· Balti erikord -Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini sakslaste mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. · Reduktsioon- mõisate riigistamine · restitutsioon-mõisate tagasiandmine mõisnikele · aadlimatrikkel- aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad.Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. · Asehalduskord-1783.a. kehtestatud kord Baltikumis Katharina II poolt. · Pearahamaks-riiklik koormis, mida talurahvas pidi maksma. · Hingeloendus- · Roseni deklaratsioon-1739 a. ,taastati pärisorjus. · pearaharahutused- 1784.a. toimunud rahutused, talupojad ei tahtnud mõisakoormisi teha. · vallakogukond-19. Saj algul tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus.
õndsusesse, puhastusteele mööduvatesse kannatustesse või hoopiski lõpututesse põrgupiinadesse. Tolleaegse maailmapildi aluseks oli usk jumala kõikvõimsusesse. Keskaegse maailmakäsitluse järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Nii on olemas jumalik taevas ja patune maa. Ka inimene koosneb kahest poolusest: hingest ja kehast. Inimese ihu olevat loodud maast, veri veest, hingamine õhust ja kehasoojus tulest. Samuti on ühiskond jaotatud õilsateks aadlikeks ja vaimulikeks ning alamateks talupoegadeks ja linlasteks. Keskaegse arusaama kohaselt koosneb universum kontsentrilisteks ringidest, mille keskpunktis asub Maa. Kloostrites ei peetud puhtusele mingit tähelepanu. Paastumise käigus tekkisid inimestel seedehäired ja tänu sellele levisid haigused kloostris, sest hügieeninõuded puudusid. Esines juhtumeid, kus pikaajalisele paastumise tagajärjel tabasid munki või nunnasid
valitsemist ja elulaadi. Maailm muutus paljuski tänu Suurele Prantsuse revolutsioonile. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni valitses Prantsusmaal absolutistlik monarhia. Kuni 1789. aastani valitses kuningas hoolimata mitmetest takistusest ja raskustest. Hoolimata riigi rasketele oludele ja kehvale seisule kulutati hiiglaslikke summasid kuninga õukonnale , sõdadele, valitsemisele ja üleüldse kuninga heaolude tagamisele. Tol ajal jagunes Prantsuse ühiskond kolmeks: vaimulikeks, aadlikeks ning kolmandaks seisuseks. Riigi kulutuste taandamiseks hakati, siis makse tõstma, kuid otseloomulikult pidid makse maksma vaid kolmandad seisused, kel rahaline seis oli kõige raskem võrreldes teiste seisustega. Minu arvates oli see väga väär otsus, sest kolmandal seisusel oli kõige raskem üleüldse toime tulla igapäevaselt ja ka majanduslikult. Neil oli niigi rahapuudus ning nad ei jaksanud kõrgeid makse maksta. Eelkõige oleksid pidanud
Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks. Kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega, moodustasid rüütliseisuse ehk aadli. Seisusekaaslastena olid nad üksteisega võrdsed. Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrde võrdsega ja järgima vastasikku rüütellikkuse reegleid. Kõrgkeskajal eristusid ka linna- ja maaühiskonnad. Linnaühiskonna moodustasid linnas elavad elanikud kelleks olid tavaliselt kaupmehed ja käsitöölised, samuti ka linnas elavad aadlikud ja vaimulikud. Linnaelanikud olid rohkem informeeritud ja rohkem teadlikud maailma probleemidest, sest linnas levis info rohkem ja kiiremini. Linnaelanikel oli laiem silmaring, sest nad reisisid rohkem, käisid teatris ja teistel kultuuriüritustel ning nad kuhtusid rohkem elanikega kauge maa tagant (kaubavahetus). Linnaelanikud olid r...
kehtestades panna maksma võim piirkonnas, mis ei olnud emamaa osa“ (K.Tarkiainen, Ü.Tarkiainen, lk.16). Baltisakslaste suhe Rootsi aega Baltisakslased olid Rootsi aadli suhtes võõraadel, sest teda iseloomustas teine keel, osalt teised tavad, kombed ja traditsioonid, kuid samas jäi domineerivaks ühtse seisusliku kuuluvuse mõju. Baltisakslasi ei võetud enamikel juhtudel vastu Rootsi rüütelkonda, neid loeti võõrriigi aadlikeks ja baltisakslased ei olnud esindatud seeläbi Rootsi rigstagis. Baltisakslaste jaoks ei olnud Rootsi võimu periood sugugi hea, sest Rootsi võim viis läbi reduktsiooni mis kitsendas nende võimu sellel territooriumil. Maapäevalt võeti ära initsiatiiv algatada aadlile oluliste küsimuste käsitlemine, sunniti aadlikke astuma riigiteenistusse (peamiselt ohvitseridena), läänikorra likvideerimine.
nimekirjad. Soomes ja Rootsis pidas aadlimatriklit rüütelkond, Eestis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. Preisimaal pidas aadlimatriklit heeroldiamet, Austrias keiserlik ja kuninglik aadliarhiiv siseministeriumis, Ungaris Ungari ministeerium Viinis. Venemaal pidasid aadlisuguvõsade nimekirju kubermangusemstvod. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. Linnu oli 18. sajandil ametlikult 12 tükki Kirjandus: 1. Eesti ajalugu, Avita, 2001 ( lk 125-144) 2. Eesti ajalugu IV, Tartu 2003 (lk 18-46, 63-144, 161-200, 217-264) 3. Jüri Kuuskemaa, Peeter I ja Katariina I Tallinnas, Tallinn 2004 (lk 5- 105) 4. Mati Laur, Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800, Tallinn 1999 (lk 51-59, 75-89, 95-102, 104-115, 136-156)
3) lõppes absolutism 4) kehtestati võrdsus maksude maksmisel · Reform ehk ümberkorraldus. Aastal 1689 võimule saanud Peeter I seadis endale eesmärgiks Venemaa ühtseks suurriigiks moodustamise. Selleks tegi ta riigis suuri ümberkorraldusi: 1) uus sõjaväekorraldus sõjakoolid, vene ohvitserid, korralik laevastik 2) bojaaride e aadlike võimu vähendamine(nt kehtestati habememaks) 3) uus seisustesüsteem , mis võimaldas saada aadlikeks kõigil 4) uus troonipärimise kord valitsejaks võis saada ka naisterahvas 5) uus pealinn Sankt-Peterburg(1703) 6) uus elulaad ja kombed euroopalikud rõivad, tubakas... 7) uued maksud nt habememaks, pearahamaks 8) kiriku allutamine riigile 9) uus ajaarvamine Kristuse sünnist · Kapitalism majandus- ja ühiskondlik kord, mida iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus, turumajandus ja kasumi saamisele suunatud majandamine
...........................................................................................2 5. ARGIPÄEVA TOIT........................................................................................2 KOKKUVÕTE......................................................................................................2 SISSEJUHATUS Referaadi teema on valitud keskaegse linlase toidulaud, söömine - joomine maal ja linnas keskajal. Keskaegne elanikkond jagunes kolmeks seisuseks: aadlikeks, vaimulikeks ja lihtrahvaks, kes koosnes talupoegadest, käsitöölistest ning kaupmeestest. Linnaelanikud olid rikkamad, mistõttu nad võisid lubada endale rohkem ja saadi ka pidada pidusid. Maaelanikud tegelesid suurema osa ajast tööga, mis mõjutas ka nende seltsielu. Toitumine pole ainult inimese elementaarne bioloogiline vajadus, sellel on ka alati sügav sotsiaalne ja kultuuriline sisu ning selle pärast on toitumiskultuur ka ajaloo uurimusobjekt.1
Pärast Venemaa ja Rootsi ristiusustamist 1011. sajandi vahetusel hakkasid Eestis levima Aadlimatriklid Aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Suguvõsasid, mis ei olnud aadlimatriklisse kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos kaubavõõraste ja omamaiste kantud, kas ei loetud üldse aadlikeks või ei olnud nad täieõiguslikud. rännumeestega. Eestisse jõudis misjonäre nii idast kui läänest. Välismaalased ehitasid kaubahoovidesse kaubakirikuidki esimesed pühakojad. On oletatud, et Tallinna lähem ümbrus oli
Ristisõdijad olid seotud ajaliselt piiratud tõotusega ja naasid oma kohustuste täitmise järel kodumaale. Lääni saamine Liivimaal polnud paljude jaoks esmatähtis. Ka lääni saamine ei tähendanud, et ta püsivalt Liivimaale jääks. Mitte kõik vasallid ei tulnud Liivimaale 13. sajandil. Hiljem Liivimaale saabunud suurendasid eriti vestfaallaste osakaalu siinse aadelkonna seas. Alates 15. sajandi lõpust hakati vasalle kutsuma ka aadlikeks. Juba vallutuse algjärgus tegi Riia piiskop Albert suuri läänistusi, sealsed vasallid mängisid olulist rolli sõjas (Vasallkonna seas olid ka Bremeni peapiiskopkonnast piiskopi sugulasi ja hõimlasi; onupojapoliitika?). Tartu piiskopkonna esimene läänistus tehti 1224. aastal. Korduvad nimed, mis said läänistusi on: Buxhövden, Dietrich, Tiesenhausen. Vasallid kippusid koos oma maahärraga uusi maid endale haarama
pealegi ebausaldusväärne, värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. Nende väljaõppeks loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole. 1722. aastal seati Venemaal sisse teenistusastmete (rangide) tabel (T ), mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku positsiooni ühiskonnas. Kogu teenistushierarhia jagati 14 astmeks. Peeter I ajal loeti kõiki teenistusastet omavaid isikuid aadlikeks ja ainult neid. Sõjaväe sõdurkoosseis nagu ka riigiasutuste alamametnikud seisid väljaspool rangide tabeli astmestikku. Sätestatud teenistushierarhia suurendas märkimisväärselt Vene ühiskonna sotsiaalset mobiilsust ning laiendas aadliseisust. Sõdurite ja ohvitseride kõrval vajas Venemaa sõjas ka paremat relvastust, mis nõudis metalli tootmise olulist suurendamist. Välismaiste meistrite abiga võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud.
Ehk on nad valmis ka oma lõustu läbi augu näitama? Noh, siis tehku nad seda! Mis te ütlete selle kohta, härrad kodanikud? Siin saalis on küllalt groteskseid eksemplare mõlemast soost, et flaami kombel naerda saada, küllalt inetuid nägusid, et toredaid grimasse oodata!» Gringoire tahtis juba vastata, kuid jahmatus, viha ja ördimus võtsid tal sõnad suust. Muide võeti rahvaeelse sukakuduja ettepanek nende kodanike poolt, keda ta meelitavalt «aadlikeks» oli nimetanud, nii suure vaimustusega vastu, et igasugune vastuseis oleks asjatu olnud. Tal ei jäänud muud üle, kui end voolust .kanda lasta. Gringoire peitis näo käte vahele, sest ta polnud nii õnnelik kui Agamemnon Timantese pildil, sest sellel oli tooga, millesse ta oma pea võis mähkida.* 43 V. QUASIMODO Ühe silmapilguga oldi saalis valmis, et Coppenole'i mõtet teostada. Linnakodanikud, skolaarid ja kohtukirju-tajad asusid kohe asja kallale. Väike kabel, mis asus marmorlaua
annaabi.ee 
