Vikerforell ja austrid (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas austrit süüa?

Lõik failist

Pärnumaa kutsehariduskeskus
Kokandus

Nimi Perekonnanimi
Vikerforell ja austrid
Referaat
Juhendaja :******

Pärnumaa 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Vikerforell 4
Välimus 5
Levik ja elupaik 5
Sigimine 6
Toitumine 6
Auster 7
Kasutatud kirjandus: 9

Sissejuhatus

Eesti asub mereääres seega on vaja hästi tunda mereande ning kalu. Kuna iga restoran on kohustuslik omada oma menüüs austreid peab teadma mida sa sööd ja milleks on nad kasulikud, kahjulikud või mis on nende juures ohtlik.
Eesti rahvus kalaks valiti räim. Kalatoite valmistavad kõik eesti pered ja see on sama levinud kui ka liha.. Eriti levinud on Euroopas lõhe ja forell kuna Euroopa inimesed eelistavad punast kalaliha . Seega ma otsustasin

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

10 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ingexx Õppematerjali autor

Referaat

vikerforell austrid referaat

Kasutatud allikad

https://images.google.com/imgres?imgurl=https://nammy.pbworks.com/f/1193562006/krevett.jpeg&imgrefurl=https://nammy.pbworks.com/Krevett&usg=__aqRBq24n7JHhX6TMLYGlXAujWwY=&h=126&w=117&sz=5&hl=en&start=8&tbnid=DV0--wizlfOv5M:&tbnh=90&tbnw=84&prev=/images%3Fq%3Dkrevett%26ndsp%3D18%26hl%3Den%26sa%3DG

Sarnased õppematerjalid

odt

Austrid referaat

Kokk Austrid Referaat Õpetaja: PÄRNU 2010 Austrid Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. Neist saab valmistada väga mitmekesiseid toite. Kirjeldus: Kolesteroolirikkad austrid lüditakse ja pistetakse toorelt suhu. Tuntud armuroog:) Kuuluvad limuste hõimkonda, karpide klassi. Sisaldavad rikkalikult tsinki. Aeg-ajalt on meiegi kauplustes austreid saada, peenemates restoranides on need lausa kohustuslik roog. Jahutatud austreid serveeritakse jääga vaagnal ja ühe portsjoni tosin austrit hind jääb 250- 300 krooni kanti. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma sööja suhu elusalt, seega siis värskena.

Kokandus

odt

Mereannid

TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-

Kokandus

doc

Mereannid

................................................................................. 2 2 Sissejuhatus ............................................................................ 3 3 Molluskid ............................................................................... 4 3.1 Karbid ............................................................................ 4 3.2 Teod ............................................................................... 5 3.3 Austrid ........................................................................... 6 4 Vähilised ja vähilaadsed ........................................................ 8 4.1 Homaar .......................................................................... 8 4.2 Langust .......................................................................... 9 4.3 Jõevähk .......................................................................... 10 4.4 Krevett .........

Toitumisõpetus

doc

Mereannid

............................................................................. 6 Krevetid............................................................................................................................... 6 MOLLUSKID........................................................................................................................... 8 Karbid.................................................................................................................................. 8 Austrid................................................................................................................................. 9 Teod.................................................................................................................................. 11 PEAJALGSED....................................................................................................................... 13 Kalmaar.....................................................................................

Toiduainete õpetus

doc

Mereannid

..........................................................................4 ...........................................................................................................................................5 Teod...................................................................................................................................5 Kammkarp.........................................................................................................................6 Austrid...............................................................................................................................6 Peajalgsed.............................................................................................................................8 Kaheksajalg ......................................................................................................................8 Kalmaar.......................................................................................

Toiduainete õpetus

doc

Kalakasvatuse eksami küsimused "Toiduainete loomne toore"

Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole

Toiduainete loomne toore

odt

Maailma kalandus ja vesiviljelus

OOKEANIPÜÜK Kalapüük toimub kaasaegsete kalapüügivahenditega ja laevadega ookeanist. Kala töödeldakse juba laevas ja müüakse sadamas maha. Iseloomulik on selline vorm arenenud riikidele: USA, Jaapan, Norra, Venemaa jne. Ookeani kalapüüki reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega ja kvootidega. Hakkas levima 20. sajandist. KALAKASVATUS Kasvatatakse erinevaid kalaliike merelahtedes, tiikides, merevette lastud sumpades (rannikuäärsed riigid). Peale kalade kasvatatakse ka limuseid ( austrid, pärlikarbid), vähke, krabisid, krevette, veetaimi jne. Kalakasvatus muutub üha olulisemaks tegevuseks, eriti Aasias. Hiinas püük kalakasvatustest ja sisevetest ületab väljapüügi merest. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud Ida- ja Kagu-Aasia riikides maaelanike oluliseks lisatoidu ja sissetuleku allikaks. Maailma kalavarud ja EL-i 70% kalaliikidest kannatab ülepüügi all. Tehnoloogia kiire areng põhjustab kiiret kalavarude kahanemist

Geograafia

doc

Referaat mereannid.

Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel tuleb olla tähelepnaelik, sest üleküpsetatult lähevad nad krimpsu ja vintskek ning liiga kaua keedes pehmeks ja tainjaks. Auster Troopilistes ja parasvöötme meredes elava austri maitset hinnatakse väga kõrgelt. Austrid on lihavad ning nende läikiv liha võib olla hallikas, pärlhall ja beez-isegi rohekas, kui auster on toitunud vetikatest. Austrid on lamedad või õõnsad, Euroopas tuntakse peamiselt lamedaid austreid. Inimesed on austreid söönud juba ammustest aegadest peale. Kuna neid on lihtne kasvatada, on seda tehtud juba rohkem kui 2000 aastat. Vanasti öeldi, et austreid tasub süüa septembrist aprillini, ehk kuudel, mille nimes sisaldub r-täht. Tänapäeval on

Kokandus

Rohkem sarnaseid