keskmise tõusu meetodit. Selleks poolitatakse lähendussirge esmalt ristipidi, nii et mõlemale poole eraldusjoont jääks ühepalju katsepunkte. Järgnevalt ühendatakse ühel ja teisel pool eraldusjoont olevad katsepunktid paarikaupa, esimene punkt vasakul pool esimese punktiga paremal, teine punkt vasakul teise punktiga paremal jne. Saame hulga abisirgeid nagu järgneval joonisel. Järgmise sammuna arvutatakse kõigi abisirgete tõusud { k1 , k 2 ,..., k n } . Konkreetse abisirge tõus on tema otspunktide y-koordinaatide vahe jagatud otspunktide x- koordinaatide vahega. Siis sirge tõusu määramatus arvutatakse kui abisirgete tõusude k i , i =1,..., n , A-tüüpi määramatus: n (k - k ) i 2 . k = t n -1, i =1 n(n - 1)
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = C0 + c*Qd = 100 + 0,8 Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
111. Kiiruste hetkeline tsenter · Kiiruste hetkeliseks tsentriks nimetatakse tasapinnalise kujundi sellist punkti, mille kiirus antud hetkel võrdub nulliga. · Olgu meil antud vaadeldava kujundi kahe punkti, A ja B, kiirused nii suuruselt kui ka suunalt · Tõmbame kujundile kaks abisirget. · Punktist A sirgjoone, mis on täpselt risti kiirusvektoriga Tõmbame punkist B sirgjoone, mis on risti kiirusvektoriga. · Nende kahe abisirge lõikepunktis ongi kujundi kiiruste hetkeline tsenter, mis tavaliselt märgitakse tähega . 112. a = ae + ar + ac Absoluutne kiirendus 113. Coriolise teoreemi alusel - 114. Kiirenduste arvutamine 115. n Pa + a = a + a + aet + ac t P r n e 116. 117. 118
edastuskõver logB või positiivkujutise optilise tiheduse sõltuvus logB-st. Tonaalsusedastuse kvaliteeti näitab edastuskõvera hälve ideaalsele tonaalsusedastusele vastavast sirgjoonest. Mustvalge negatiiv-positiivprotsessi korral kasutatakse nelja kvadrandiga graafikut. Neljandasse ja kolmandasse kavdranti konstrueeritakse vastavalt negatiiv- ja positiivmaterjali tunnuskõver, teise kvadranti joonestatakse koordinaatide alguspunktist lähtuv, telgede suhtes 45 kraadi all kulgev abisirge, mis lihtsustab positiivkujutise optilise tiheduse väärtuste ülekandmist esimesse kvadranti, kuhu konstrueeritakse edastuskõver. Tunnuskõverate konstrueerimisel loetakse säritatava materjali valgustatus võrdeliseks võtteobjekti heledusega. Niisugune sõltuvus kehtib seda täpsemalt, mida rohkem on võimalik vältida valguse hajumist kaamera objektiivis ja fotomatejali valgustundlikus kihis. Õigeks tonaalsusedastuseks ei tohi
30 Joon. 31 4.3. Nurgad sirgete ja tasandite vahel 4.3.1. Nurk kahe lõikuva sirge vahel Nurga kahe lõikuva sirge vahel leiame kolmnurgast, mille üheks tipuks on sirgete lõikepunkt L. Teised tipud 1 ja 2 valime kummalgi sirgel ning ehitame saadud kolmnurga tõelise suuruse (joon.32). = L 2L1 -nurk sirgete a ja b vahel. 4.3.2. Nurk kiivsirgete vahel Vastava nurga leidmiseks joonestame valitud punktist abisirge a1 paralleelselt teise kiivsirgega a ning leiame saadud lõikuvate sirgete vahelise nurga (joon.33) 15 a a b L a1 2 L h 1 - b
1 b) Selleks, et leida argumendi x väärtused, mille korral y 1 (I) või y (II), on 4 1 otstarbekas joonestada abisirge y 1 (I) või y (II) ning leida vastava abisirge ja sinusoidi 4 lõikepunktide abstsissid. Sinusoidi ja sirge lõikepunktide abstsissid saab ka arvutada, lahendades võrrandisüsteemi #y 0,5 cos x #y 2 sin x + " (I) või " 1 ,
nurga all 600 (positiivne nurga suund on vastu kellaosuti liikumise suunda!)) Lõigu EF joonestamine Näide 4 6 Märkida “sirkliga” (r = 15 mm) ülemisel ja parempoolsel abijoonel punktid G ja H ning tõmmata läbi punkti G otse alla suunduv ~ 50 mm pikkune püstjas abisirge g: Puudub veel midagi, et joonestada ringjoont, mis läbiks punkti H ja puutuks nii sirget g kui ka suurt ringjoont (R = 40 mm). Vastav kooli-geomeetriline konstruktsioon on küll olemas, kuid see on küllaltki keeruline. Käsu CIRCLE valikureas on üheks võimaluseks joonestada ringjoon läbi kolme punkti nii, et ringjoon läbib ühte punkti ja on kahele joonele puutujaks – s.t. anda nendest joonele täppisvalik puutumistena( vt. ka Ülesanne II)
Nditeks punktikaugusesaamisekstasandistv6etakse antud punkti ldbiv tasandi normaal, leitakse tema l6ikepunkt tasandiga ja midratakse kaugusl6igu t6elinepikkus. Joon.2.24 Kui sirgjooneja tasandi l6ikepunktileidmisel selgub,et abisirge(s.o.sirgetldbivatasandija 2.14Ristsirged.Risttasandid antud tasandi l6ikesirge)on antud sirgega paralleelnev6i rihtib temaga,siis on sirge ja tasand kas paralleelsed v6i teineteisele Antud sirgeleristsirgettuletadaon eriti lihtne kuuluvad. eriasendilisesirge puhul, sest sel juhul projekteerub tdisnurk0hes vaatestdisnurgaks.
Põhimõtteliselt on siin mitmesugused võimalused, millest toome mõned näited: a) Joonestatakse käsuga DONUT (käsitleme seda koos käsuga PLINE) vajaliku raadiuse ja joone laiusega ringjoon. Näiteks on vaja ringjoont laiusega 3 mm ja raadiusega 100 mm. Sellise rõnga siseläbimõõt on 197 mm ja välisläbimõõt 203 mm. b) Ringjoon jaotatakse käsuga BREAK kaheks osaks: lihtsaim on seda teha nii, et tõmmatakse läbi ringjoone abisirge s, mis lõikab ringjoont punktides 1 ja 2. Edasi kasutatakse mõlemas punktis käsku BREAK / F (nii esimene kui ka teine punkt valitakse samas punktis). Lõpuks muudetakse käsuga PEDIT / W joone laius. Põhimõtteliselt töötab Ülesanne II Tihend 34 selliselt ka käsk DONUT, mis koostab rõngeli kahest 1800 suurusest kaarest, lähemalt allpool.
2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q Keynes'i rist. 450 nurga all joonistatud abisirge ja tarbimisfunktsioon i i i C = 100+0,8Qd 3 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Keynesi rist ehk 450 joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a) säästuläve säästuläve, millest madalamatel sissetulekute tasemel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb säästmine; vale b) säästuläve, millest kõrgematel sissetulekute tasemel on
annaabi.ee 
