MAAALA
Uus- Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest (nimetatakse Põhja-
ja Lõunasaareks,
“Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels ) ja
arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680
ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on
Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone
pikkus on umbes 15 134 km. Uus- Meremaa oma merealaga on maailma
suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja
miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala.
MÄED
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ann-christine allik
Õppematerjali autor
Välismajandus Väljavedu Austraalia peamine väljaveoartikkel on kivisüsi, mida veeti 2005. aastal välja 6,5 miljardit USA dollari eest. Järgnevad toornafta (3,4 miljardit USA dollarit), rauamaak (2,7 miljardit USA dollarit), kuld (2,7 miljardit USA dollarit) ja boksiit (2,3 miljardit USA dollarit). 2005 veeti kaupu välja kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad väljaveopartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna- Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%). Sissevedu Peamine sisseveoartikkel on autod (4,5 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (4 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutustehnika (2,5 miljardit USA dollarit), ravimid (1,8 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,2 miljardit USA dollarit). 2005. aastal veeti kaupu sisse kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses. Tähtsaimad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan
näha koosluste tegelikku tulevikku ning samas annab võimaluse kadumisohus liikide kaitseks veel midagi ette võtta. Nimeta paleosoikumi ajastud, millises ajastus toimus elurikkuse kiire kasv ja kuidas seda nimetatakse? Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. Kambrium Kambriumi plahvatus kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu)
10. aprillil 2006 kuulutati see inglise ja maoori keele kõrval kolmandaks UusMeremaa ametlikuks keeleks. Ühtlasi on see ka maailmas esimeseks viipekeeleks, millel on ametliku keele staatus. 1994. aastast alates õpetatakse seda kõigis UusMeremaa kurtide koolides. Pinnamood UusMeremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 2001000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna. Uus Meremaa asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal. Saared on seismilised, kuid vulkaanilist tegevust on praegu vaid Põhjasaarel Kliima Suurem osa UusMeremaast asub parasvööndis läänetuulte valitsemisalal, ainult äärmine põhja osa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Kliima on mereline, ühtlane ja pehme. Keskmine temperatuur on talvel põhjaosas 12, lõunaosas 5°C, suvel vastavalt 19 ja 14°C
UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6
...................................................................................................................20 Lisa1.Riigikaart....................................................................................................................20 Lisa2. Põllumajandussaaduste jaotus...................................................................................20 Sissejuhatus Tegin enda referaadi väikesest Vaikse ookeani lõunaosas asuvast saarekesest Uus-Meremaast. Valisin just Uus-Meremaa, kuna see asub Eestist väga kaugel ja see on olnud alati minu jaoks üks unistuste paiku kuhu ma sooviksin reisida. Et reis, mis ma loodan ka kunagi toimub oleks põnevam ja lihtsam minu jaoks, uuringi selle saarekese geograagiat, rahvast ja vaatamisväärsusi. Referaadis on veel juttu põllumajandusest, riigi arengust, metsandusest, energiamajandusest tööstusest ja muust huvitavast. Põhieesmärk ongi teada, saada millisel
Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?
--- 9 Huvitav Euroopa nimetus pärineb algselt nähtavasti semiidi keeltest (akadi erebus `loojang', foiniikia ereb 'lääs, õhtu'), sealt on nähtavasti tulnud ka nimetus "õhtumaad", mida kasutavad enamasti idapoolsete alade, nn hommikumaade elanikud. Sealt vaadates on Euroopa tõesti see maa, kuhu päike õhtuti loojub. Teisalt võime kasutada ka nimetust "läänemaad", kuid lisaks Lääne- Euroopale hõlmab see ka teisi nn lääneliku kultuuriga piirkondi (Ameerika, Uus-Meremaa, Austraalia). Paljus sõltub lääne-ja idamaade ehk oktsidendi ja oriendi eristamine kontekstist. Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland,
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid