Valguse ja vee hulga mõju murulaugu kasvule (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Köögiviljandus

Kasvu mõjutavad välistegurid Aubiootilised tegurid Biootilised tegurid Soojus: · Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist · Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat · Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda. · Tärkavad tõusmed vajavad mõnevõrra jahedamat temperatuuri. · Kõrgema temperatuuri vajadus on taas varuainete talletamise faasis · Soojus sõltub suurest valguse olemasolust. Soojuse nõudlikkuse järgi jaotatakse köögiviljad: Külmakindlad- pärinevad peamiselt mõõduka kliimaga aladel. Nende seemned hakkavad idanema alla 10C korral. Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma. Mitmeaastased köögiviljad elavad lumekatte all üle talvepaka (Porgand, hernes ,till, salat) Soojanõudlikud-pärinevad troopiliselt aladelt. Nende seemnedhakkavad idanema 10-15 C juures, optimaalne temp on aga 25-30 C

Aiandus

70

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Kurgirohi karelehelised eelistab niiskemat kasvukohta 20-60 cm päikeseline ja vaikne kasvukoht, Apteegitill sarikalised viljakas ja lubjarikas muld kuni 1,5 m keskmise raskusega huumusrikas madalad sordid neutraalne muld, tuulevaikne 25 - 40 cm, kasvukoht, valguse suhtes pole lattaeduba kuni Aeduba liblikõielised eriti nõudlik 4m Füüsal maavitsalised sarnaneb tomatile kuni 50 cm päikeseline kuivemapoolsema Harilik iisop huulõielised lubjarikkama mullaga kasvukoht kuni 60 cm päikeseline, soe, viljakas muld, eelistab lubjarikast ja vett hästi

Aiandus

11

pdf

Köögiviljad

Vars ei moodusta pead Talub suvel kuumust Istutatakse mai lõpus või kasta juba poole suve pealt Varre pikkus sõltub sordist Sarnaneb teiste kapsastega juuni algul (istikud siis 40 Kui vähe vett, alumised Enne püsivate külmade Hele, tumeroheline; punakas niiskuse poolest ja valguse päeva vanad) lehed hakkavad kolletuma saabumiseni tuleb või violetne Nuhtlused ­ suur ja väike mullapalliga välja kaevata ja

Bioloogia

32

docx

Taimefüsioloogia konspekt

2. Koosneb oksüdeerija-hapniku ja aktiivse redutseerija-vesiniku aatomitest. 3. Vee molekul on polaarne. Veega saab kujundada elektrilist ümbrust. 4. Mineraalainete vahendaja väliskeskkonast. 5. Suure soojusmahtuvusega. Temp tõstmiseks vaja palju energiat. (Võimaldab stabiliseerida kk). 6. Vesi võib auruda igal temperatuuril. (Võimaldab vabaneda üleliigsest veest). 7. Veel väga suur pindpinevus (mängib rolli kapilaartõusus nt) 8. Vesi neelab halvasti nähtavat valgust e laseb valguse läbi. Difusioon – AINE molekulide liikumine sealt, kus nende konsentratsioon on suurem sinna kus konsentratsioon on väiksem. Osmoos – LAHUSTI molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani, et vähendada lahustunud aine konsentratsiooni teisel pool membraani ning seega võrdsustada konsentratsioone mõlemal pool membraane. Veepotentsiaal (rõhuühik paskal) on mingis kk-s oleva vee potentsiaalne energia (vabaenergia) puhta veega võrrelduna

Bioloogia

20

doc

TOIDUAINETE TAIMNE TOORE - kordamisküsimused I tööks

- kõva nisu (tehakse makaronitooteid), - speltanisu. 18. Millest sõltuvad toidunisu kvaliteedi näitajad? Mõjutavad mitmed tegurid: - agroklimaatilised tingimused (ilmastik, kasvukoha mullastik), - sordi valik, - rakendatud agrotehnoloogia, - taimehaiguste esinemine, - lamandumine. Et kvaliteedinäitajad sõltuvad sordist, jääb teiste tegurite mõju ~ 30% ulatusse. Kasvataja ei saa mõjutada ilmastikku, küll aga teisi tegureid (kasvukoha valik, väetamine, taimekaitse) 19. Nisu kasutame milleks? Nisu kasvatatakse peamiselt leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid: - makarone, - kooke. Nisust valmistatakse mitmesuguseid alkohoolseid jooke alates õllest kuni viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks.

Toiduainete õpetus

244

pptx

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

hästiläbilaskev. Ampli petuuniad armastavad päikest ning regulaarset kastmist SALVIA SPLENDENS -LEEKSALVEI • Taim on pöördpüramiidja kujuga, tugevasti lehistunud, kompaktne, 20-30 cm kõrgune. Õied on 2-6 kaupa männases, suured, palju värvusi, kaheli õiekattega, koondunud 14-25 cm pikkusse kobarasse. • eelistab päikeselist kasvukohta, hea drenaaþiga mõõdukalt viljakat ja kobedat mulda. SALVIA HORMINUM - KIRJU SALVEI • Kompaktne taim massilise hulga meeldivate värviliste kõrglehtedega. Väga vähenõudlik kasvupinnase ja asukoha suhtes. SALVIA FARINACEA - HALL SALVEI SENECIO CINERARIA – VILT-RISTIROHI • Lehed sulgjalt eraldi asetsevad, kaetud altpoolt hõbedase vildiga, tänu millele on taim valkjalt hõbedase värvusega. Kollaste õite kobarad on vähedekoratiivsed ja ilmumist mööda on soovitav eemaldada. Vahemereäärse hõbelehe lehtede "valge"värvus saab hästi nähtavaks täispäikeses

Põllumajandus

44

doc

Maitse- ja ravimtaimed

arvukalt õlinäärmeid. ÕIS ­ 1 cm pikkune, tihedatesse tähkõisikutesse koondunud, meelõhnaline, meelitavad kogu suve jooksul meelitavad ligi mesilasi ja kimalasi. Õitseb juuli ­ september. SEEMNED ­ viljaks pähklike Ajalugu ­ Iisop kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja laiadel aladel Aasias. Antiseptilise toime tõttu kasutati teda juba antiikajal keha puhastamiseks, tema desinfitseerivat mõju mainitud juba Vanas Testamendis. Mungad tõid taime põhja poole, kus ta omandas kindla koha talu- ja kloostriaedades. Aromaatset ürti kasutati ka toaõhu värskendamiseks. Kasvatamine - Iisop armastab päikesepaistelist kohta, pinnas peaks olema kuiv, kobe ja lubjarikas, pikkade juurte pärast ka sügavapõhjaline. Kasvab hästi ka pütis. Talub põuda, Väga külmadel talvedel tuleks teda veidi katta. Kevadel lõigata kuivanud kohad välja, vajaduse korral lõigata kogu taim tagasi

Terviseõpetus

36

doc

Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

kõige paremad kergema ja keskmise lõimisega saviliiv või liivsavi mullad. Sellistes muldades on piisavalt suuri poore, et mullaelustikule vajalik õhk saaks liikuda ja piisavalt peenikesi poore, mis vett kinni hoiavad. Keskkonna reaktsioon Taimede normaalseks kasvuks ja arenguks on vajalik ka sobiv keskkonna reaktsioon. See on kultuuride lõikes küllaltki erinev, kuid valdavale enamikule kultuuridest on soodne neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon. Kultuuride kasvule ja arengule on keskkonna reaktsioon määrava tähtsusega seemnete idanemisfaasis. 4. Toiteelemendid taimede arengu ja kasvutegurina Taimed kasutavad palju põhitoitaineid ehk makroelemente (vajalik kogus üle 10 g/100 m²), milleks on lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel. Taimed vajavad väiksemas koguses mikroelemente (vajalik kogus alla 10 g/100 m²), milleks on boor, vask, mangaan, molübdeen, raud ja tsink.

Taimekasvatus

Kommentaarid (0)