* innovatsiooni liigid ja näited ettevõtete näol Protsessiinnovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tootekvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse efektiivsuse ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse taseme tõus. Itella SmartPOST Turunduse innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte kaupade ja teenuste turustamisel, sh muutused disainis ja pakendamises. Tere Piima maja, KOFF-i reklaamiga silorullid Tooteinnovatsioon kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest. robotniiduk, e-raamatud
http://www.emu.ee/userfiles/Teadus/Innovatsioonist%20toiduainetoostuses_EMU_piltideta.pdf http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/19Teadus._Tehnoloogia._Innovatsioon/02Innovatiivne_tegevus/0 2Innovaatiline_tegevus_2002-2004/TDI01.htm SLAID 6 Protsessiinnovatsioon -- protsessiinnovatsiooni esineb nii tööstuses kui ka teeninduses ja see kujutab endast uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõttu. Protsessiinnovatsiooni alla kuuluvad tehnoloogia, seadmete ja/või tarkvara muutused, mille eesmärgiks on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. SLAID 7 Pehmed uuendused - on näiteks organisatsiooni uuendused. see on oluline muutus ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete/asutustega, eesmärgiga
see erineb oluliselt seni pakutavast, siis on tegemist tooteinnovatsiooniga. Toode või teenus peaks hõlmama endas muudatusi tehnilistes tingimustes, komponentides, materjalis, lisatud tarkvaras või muudes funktsionaalsetes omadustes. Tooteinnovatsioone müüakse otse tarbijale, erinevalt protsessiinnovatsioonist, mis kujutab endast uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõttu. Protsessiinnovatsiooni alla kuuluvad tehnoloogia, seadmete ja/või tarkvara muutused, mille eesmärgiks on toote kvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse tõhususe ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse tõus. See tähendab, et võib osutada sama kaupa-teenust mis eelnevalt, aga kasutades täiuslikumat tootmisprotsessi. Kolmandaks innovatsiooniliigiks võib tuua organisatsioonilise uuenduse mis omakorda tähendab olulist muutust ettevõtte
tarnimine, juhtimine jne) ümberkorraldamiseks; 3) uue või oluliselt täiustatud tehnoloogia kasutuselevõtmiseks tööstuses, teeninduses või avalikus sektoris. Eristatakse järgmisi innovatsiooni alaliike: tooteinnovatsioon kaup või teenus, mis erineb oluliselt ettevõtte senistest toodetest omaduste või kasutusviisi poolest; protsessiinnovatsioon uue või oluliselt täiustatud tootmisprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõtt, mille eesmärk on tootekvaliteedi, tootmise või selle abitegevuse efektiivsuse ja/või paindlikkuse, keskkonnasäästlikkuse või turvalisuse taseme tõus; organisatsiooniline innovatsioon oluliste muutuste tegemine ettevõtte äripraktikas, töökohtade struktuuris või suhtlemises teiste ettevõtete ja asutustega eesmärgiga tõsta ettevõtte innovatsioonivõimet ja parandada majandusnäitajaid (kvaliteet, efektiivsus);
· Tegevuspõhised mõõdikud, mõjurid, jaotuse alused. · Struktuuripõhised skaala, kogemus, tehnoloogia, komplektsus. · Juhtimislikud tööjõu hulk ja pühendumus, suhted tarnijate ja klientidega jne. 6. Kulude paigutamine ja jaotamine kuluobjektidele Kulude paigutamine on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastavata kuluobjektiga või kulukohaga Kulude jaotamine (üldkulude jaotamine, kaudkulude jaotamine) on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga
muutuv-püsikulu) 2) Kulukohtade arvestus-> kus kohas kulud tekivad. Kulukoht on allüksus, seade või töötaja, mille kohta kulud kogutakse eraldi ja hiljem jaotatakse kuluobjektidele otse või läbi põhitegevuse kulukohtade. Kulukohtade arvestuses on võtmeküsimuseks põhjendatud kulukäiturite leidmine ja vajalike üldkulu määrade väljatöötamine kulude jaotamiseks kuluobjektidele. Kulukohtade liigitamine: põhitegevuse, tugiteenuste, abitegevuse, üldjuhtimise kulukohad. 3) Kulukandjate arvestus-> millega seoses kulud tekivad ja kuidas tootmised üldkulud jaotada kulukandjatele. Kuluobjektide arvestus peab tagama selguse, millises mahus on erinevate kuluobjektide tarvis tehtud ettevõttes kulutusi. Kuluobjektiks on iga objekt, mille kohta soovime kulusid eraldi mõõta ja arvestada. Kuluobjektide valikul on oluline keskenduda ettevõtte väljunditeks olevate kuluobjektide mõõtmisele ja arvestamisele
49%. Kergeid tööõnnetusi registreeriti 345 võrra ning raskeid tööõnnetusi 123 võrra vähem. Surmaga lõppes eelmisel kolmkuul kaks tööõnnetust, mis on kordades vähem kui kahel eelmisel aastal samal perioodil. Tööõnnetuste üldarv vähenes peaaegu kõigis tegevusvaldkondades, vaid tervishoius ja sotsiaalhoolduses jäi seis erandlikult samaks. Võrreldes möödunud aasta teise kvartaliga registreeriti tööõnnetusi rohkem vaid haldus- ja abitegevuse sektoris (+5%) töötavate turvateenistuste töötajatega. Muidugi on kvartal üldistuste tegemiseks lühike aeg, kuid mingi pildi tööohutuse muutustest see annab. Suurim registreeritud tööõnnetuste vähenemine on toimunud ehituses (92%), metallitööstuses (72%) ning puidutööstuses (46%). Rasked tööõnnetused vähenesid enim ehituses (59%), hulgi- ja jaekaubanduses (58%) ning metallitööstuses (57%).
vaja minna uuendatud organisatsioonisiseseid protseduure, poliitikaid ja organisatoonivorme ◦ Näiteks muutused auto või kodumeelelahutussüsteemi tootmismeetodites ja kasutavates seadmetes ◦ Amazoni e-raamatud ◦ E-klassipäevik / e-Kool • Tooteinnovatsiooni müüakse otse tarbijale erinevalt protsessiinnovatsioonist, mis kujutab endast uue või oluliselt täiustatud tooteprotsessi, tarnimismeetodi või tootmise abitegevuse kasutuselevõttu 3. Millised on organisatsiooniinnovatsiooni ja protsessiinnovatsiooni erinevused avalikus sektoris. Tooge näiteid. • Organisatsiooniinnovatsioon – uuendused juhtimises ja töökorralduses. Uute organisatoorsete meetodite rakendamine ettevõtte äripraktikates, töökorralduses ja ettevõttevälistes suhetes. Töökorraldus tähendab siinkohal vastutuse ning otsustusõiguse jagamist töötajate vahel ning
18 Peale brutokasumi kirjet kajastatakse kasumiaruandes perioodikulud: • turustuskulud; • üldhalduskulud; • muud äritulud; • muud ärikulud. Kulud, mida ei lisata tootmisomahinda, kajastatakse perioodikuluna. Mittetootmiskulud ehk perioodikulud on põhitegevuse (tootmise või teenuse osutamise) protsessiga mitteseotud kulud. Siia alla kuuluvad turustuskulud, üldhalduskulud, abitegevuse kulud, finantskulud ja muud ärikulud (Karu, 2008, lk 115). Tootmise üldkulud ehk lisakulud on kulud, mis on seotud lõpptoodete valmistamisega, kuid mida ei ole otstarbekas seostada konkreetse lõpptootega. Tootmise lisakulud on kõik tootmiskulud, mis ei ole liigitatud põhimaterjaliks ja põhitööliste palgakuluks – kaudsed materjali- ja palgakulud, amortisatsioon, muud põhitegevuse üldkulud, mida tarbivad ka
poolt. Samas lisanduvad õnnetuste põhjustena ka töökeskkonna sisekontrolli puudumine ning töötajate puudulik väljaõpe ja juhendamine. Enim toimus 2011.a surmaga lõppenud tööõnnetusi ehituses (4), kaubanduses, põllumajanduses ja töötleva tööstuse harudest puidutööstuses, keemiatootmise ning metallitootmise valdkonnas (3), samuti avalikus halduses. Kaks tööõnnetust leidis aset transpordisektoris ning üks halduse- ja abitegevuse valdkonnas. (Infoallikas: Tööinspektsiooni 2011. aasta töökeskkonna ülevaade). 1.12. Riskianalüüs Peamiseks riskiks on meile väliskeskkonnast tulenevad ohud. · uus konkurent · õnnetused, tulekahjud, vargused · ekspordiga kaasnevad riskid (võlad jne.) · oskustööjõu puudus · tööjõu kallinemine · ebasoodsad või ebakindlad tarne- ja müügilepingud · ekspordi puhu valuutakursi kõikumine · energia, kütuse hinnatõus
lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele. Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada KOV üksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja eraisiku õiguslikust staatusest õiguskäibes: põhiõiguste kehtivus eraõiguses. Fiskaalse abitegevuse juures (hanke- ja investeerimisvaldkond) on otstarbekas rakendada vähemalt PS § 12 (kõik on seaduse ees võrdsed), et takistada suvalisi otsuseid. Põhiõiguste eraõiguses kehtivuse küsimust (s.o KOV üksuse seotust põhiõigustega eraõigusliku tegevuse juures) tuleb eristada KOV põhiõigusvõimelisuse küsimusest. Põhiõigused seovad ka haldust. Avaliku võimu institutsioonid ei saa end põhiõigustega seotusest sellega vabastada, et nad oma avalik-õiguslikke ülesandeid teostavad
annaabi.ee 
