Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vahemereline põõsastik ja mets (2)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Vahemereline põõsastik ja mets
 
Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere piirkonnas, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Aafrikas.
Kliimavööde: lähistroopiline
Õhumassid: soojal aastaajal on troopiline õhk ja külmal aastaajal on seal parasvöötme õhk
Temperatuur: suvel 24-25 soojakraadi ja talvel 4-7 plusskraadi
Sademed: 200-600 mm/a, 1000 mm/a
Tuuled:
Vahemereline põõsastik ja mets #1 Vahemereline põõsastik ja mets #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 58 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor g93xxx Õppematerjali autor
Vahemereline põõsastik ja mets

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
pptx

Sitsiilia

Sitsiilia Anna Gret Asi 11.e Üldiseloomustus ● Vahemeri ● 3,32 km kaugusel lähimast mandrist ● Itaalia saar ● Itaalial on umbes 450 saart ● Sitsiilia pindala on 25 426 km² ● Ulatus N-S: 38 15’43.88’’ N - 36 38’49.31N ● Ulatus E-W: 15 20’57.61’’ E - 12 25’39.78’’ E ● Üldkõrgus on 3,24 km Läbilõige 1 Google Earth vahenditega ● Mount Etna Läbilõige 2 Google Earth vahenditega ● Mount Etna Sitsiilia pinnamood ● Pinnamood mägine ● Pinnas vulkaaniline Ilmavaatlused 1. nädal Ilmavaatlused 2. nädal Laamad ● Euraasia laam ● Toimuv laamade nihkumine on asendanud kivimeid ning nüüd on raskem maakoor Euroopa poolel ● Aja jooksul moodustub merepõhja suuremat sorti süvik ● Sukeldumispiirkondi seostatakse tihti maavärinatega ja asjatundjad hoiatavad, et need võivad Vahemere lääneosas sageneda Maavärinate esinemine ● Pigem vähe maavärinaid ● Enamus maavärinaid Mount Etna piirkon

Geograafia
thumbnail
16
pptx

Vahemereline põõsastik ja mets

Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima

Geograafia
thumbnail
18
pptx

Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd

Loomastik  Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega  Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik  Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased, Montenegrolased, albaanlased Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid  Turism  Kõrbestumine  Karjakasvatus  Mets maha raiutud  Tubakakasvatus  Tihedast asustusest tingitud reostus  Kalastus  Loomastiku ja taimkatte hävimine Põnevad faktid  Vahemerelisest vööndist on pärit sellised vanad põllukultuurid nagu nisu, oder, porgand ja lina  Suved on pikemad kui talved ja talved on väga pehmed  Ainult üksikutes kohtades sajab lund  Suur osa vahemereäärsetest

Geograafia
thumbnail
14
docx

Euroopa loodusvööndid ja inimeste elu nendes

Sisukord SISSEJUHATUS 1. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS .....................................................1 · Asend ja kliima · Taimestik ja loomastik · Inimesed vahemerelises vööndis 2. PARASVÕÕTME ROHTLA ......................................................................3 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik · Loomastik · Inimeste elu rohtlas 3. PARASVÖÖTME SEGA- JA LEHTMETS .....................................................6 · Asend ja kliima · Taimestik · Mullastik

Geograafia
thumbnail
38
ppt

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS

VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA METS ASEND Makja Sibljakk Chaparral Gariig Früügana Malle, brigalov Makja Vahemereline põõsastik ja mets. PINNAMOOD GEOLOOGILINE EHITUS · Hästi liigestatud. · Esineb mäestikke, kiltmaid, madalikke. · Lõuna-Aafrikas ja Austraalias asuvad platvormsetel aladel. · Põhja- ja Lõuna ­Ameerikas, Euroopas noorte mäestike aladel (alpi kurrutus). VAHEMEREMAAD Euraasia laam VESUUV Aafrika laam Vahemere kohal sukeldub Aafrika laam Euraasia laama alla.

Geograafia
thumbnail
25
doc

Geograafia kordamine 8.klass

· 4 aastaaega ja muutuv. · Eristatakse merelise ja mandrilise ning ülemineku kliima valdkondi. · Metsad, stepid, poolkõrbed, kõrbed. · Põhjapool okasmetsad, segametsad siis lehtmetsad, stepid (rohumaad). Selle vöötme lõunaosas on kõrbed ja poolkõrbed. LÄHISTROOPILINE KLIIMAVÖÖDE ­ · Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE ­ · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika.

Geograafia
thumbnail
33
doc

Euroopa

ka kõigesööjad imetajad. Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on küttimise ja tiheda asustatuse tõttu väheseks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugustest seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Suhteliselt vähe on kõigusoojaseid loomi. Jahedamatel aladel leidub ka paksu karvkattega kiskjaid, kes peavad jahti suurtele ja väikestele taimetoidulistele imetajatele.(18 lk 69, lk 79) Mets on siin tähtis loodusvara. Ainult mäenõlvade madalam osa on üles haritud, siin laiuvad põllud ja aiad. Lõunanõlvul on rohkesti viinamarjaistandikke. Tasandikelt on juba ammustel aegadel mets maha raiutud. Keskmäestike ala on tihedalt asustatud. Linnad asuvad lähestikku. Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid, peetakse veiseid ja muid koduloomi. (13) 10

Geograafia
thumbnail
20
docx

Geograafia koolieksam 2013

Pilet 1. 1. Asukoha määramise meetodid. A. Kaart ja kompass. Orienteerime kaardi kompassi abil põhja suunda. Viime kokku maastikul olevad objektid (tee, maja, üksik puu, kivi) kaardil olevatega ja leiame oma asukoha kaardil. B. GPS = Global Positioning System a. Globaalne asukoha määramise süsteem on satelliitidest ja Maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste GPS-vastuvõtjate abil määrata mingi koha geograafilised koordinaadid, orienteeruda maastikul viibides. b. Kaks süsteemi: USA- NAVSTAR, c. Venemaa-GLONASS Meil on vaja GPS-vastuvõtjat, lagedat kohta, et satelliidilt tulevat signaali miski ei segaks. Saame määrata oma asukoha koordinaadid. Tänapäeva seadmetel on olemas ka aluskaart, millelt näeme oma asukohta ka kaardil. GPS-seadme kompass töötab vaid liikumisel, kui signal muutub. 2. Majandust mõjutavad tegurid. · Loodusvarad · Looduslikud tingimused · Rahvaarv · Töö

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (2)

markja profiilipilt
Mark K: Annab lühidalt hea ülevaate piirkonnast.
16:15 17-11-2011
Ester.Veiksalu profiilipilt
18:18 20-04-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun