5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
96 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
SkuLL
Õppematerjali autor
Sõja käik: · 1700 12. veeb. Saksimaa väed ründasid Riiat (löödi tagasi) · 1700 suvi Taani ründas Rootsi valdusi Saksamaal (kohe sõlmiti rahu) · 1700 sügis Venemaa koondas väed Narva alla (okt. Narva pommitamine) · 1700 nov. Narva lahing (Rootsi võit) · 1701 kevad Rootsi väed liikusid edasi Poola poole · 1701 dets. Erastvere lahing (Venemaa võit) · 1702 juuli Hummuli lahing, hävitati Rootsi vägi · 1703 Vene väed alistasid Ingerimaa · 1703 Vene vegede retk Virumaale · 1704 suvi Vene väed alustavad pealetungi Eestimaale · 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29
.............................................................................................14 9. LIIVI SÕDA......................................................................................................................... 15 10. ROOTSI AEG....................................................................................................................18 11. PÕHJASÕDA (1700 1721).............................................................................................20 12. VENE AEG........................................................................................................................22 13. EESTI ISESEISVUMINE..................................................................................................28 3 1. KIVIAEG EESTIS · MESOLIITIKUM E KESKMINE KIVIAEG (IX at e.Kr. V at e.Kr.)
poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias. Tavaliselt said nendele kohtadele Vene armees karjääri teinud välismaalased. Suuremaosa ajast viibisid kubernerid aga Peterburis ning ei pööranud Baltimaadele erilist tähelepanu. Nende ülesanded jäid eelkõige nende alluvate-kahe
Välimuselt oli tervikpiibel väga ilus kahevärvitrükis raamat. 1765.a koolikorraldus Liivimaa maapäev võttis vastu koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise igasse kihelkonda ja suuremasse mõisasse. Kuna mõisnike arvates talupoegadel haridust vaja ei olnud, siis see nõue täit rakendamist ei leidnud. Balti provintsiaalseadustik ehk Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu koostati 19.saj. Provintsiaalseadustik kinnitas veelgi Balti erikorda. See aga ei meeldinud Vene avalikule arvamusele ja 1860.a vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Kindralkuberner ja tema ülesanded Kindralkuberner esindas kõrgemat võimu valitsuse nimel kindralkubermangus. Kindralkuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning sisuliselt võrdsed ministri omadega. Ta oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile
Rootsi valdusi PõhjaSaksamaal. Augustis 1700 sundisid Rootslased Taani sõjast välja astuma. Suvel 1700 kuulutas Rootsile sõja ka venemaa ja septembris jõudsid esimesed väeosad Narva alla. Narva piiraminekujunes venelastele raskeks. (halvad teeolud ei võimaldanud vägesid varustada, laskemoon lopes, Peeter I lahkus). Karl XII tegutses oskuslikult ja asus Rootsi vägedega Pärnust teele, et Narva vabastada. 19. novembri lumetormis suutis Rootsi venelased kiiresti taganema sundida. Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle ja venelaste relvastus konfiskeeriti. Rootsi väed jäid talvituma Laiuse ordulinnusesse ja kevadel kandus sõjategevus peamiselt Leedu ja Poola aladele. 1701 suvel algasid venelaste uued rüüsteretked ja nende esimene edukas lahing toimus Erastvere mõisa juures. 1703 Asutas SanktPeterburgi (Peeter I). 1704 Venelased alustasid korraga Tartu ja Narva piiramist, mis lopes vallutamisega, mitu aastat kestis olukord, kus Eesti
Aadlimartiklid rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Ainult nimekirja kantud aadlikud omasid poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Nimekirjade ülesandeks oli kaista siinsete põlisaadlike eesõigusi. Linnade omavalitsus Väiksemad linnad mõisnike võimu all. Poliitilised õigused vaid linnakodanikel. Kodanikuõigusi jagas linnavalitsus raad. Ülesanne Milles seisnes/mida kujutas balti erikord? Miks oli balti erikorrast huvitatud Vene keskvõim? Miks oli balti erikorrast huvitatud Balti aadel? Asehalduskord 17831796 Sõnad kuulamisteksti jaoks Balti privileegitest, Balti erikorda, Vene riigi, absolutistlike, Balti kumbermangud, kaubanduspoliirikat, valgustusideedest, sõjaväe, Eesti- ja Liivimaal, Balti matrikliaadlile 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna Katariina II eesmärgiks oli Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine ja piirialade tihedam liitmine Venemaaga. St tähendas aga Balti erikorra piiramist.
a sõlmiti Soomes Uusikaupungi rahu, mille põhjal Venemaa sai endale Eesti, Liivi, ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Ta andis tagasi Soome alad ja maksis 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu Rootsile. Samuti sai Rootsi endale õiguse Eesti ja Liivimaalt tollita välja vedada tollal märkimisväärselt suure summa 50 000 rubla eest teravilja. 4. Balti erikord Vene tsaar andis siinsetele mõsnikele suured volitused, nagu näiteks jäid kehtima Rootsiaegsed seadused ja maksusüsteem, samuti luteri usk, saksakeelne asjaajamine ning Rootsiaegne tollipiir. Toimus restitutsioon ehk see tähendas, et riigistatud mõisad anti tagasi nende endistele omanikele, mõisnikele. Samuti said nad tagasi võimu talupoegade üle. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Ro
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid