Perevägivald
on Eesti ühiskonnas probleem. Eestis
on perevägivallast, sh naistevastasest vägivallast hakatud
avalikult rääkima viimasel 10–15 aastal.
Perevägivald
on harva ühekordne akt, tavaliselt muutub see vägivallatseja jaoks
aja jooksul normaalse käitumise osaks. Politseini jõuab kõigist
vägivallategudest vaid murdosa, seega on probleemiga tegelemine ja
professionaalse tugivõrgustiku loomine äärmiselt tähtis. Laste-
ja noorsoouuringud näitavad, et suhtumine perevägivalda kui
peresisesesse probleemi ei ole õigustatud. Vägivald ei ohusta peres
üksnes täiskasvanuid, vaid ka lapsi – seda nii otsese vägivalla
näol kui ka käitumismudelina, mille laps kodust kaasa saab ja oma
tulevasesse suhtesse üle kannab.
Mis
on perevägivald?
Euroopa
Nõukogu konventsioon naistevastase ja perevägivalla ennetamiseks
ning vähendamiseks defineerib perevägivalda järgmiselt:
perevägivald sisaldab kõiki füüsilise, seksuaalse,
.............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda ......................................................7 Vägivallaaktide seaduspärasus...................................................7 Miks naine ei lahku vägivallatseva partneri juurest?.................8 Rasedate vastane vägivald Eestis ..............................................9 Meeste ja naiste vägivallatsemine erineb...................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................11 Sissejuhatus Perevägivald toimub tavaliselt pereliikmete vahel või siis pereliikme ja lähisugulase vahel.
..............................................2 Perevägivalla defineerimine..................................................................................2 Müüdid perevägivalla kohta.................................................................................3 Naiste ja meeste vastu suunatud vägivalla erinevus.............................................4 Koduse vägivalla tagajärjed lastele......................................................................5 Rasedate vastane vägivald Eestis.........................................................................6 Statistikat perevägivalla ohvrite kohta.................................................................6 Kust saab tuge?....................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.............................................................................................8
Uuringutega on kindlaks tehtud, et lastel, kes kasvavad vägivaldses peres, on vägivaldse peremudeli edasikandumise tõenäosus suur. Teenuse arendamine aitab kaasa ka sotsiaalse sidususe suurendamisele – väheneb sotsiaalne ebavõrdsus ja tõrjutus. Ühiskonna võimekus saaavutatakse iga liikme heaoluga, minimeerides erinevusi. b) Olemasoleva olukorra analüüsi lühikokkuvõte, teenuse vajalikkuse põhjendus. Paarisuhtevägivald on tõsine sotsiaalne probleem mitmel põhjusel. Vägivald ei mõjuta mitte üksnes vägivalla osapooli- kannatanut ja toimepanijat – vaid ka teisi pereliikmeid. Vanemate vaheline vägivald avaldab seda pealt näinud lastele tõsist psüühilist mõju, kujundades neis arusaamu peresuhetest ja soorollidest ning luues niiviisi soodsa pinnase vägivallamustri edasikandumiseks põlvest põlve. Vägivald ei ole ainult mehe ja naise või pere probleem, vaid kogu ühiskonna probleem. Vägivallal on ka kõrge hind ühiskonna jaoks
end väärkohtlema. 3 K- rakendub nii rahu ajal kui relvastatud konfliktides. Üv turvalisuse uuringu paarisuhtevv osa metoodikast 3 - Mõisted Vv kohta käivad küsimused on sarnased Strausi konfliktitaktika skaalaga (Conflict Tactics Scale ehk naistevastane vägivald - naiste inimõiguste rikkumine ning naiste diskrimin vorm; see tähendab kõiki CTS), mille järgi on m ja n ohvriks langemise sagedus tihti võrdne. See on tingitud asjaolust, et soolise vv akte, mille tulemusena või võimaliku tulemusena tekitatakse naisele füüs, seks, psühhol või küsimused ei arvesta vv põhjusi ja tagajärgi
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..............................................................................................................
vägivalla kasutamise jätkub. Ohvri hirmutunne perevägivallast teatamise ees võib seisneda ka hoopis muudes asjaoludes. Näiteks kannatanu kardab vägivallatseja lahkumist perekonnast, ohvri ja vägivallatseja suhte lõppemist ning sellega kaasnevaid materiaalseid ja sotsiaalseid raskusi. Tihti ei julgeta ka midagi vägivallatseja ette võtta, kuna arvatakse, et keegi ei usu. 3. Perevägivalla tüübid Füüsiline vägivald on tahtlik füüsilise jõu kasutamine teise inimese suhtes, tekitades vigastusi, füüsilist valu või isegi surma. See on vägivalla puhul kõige paremini tuvastatav liik, kuna vägivalla tunnused on kergesti märgatavad. Füüsilise vägivalla alla kuuluvad näiteks sellised tegevused nagu juustest tirimine, tõukamine, löömine, hammustamine, kägistamine, kinnihoidmine jne. Seksuaalne vägivald on igasugune seksuaalse sisuga käitumine, mille kaudu
...............................................................5 4) Lisaks loetakse laste väärkohtlemiseks ka hooletusejätmist.................................................. 6 Naiste väärkohtlemine koduvägivalla osana.......................................................................................7 Alkohol ja koduvägivald.............................................................................................................8 Perevägivald Eestis............................................................................................................................. 9 Kokkuvõte.........................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................................... 13
Sisukord · Lähisuhtevägivald · Mida saab teha lähisuhtevägivalla ohver? · Lähenemiskeeld · Lapsed lähisuhtevägivallas · Kuidas aidata inimest, kes on lähisuhtevägivalla ohver? · Kuidas olukorda muuta? Lähisuhtevägivald Lähisuhtevägivald (nimetatakse ka perevägivald) on igasugune vaimne, füüsiline või seksuaalne vägivald, mis leiab aset inimeste vahel, kes on või on varem olnud üksteisega intiimsuhetes, seadusest tulenevalt seotud või omavahel veresuguluses. Vägivalla all võivad kannatada nii naised, mehed kui lapsed. Kõige sagedamini esineb lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme, eelkõige oma abikaasa või elukaaslase vastu. Statistiliselt on kodu naise jaoks kõige ebaturvalisem koht.
Kõik kommentaarid