UUS-MEREMAA Referaat Juhendaja: 2011 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDANDMED.............................................................. 4 3. UUS-MEREMAA KLIIMA..................................................... 6 4. UUS-MEREMAA LOODUS....................................................7 4.1. Põhjasaar ...............................................................................................................8 4.2 . Lõunasaar ................................................................................................................9 4.3. Uus- Meremaa taimestik..................................................... 10 5. MAJANDUS............................................................................ 12 6. TRANSPORT..........................................................................13 6.1. Autotransport.....................................................................................................
"Te-Ika-a-Maui" ja "Te Wai Pounamu" Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrit (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalia ja Jaapan ning on veidike rohkem kui Inglismaa. rannajoone pikkus on umbes 15 134 km. Uus-Meremaa oma merealaga on maailma suuruselt seitsmes kinnine majanduslik tsoon, kattes üle nelja miljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa-ala. MÄED Lõunasaar on saartest suurim ja on pikkuselt võrreldav Lõuna-Alpidega, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mägi, mis on 3754 meetri kõrgune. Lõunasaarel on 18 mäetippu, mis on kõrgemad kui 3000 meetrit. Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid on vulkaaniline. Kõrgeim Põhjasaare mägi, Ruapehu mägi (2797 m), on praegugi aktiivne koonusvulkaan. KLIIMA Temperatuur langeb harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569
Nimeta paleosoikumi ajastud, millises ajastus toimus elurikkuse kiire kasv ja kuidas seda nimetatakse? Ajastud: · KAMBRIUM 542-488,8 m.a.t. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · SILUR 443,7-416 m.a.t. · DEVON 416-359,2 m.a.t. · KARBON 359,2-299 m.a.t. · PERM 299-251 m.a.t. Kambrium Kambriumi plahvatus kiire loomade areng 3. Uus-Meremaa (kliima, topograafia, elustik) · Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. · Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021 km²[3]. Ta on pisut väiksem Itaaliast ja Jaapanist ning pisut suurem Suurbritanniast. · Kaks suuremat saart on Põhjasaar (inglise North Island, maoori Te Ika a Maui) ja Lõunasaar (South Island, Te Wai Pounamu). Neid lahutab Cooki väin, mis on kitsaimas kohas 20 km laiune. · Rannajoone pikkus on umbes 15 134 km.
lambaliikidel. Vill on väga kaunis ja pehme, kuigi pealt tundub villak hallikas on see seestpoolt kreemikasvalge. Vill on 6,5 kuni 10 cm pikk ja kergelt lokkis. Üks meriino lammas kasvatab 3,5 kuni 5 kg villa aastas. Meriino villast tehakse väga kvaliteetseid ja kauneid kangaid riiete õmblemiseks aga ka nišitooteid, näiteks piljardilauda katvat kangast. Meriinovill Uus-Meremaalt Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Ja just seal on meriinovill tunnustatud kui kauneim, pehmeim ja puhtaim vill maailmas. Kasvatatuna reostusest vabadel Lõunasaare mägialadel, peegeldab see oma kasvukoha ilusat loodust. Meriinovill on pehme, kerge, luksuslik ja äärmiselt mitmekülgne, see kindlustab täieliku mugavuse iga
järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinadega. See rannikutüüp on iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagiliustikega kaetud. Oruliustike liikudes tekkisid pikad kitsad orud ehk troogid, mille merevesi hiljem jää sulades üle ujutas. Fjordrannik on iseloomulik Norrale, LääneSotimaale, PõhjaIirimaale, Tsiilile, Alaskale, Islandile, Gröönimaale, Uus Meremaale (Lõunasaar) ja Kanadale (Labradori poolsaar). Riasrannik on rannikutüüp, mille puhul rannajoonde on lõikunud väikesed lehtrikujulised lahed, mis Biskaia lahe rannikul kannavad hispaania ja galeegi keeles nimetust ría. Need lahed on tekkinud j õeorg
Ajalugu 11. ja 13. sajandil saabusid polüneesia meresõitjad UusMeremaale, lõid maoori kultuuri Maoorikeelne nimi Aotearoa, tõlgitakse "pika valge pilve maa" James Cook nimetas avastatut Uus Meremaaks Oli Inglismaa koloonia HTG 1893. aastal said esimesena naised valimisõiguse 26.septembril 1907 sai Uusmeremaa iseseisvaks valitusalaks HTG Pinnamood Lõunasaar Põhjasaar suurem ja kõrgem vulkaaniline mägisem koonusvulkaan 18 mäetippu Ruapehu 2797 m kõrgeim Cooki mägi seismiline 3754 m geisrid ja vahelduv maastik mudavulkaanid Canterbury tasandik Põhjaosa liigendavad Aucklandi ja
See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast
Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglise ja maoori Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Kliima: mõõdukas, teravate regionaalsete kontrastidega Looduslikud riskid: maavärinad on tavalised, kuid mitte tugevad; vulkaaniliselt aktiivne Ajavöönd: GMT +12 3. Geograafiline asend ja valdused Asub lõunapoolkeral, idapoolkeral, Okeaanias, Vaikse ookeani lõunaosas, Austraaliast edelas. Hõlmab Uus-Meremaa saarestikku (Lõunasaar 151 757, Põhjasaar 114597, Stewarti saar1746 km2) ning Chathami (963 km2), Keramdeci (33,5 km2), Antipoodi, Aucklandi, Bounty, Campelli jmt. saari. Okeaanias on Uus- Meremaa omavalitsuslike aladena Cooki ja Tokelau saared ning temaga assotsieerunud Niue Vabariik (kokku 510 km2, u. 23 000 el.). 4. Pinnamood Uus-Meremaa on geograafiliselt noor, valdavalt mägine maa; rohkem kui 12% sellest asub kõrgemal kui 1000m, 67% vahemikus 200-1000 m ja ülejäänu madalamal kui 200m üle merepinna
Energeetika Mäetööstus Austraalia on üks maailma tähtsaimaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisemajanduse kogutoodangust ja üle poole koguväljaveost. Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime ~"Aotearoa" ('Pika Valge Pilve Maa'). Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).
Minu eesmärgiks on uurida Uus-Meremaa arengut, ning riigi sise- ja välisoludest. Teema valdkond on seotud geograafiaga. Uus-Meremaa Riigi geograafiline asend Uus-Meremaa asub Okeaania edelaosas Riigi asendi kaart (http://www.anewzealand.com/where-is-new-zealand.php) Riigi pindala on 268 680 km2. Uus-Meremaa on ümbritsetud Tasmania mere ja Vaikse ookeaniga. Uus-Meremaa paikneb põhiliselt kahel saarel: Põhja-ja Lõunasaar. Saared asuvad enamasti parasvööndis, ainult põhjaosa ulatub lähistroopilisse vöötmesse. Uus-Meremaal on kaasaegselt arenenud majandus. Riik toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule. Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on: piimatooted, liha, kala, puit ja masinad. Ning suurimad impordiartiklid on: nafta, masinad, sõidukid, elektroonika ja tekstiilid. Riigi kuulumine suurregiooni Uus-Meremaa kuulub Kaug-Lõuna suurregiooni
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Asukoht UusMeremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. UusMeremaa paikneb UusMeremaa saartel, põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. UusMeremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue. UusMeremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse jääva Tasmani mere poolt. Lähimad naabrid põhjas on UusKaledoonia, Fidzi ja Tonga. Ajalugu Polüneesia meresõitjad saabusid UusMeremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Enamus UusMeremaast jagati hõimude vahel territooriumiteks, mida nimetati
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Riigikeeled: inglise, maoori, Uus-Meremaa viipekeel Pealinn: Wellington Rahaühik: dollar Riigitähised: NZ, NZL Geograafiline asend Uus-meremaa on saare riik Okeaania edelaosas. Ta asub Vaikset ookeani ümbritseval vulkaanilisel alal (nn. Vaikse ookeani tulerõngas). Austraaliast lahutab teda Tasmani meri. Uus-Meremaa paikneb Uus-Meremaa saartel, põhiliselt paikneb ta kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Neid kahte saar eraldab Cooki väin. Väiksemad saared võrreldes nende kahe suurimaga on tühise pindalaga. Uus-Meremaa pealinn Wellington asub Põhjasaare lõunakaldal, Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue, mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina, nad on Tokelau ja Rossi Sõltuvuses, mis tähendab Uus-Meremaa territoriaalseid nõudeid Antartikas.[3]
Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed. • Need lahed on olnud endised jõeorud, mis nüüd, kas maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu, on veega täitunud.
Ja 50. Laiuskraadi vahel, mandrite kontinentaalsetes osades kitsas või puudub · Vegetatsiooniperiood : 6-12 kuud · Sademed : 500- 1000 mm/a , vihmametsades üle 2000 mm/a · Muld : tüse, viljakas, mullafauna aktiivne talv läbi, orgaanika lagunemine mõne aastaga · Regioonid : Euroopa; Kirde-hiina, Korea, Põhja-Jaapan; Kagu-Kanada, kirde USA; Lääne-kanada, Loode- USA; Lõuna Tshiili; Kagu-Austraalia, Tasmaania, Uus-Meremaa lõunasaar Subtroopika 1. Vahemere tüüpi · 30. Ja 40. Laiuskraadide vahel kontinentide lääneservades · Kuiv suvi ja vihmane talv, sademed 500-600 mm/a · Mullad viljakad · Igihaljad kõvalehised metsad · Levivad : vahemere, california, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Edela-ja Lõuna-Austraalia subtroopika 2. niisked subtroopilised metsad · 25. ja 35. laiuskraadide vahel kontinentide idaservades · vihm aastaringselt, maksimum suvel, tsüklonid sageli
pealinn. Usutunnistuselt on 24% anglikaane, 18% presbüterlasi ja 14% katoliiklasi. U-M asub Austraalia mandrist 1600 km kagus. Põhjasaart eraldab Lõunasaarest Cooki väin. Põhjasaare rannik on tugevalt liigestunud, Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Geoloogiliselt on U-M noor ja ta asub Vaikse ookeani tulerõngas. Sagedasti on maavärinaid ja rohkesti on geisreid. Rotorua järve ümbruses on kuumaveeallikaid ja mudavulkaane. Lõunasaar on mägisem aga mööda Põhjasaare kagurannikut kulgeb kurdmäestik. Lõunasaare Lõuna-Alpides on 18 tippu üle 3000 meetri ja kõrgeim mägi on 3764 meetri kõrgune Mount Cook. Liustikke on u. 1000 km2. Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane, keskmine temp. on 12oC. Lõuna-Alpides on kliima karmim ja sagedasti esineb pakast. Sajab kogu aasta ja sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Keskmine
annaabi.ee 
