KESTEV OLEVIK AM, IS või ARE + tegusõna + ING Näited: She is reading a book now. She is not reading a book now. Is she reading a book now? LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1. põhivorm Näited: We are going to play football tomorrow
Past Simple Lihtminevik + 2.põhivorm. did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Did on abitegusõna, mida kasutatakse eitavas ja küsilauses Past Simple Lihtminevik väljendab: 1) Minevikus toimunud tegevust. Tegvuse või sündmuse aeg on antud. Nt: The man entered the comprament and hid under a seat. 2) Tegevus on lõppenud. Nt: I bought a book yesterday. Spikkersõnad: 1. Ago ammu! 2. Last viimane, eelmine! 3. Yesterday eile! Nt laused! + I went to school. I did not go to school. ? Who went to school? ? What did you do? ? Where did you go? 1
pass verlasren Abitegusõn.. tegusõnast 3PV OLEVIKUS Plus- Ma olin oma Abitegusõnast haben Quamper- Ich hatte meinen passi kaotanud (omama) 2PV ja Perfekt Pass verloren Abitegusõn. tegusõnast 3PV LIHTMIN. Future Ich werde meinen Ma kaotan oma Abitegusõna Pass verlieren passi werden ! + tegusõnast 3PV Passiv Der Pass wird (von Tegija ALATI 1 kohal ! Präsens mir) verloren Abitegus..-werden 1pv + ALATI tegusõn. 3PV Passiv Der Pass wurde (von Tegija ALATI 1 kohal ! Präteritum mir) verloren
FUTURUM (TULEVIK) Einleitung (Sissejuhatus) Das Futurum verwenden wir hauptsächlich, um eine Absicht für die Zukunft oder eine Vermutung für die Gegenwart/Zukunft zu äußern. (tuleviku ajavormi kasutame peamiselt, et väljendada kavatsust tulevikus või oletusega praegu / tulevikus) Werden + Infinitiv (abitegusõna werden + tegusõna algvorm) Verwendung (Kasutamine) Absicht für die Zukunft - (Kavatsus tulevikus) Beispiel : Morgen werde ich die Fenster putzen. Vermutung (für die Zukunft) - Eeldus (tulevikus) Beispiel : Das wirst du nicht an einem Tag schaffen. Vermutung (für die Gegenwart) – Eeldus (praeguseks) Beispeil : Sein Ziemmer wird wohl immer so schmutzig aussehen. Bildung (Ehitus) Person Form von „werden“ Vollverb 1. ich ich werde 2. du du wirst gehen 3. er,sie,es er/sie/es wird lesen 4. wir ...
Present Simple Lihtolevk Spikker: +(jaatav) 1.põhivorm + (e)s -> he, she, it -(eitav) do(does) + not + 1.põhivorm ?(küsiv) do(does) + 1.põhivorm I do You do He, She, It does We do You do They do Do, Does = abitegusõnad. Abitegusõna Do, Does kasutatakse ainult eitavas ja küsilauses. 1) 3.pöördes lisatakse lõppu es, kui sõna lõpus on tähed ss,-sh,-ch,-x,-o nt: he does , he goes , he misses , he watches , he mixes . 2) 3.pöördes y -> muutub -> ies, kui y ees on kaashäälik nt: study studies 3) 3.pöördes y -> ys , kui y ees on täishäälik. Present Simple Lihtolevik väljendab: 1. Korduvat tegevust! 2. Püsivat olukorda! 3. Sõiduplaanide ja ajagraafikutega seotud tulevikku! 4. Tegevust mingil ajal! 5. Kõigile tuntud fakte! SPIKKERSÕNAD: 1) always - alati,2) sometimes vahepeal,3) seldom harva,4) usually tavaliselt, 5) often tihti,6) once a week kord nädalas,7) twice a day kakskorda päevas, 8) three t...
Essere abitegusõna nõudvad tegusõnad 1. nascere -nato (sündima)/ morire - morto (surema) 2. andare -andato (minema)/ venire - venuto (tulema) 3. arrivare -arrivato (saabuma)/ partire - partito (lahkuma) 4. entrare -entrato (sisenema)/ uscire - uscito (väljuma) 5. restare -restato; stare - stato; rimanere - rimasto (jääma) 6. salire - salito (üles minema)/ scendere - sceso (alla tulema 7. essere - stato (olema) 8. cadere -caduto (kukkuma) Seasons The names of seasons (le stagioni) are not capitalized in Italian. la primavera--Spring l'estate--Summer l'autunno--Autumn l'inverno-- Winter Months The names of the months (i mesi) are not capitalized in Italian. gennaio--January febbraio--February marzo--March aprile-- April maggio--May giugno--June luglio--July agosto --August settembre--September ottobre--October ...
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie. Nachdem alle gegessen hatten, brachte die Mutter die Küche in Ordnung. Nachdem sie die Arbeit beendet hatte, zog sie ihren Mantel an. Nachdem sie auch ihren Hut aufgesetzt hatte, machte sie sich auf den Weg zur Arbeit. 40. aufmachen machte auf hatte aufgemacht zumachen machte zu hatte zugemac...
Past simple Worked küs did Yesterday, last week, monady year, ago, in 1999 Minevikus toimunud tegevus Ükstesie järgi toimuvad tegevused Past continius Was were working Be vorm küs / was he w/ Yesterday at six, that time, when, while Teatud hetkel minevikus Kui pildil kirj, atmosfääri, riietust Past perfect Had worked 3 Had abi tegusõna After, before, by the time Past perfect on võrdne present perfectiga ainult pasti keskond on minevik Past pefect continius Had been working, abitegusõna on had For, since, before Tegevus, mis algas minevikus ja toimus periood mille ajal seda parajasti tehti ja tegevus lõpetus Future simple Will work küs will/wont Tomorrow, next, soon, 2011 (kaugemal) Tulevik, mis ei sõltu meie tahtest Tulevik mille suhtes teeme otsuse praegu Tuleviku sündmuste oletamine ja ennustamine Future continius Will be working Küs will Tomorrow at six, next week that time Teatud hetkel tulevikust just parajasti toimuv tegevus
ühenditega sh`, `ch`, lisatakse ainsuse kolmandas pöördes tegusõna lõppu ` ES` (switch switches). Täpselt sama reegel kehtib tegusõnade kohta, mis lõpevad häälikuga `o` (go goes). Erandina tuleks välja tuua tegusõna `have`, mille ainsuse kolmas pööre on has. He/She has a nice car. Does he/she have a nice car? He/She does not have a nice car. Juhul kui küsimus algab küsisõnaga (when, where, how, why, what), järgneb küsisõnale alati abitegusõna DO või DOES. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I live in Tallinn. Do I live in Tallinn? I do not live in Tallinn. You live in Tallinn. He lives in Tallinn. She lives in Tallinn. It lives in Tallinn. We live in Tallinn. You live in Tallinn. They live in Tallinn. PRESENT CONTINUOUS Kestev olevik 1. Kõnemomendil või Tom is drinking tea now. käesoleval ajaperioodil Miis Black is writing a
secondly, thirdly, lastly, in conclusion, in addition, (un)fortunately, on the other hand, on the one hand, furthermore, frankly, personally, to be honest, to be exact, in my opinion, I suppose, as a matter of fact, what really matters etc. Look at New Headway Upper-Intermediate pg 114. 3. At least 3-4 indirect questions. You should add some extra information about one of them. 4. Word order: In a question: küsisõna, abitegusõna, alus, öeldis. For example: "When(KS) will(ATS) the flat(A) be(Ö) available?" In an indirect question: küsisõna, alus, abitegusõna, öeldis. For example: "I would like to know, when(KS) the flat(A) will(ATS) be(Ö) available." In an indirect question with IF: if, alus, öeldis. For example: "The advertisement did not mention if(IF) the flat(A) is(Ö) available." 5. Newspaper's name in the first paragraph. If there's not said in which
KONJUNKTIV II Konjunktiv on tingiv, kaudne kõneviis. Seda kasutatakse rääkimisel, kui ei väideta midagi otseselt, kindlalt, vaid kui tahetakse väljendada midagi võimalikku või ebareaalset. Konjunktiv II für Gegenwart tingiv kõneviis olevikus Väljendab ebareaalseid tingimusi või võimalusi. Konjunktiv II see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest Er hatte er hätte usw. sein war ist gewesen sein WAR gewesen War = Konjunktiv WÄRE kommen kam ist gekommen KAM Konjunktiv KÄ...
think thought thought mõtlema understand understood understood mõistma wear wore worn kandma win won won võitma write wrote written kirjutama Eitav lause ja küsiv lause Reeglipäraste ja ebareeglipäraste tegusõnade eitavad ja küsilaused moodus- tatakse sarnaselt, st. abitegusõna DID ja tegusõna algvormi abil. Eitav lause I ma he ta (M) she ta (N) it did not work see ei töötanud we (didn't) me you sa / te they nad Küsiv lause I ma töötasin?
noun phrase or adverbial clause. affix afiks A syllable or group of syllables which are added to the unworkable un-prefix, -able suffix beginning or end of a word to make a new word. Affixes added to the beginning of a word are prefixes. Affixes added to the end of a word are suffixes. auxiliary abitegusõna Refers to a closed set of verbs (be, do, have) that are He was working over there. usually followed by a lexical verb. They typically help Have you been home? to denote grammatical contrasts of aspect, voice, polarity and clause type.
How much ...? Jack. How ...? The black one. Whose ...? It's mine. Which ...? Four. Sõnade järjekord küsimuse puhul: KÜSISÕNA ABITEGUSÕNA/OLEMA/MODAALVERB ALUS ÖELDIS When do you usually start your day? How are you? How long can you stay? Kui küsisõna tähistab küsimuses alust, on lauses esimesel kohal küsisõna ja sellele järgneb öeldis. Abitegusõna do/does/did ei lisata. What happened? Which is the best restaurant? Who left the room? Practise: Ask someone: 1. what the time is. 2. what he/she did last night. 3. what sort of books he/she likes reading. 4. how he/she is. 5. how he/she usually gets home from here. 6. when he/she got up this morning. 7. when he/she first visited Helsinki. 8. how long he's/she's been learning English. 9
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Tegusõnadel on lisaks pöördelistele vormidele ka käändelised vormid. Pöördelised väljendavad isikut ja arvu (ainsus või mitmus), aega (olevik, minevik), tegumoodi (isikuline, umbisikuline), kõnet (eitav ja jaatav). Ainsuse 3 pööret (ma, ma, ta), mitmuse 3 pööret (me, te, nad). 13 Mineviku tunnused -s, -si, -i. Täisminevik abitegusõna olema + -nud. Kindlakõneviisil puudub tunnus. Tingival kõneviisil on tunnuseks -ks. Käskivakõneviisi tunnuseks on -ke, -ge. Kaudsekõneviisi tunnuseks on -vat. Möönvakõneviisi tunnuseks on -gu, -ku. TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID ehk INFINIITSED VORMID Need on tegevusnimed ehk infinitiivid (ma- ja da- vormid) ja kesksõnad ehk partitsiibid (v-, tav-, nud-, tud- vormid). ma- vorm da- vorm
Saagem tuttavaks! Laßt uns singen! Laulgem! Kaudne kõneviis (Passiv) Da werden gute Fachleute ausgebildet. Seal koolitatakse välja häid spetsialiste. Die Altstadt wird restauriert. Vanalinna restaureeritakse. Wann wurde Tallinn gegründet? Millal Tallinn rajati? Von wem wurde dieses Haus projektiert? Kes projekteeris selle maja? NB! Tõlge Kaudne köneviis (Passiv) moodustatakse abitegusõna "werden"ja mineviku kesksõnaga (Partizip II). Liitaegades lisandub veel abiverb "sein" ja siis võtab "werden" seniolematu vormi - worden-. Võimalikud on kõik ajavormid, enamtarvitatavad kõnes on olevik (Präsens) ja minevik (Imperfekt). Ich werde gefragt (Präsens) (olevik) Mind küsitakse Ich wurde gefragt (Imperfekt) (lihtminevik) Mind küsiti Ich bin gefragt worden (Perfekt) Mind küsiti
rinna rinner rann runnit voolama se ser såg sett nägema sitta sitter satt suttit istuma sjunga sjunger sjöng sjungit laulma sjunka sjunker sjönk sjunkit langema, põhja minema skina skiner sken skinit paistma (päike, valgus) skjuta skjuter sköt skjutit tulistama skola ska, skall skulle skolat tulevikku tähistav abitegusõna skrika skriker skrek skrikit karjuma skriva skriver skrev skrivit kirjutama skära skär skar skurit lõikama slippa slipper slapp sluppit millestki pääsema slå slår slog slagit lööma sova sover sov sovit magama springa springer sprang sprungit jooksma sticka sticker stack stuckit torkama stiga stiger steg stigit tõusma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
