Upwellingute piirkonnad ookeanides (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Spikker

5) Ekmani spiral.Ajalooliselt on Ekmani hoovuse kirjeldamine alguse saanud eelmise sajandi lõpus, mil Nansen pani tähele, et jää triivib tuule suunast 20º-40º paremale. Selgituse leidis Ekman: statsionaarses triivhoovuses on hõõrdejõud ja Coriolise jõud tasakaalus, mistõttu hoovus sügavusega kahaneb, kuid samal ajal sügavuse kasvades pöördub põhjapoolkeral paremale .Üle hõõrdekihi vertikaalselt integreeritud kiirus on tuulega risti . Upwelling ehk süvaveekerge. Ranniku lähedal võivad triivhoovused põhjustada süvaveekerkeid ehk "upwelling'uid". Joonisel 9.2 on toodud skeem, kuidas toimub vee liikumine, juhul kui küllalt pikka aega puhub pikirannikut tuul. Kuna Ekmani hoovuses on vee transport suunatud tuule suunast 90º paremale (põhjapoolkeral), siis toimub ülemise veekihi liikumine kaldast eemale. Kompensatsioonina tõuseb pinnalähedasse kihti alumise kihi jahedam (ja toitainerikas) vesi. Divergents ja konvergents

Merefüüsika

10

doc

Üldine meteoroloogia ja klimatoloogia

Üldine meteoroloogia Soojus on energia, mis kantakse ühelt kasvuhoonegaaside sisaldust. Fossiilsete 1000 m paksuse pilve puhul neeldub ja Meteoroloogia uurib atmosfääris ja tema objektilt teisele nende vahelise temp kütuste põledes paiskub õhku peegeldub kogu kiirgus. piirpindadel (maa-õhk, vesi-õhk) erinevuse tõttu süsihappegaas CO2. Metaan CH4 eraldub Vertikaalselt langevast valgusest peegeldub toimuvaid protsesse. riisipõldudelt, metsaalustes tagasi 3%, 80´ all vertikaali suhtes Temperatuuri skaalad. lagunemisprotsessides ja loomade langenud valgusest pool tgasi. Fahrenheit 1714.a

Geoloogia

9

doc

Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest

kuivad ja päikesepaistelised ilmad. PASSAADID - püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled. MUSSOON - üsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Mussoonset tsirkulatsiooni põhjustab ookeani ja mandri ebaühtlane soojenemine ja jahtumine. ATMOSFÄÄRI MÕJUKESKMED ­ paljuaastase keskmise õhurõhukõrgema ja madalama õhurõhuga piirkonnad ehk maksimuumid ja miinimumid, sest nad kujundvad nad kujundavad õhuringlust palju suuremal, kui on nende endi pindala. EESTI ILMA KUJUNDAJAD ­ Islandi miinimum, mis põhjustab meil pehme ja sajuse talveilmastiku. Assoori maksimum, mille mõjul esinem meil suvel eriti palavaid ja päikesepaistelisi ilmu. Grööni või Siberi maksimum ­ pakaselised talveilmad. Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on

Geograafia

66

docx

Globaalne kliima soojenemine

seotud kliimaga. ÜRO Julgeolekunõukogu pidas 2007. aastal oma esimese arutelu teemal kliimamuutused ja nende mõju rahvusvahelisele julgeolekule. Euroopa Ülemkogu on juhtinud tähelepanu mõjule, mida kliimamuutused avaldavad rahvusvahelisele julgeolekule. Kliimamuutusi võib käsitleda kui ohu mitmekordistajat, mis süvendab praegusi suundumisi, pingeid ja ebastabiilsust. Peamiseks väljakutseks on see, et kliimamuutused ohustavad panna ülemäärase pinge alla riigid ja piirkonnad, mis on juba niigi nõrgad ja konfliktialtid. Oluline on tunnistada, et tegemist ei ole ainult humanitaarset laadi riskidega; need hõlmavad samuti poliitilisi ja julgeolekuriske, mis mõjutavad otseselt Euroopa huve. Kooskõlas inimeste julgeoleku põhimõttega on selge, et mitmed küsimused, mis on seotud kliimamuutuste mõjuga rahvusvahelisele julgeolekule, on omavahel tihedalt seotud ning nendega seoses on vaja võtta ulatuslikke poliitilisi meetmeid.

Keemia

119

pdf

2021 Met-eksami konspekt

Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks  ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o

Klimatoloogia ja meteoroloogia

52

doc

Maateaduse aluste kordamine eksamiks

 õhumasside alusel  mullavee bilansi alusel Maakera piirkondade jaotumine soojusrežiimi järgi:  maksimum- ja miinimumtemperatuurid  vegetatsiooniperioodi pikkus ja temperatuurid  aastane kõikumine   ööpäevane kõikumine  ekvatoriaalne  troopiline-mereline  parasniiske  W-rannik  troopiline-kontinentaalne  parasvöötme kontinentaalne  lähisarktika  arktika jääkate Maakera sademete piirkonnad:  sademete kogusumma (mm)  aastane kõikumine ja perioodilisus  ööpäevane kõikumine  sademete/aurumise vahekord  niiskusdefitsiit/suhteline niiskus  niiske ekvatoriaalne – 10 °N-10 °S; mE; üle 2000 mm  passaatide tuulepealne rannik – 5-30 °NS; mT; üle 1500 mm  troopilised kõrbed – 10-35 °NS; cT; alla 250 mm  kesklaiuste kõrbed ja stepid – 30-50 °NS; cT, cP; 100-500 mm

Maateadus

22

doc

Ökoloogia ja Keskkond 2011 a.

piirkondades palju vähem. 84) Seleta mõiste apwelling. 18 Apwelling on nähtus, kus külm, toitaineterikas pinnakihi alune vesi tõuseb pinnale. Toitainete rohkuse ja valguse koosmõjul järgneb sellele reeglina fütoplanktoni õitseng. Apwelling soodustab hapniku liikumist veekihtide vahel. Enamasti on põhjustatud kestvatest samasuunalistest tuultest. Apwellingu piirkonnad on väga rikkad planktoni ja muu elustiku poolest. 85) Miks muudab liigiline mitmekesisus ökosüsteemi stabiilsemaks? Sest siis võib kindel olla, et ei ole näiteks ainult kiskjaid ­ nendel ei saa toit otsa. Või ei ole ainult linde ­ nendel on tarvis igasuguseid putukaid ja marju. See siis tähendab, et kõik on tasakaalus. 86) Millised on kaks olulist klimaatilist tegurit, millest oleneb organismide levik? 87) Mille poolest erineb liigiline mitmekesisus ökoloogilisest mitmekesisusest

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

13

pdf

Maateaduse alused

Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist. Kõrge temperatuuriga vedel aluseline laava voolab kiiresti lõõrist eemale ja moodustab laia lameda kilpvulkaani, mille pursked on sagedased, kuid kulgevad enamasti rahulikult. Madalama temperatuuriga viskoosne happeline laava tardub väljumiskoha läheduses ja moodustab kõrge koonilise kihtvulkaani, mille pursked on sageli plahvatuslikud. 6. Kirjelda kuuma täpi teket ja sellega kaasnevaid protsesse. Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb Maa pindmistesse kihtidesse ja hakkab seal sulama. Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine

Maateadused

Meedia

Kommentaarid (0)