on enamasti kettakujulised lõike- ja lihvkettad, kuid valmistatakse ka näiteks luiske lõikeriistade teritamiseks. Abrasiivkattega materjalides on abrasiiviteradega kiht kantud painduva
külmstantsiterastena (kuid vastupidine asendamine on lubamatu). Kulumiskindlad mangaani (Hadfieldi) terased. Peamisteks kulumise liikideks on abrasiivne, erosiooni, kulumine hõõrdepaarides ja löökkulumine. Abrasiivkulumine on tingitud kõvade abrasiiviosakeste (näiteks liiva) mikrolõikamise mõjuga kuluvale pinnale. Kulumise vähendamist võib saavutada suurendades materjali kõvadust, optimaalselt nii, et see oleks suurem kui abrasiivi oma. Kuid reeglina kõik abrasiivid on ülimalt kõvad (HV> 1100-1200), mistõttu isegi terase karastamine on väheefektiivne. Lahenduseks võib olla metalli pindamine spetsiaalsete kõvade katetega (pihustamisega, pealesulatamisega, pealekeevitamisega jne), selleks on väljatöötatud spetsiaalsed sulamid, seadmed ja tehnoloogia, vt.1-II, lk. 187-190. Erosioonkulumine tekib vedeliku- või gaasivoo mõjul metallpinnale. Põhimõtteliselt on see metalli kohalik väsimus ja
pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele. Välisümarlihvimisel (sele 2.49) töödeldakse pöörd- Meetodit kasutatakse tavaliselt suure täpsusega kehade välispinda. Lihvimiseks kasutatakse ümar- tasapinnalisuse saavutamiseks. Poleerimine on lihvpinki. Pöörlev pealiikumine vk antakse lihvkettale. pinnakareduse vähendamise levinuim meetod. Ettenihkeliikumised ringettenihe nt ja pikiettenihe Lõikuriks on elastne abrasiivketas, -lint või abrasiivi sp antakse toorikule. Perioodilist ristettenihet sr suspensioon. sooritab lihvketas. 2.5.3. Mittetraditsioonilised töötlusmeetodid Mittetraditsioonilisi töötlusmeetodeid kasutatakse juhul, kui detailide töötlemine mehaanilise lõike-
annaabi.ee 
