Lämmastiku leidumine looduses : Lihtainena õhus 78%, Ühenditena valkudes, aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmas...
2) Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad) 3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine, omadused ning kasutusalad (silikageel, vesiklaas, aluminosilikaadid, põldpagu, kaoliniit, asbest, vilk, talk)
Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR Kõige püsivam ja vähemaktiivsem Vähelevinud Saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel temperatuuril OMADUSED Valge fosfor Keemiliselt väga aktiivne Õhus kergesti isesüttiv Pimedas helenduv Säilitatakse ja lõigatakse veekihi all Küüsl...
Fosfori hulga leidmine: Fosfori norm kg/ha – 100 X kg/ha – 20% Tabel 8. Fosfori normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine F F väetiste Põllu nr. Kultuur Ha Kg/Ha Kokku kg Väetise liik Kg/ha Andmise aeg ja viis 1. Kartul 1 98,52 197,0 Kristalliin 38,7 Pealt väetamine 2. Talinisu 117,71 400,2 Topeltsuperfosfaat 23,5 Sügsel enne külvi 3. Suvinisu 144,67 607,6 Topeltsuperfosfaat 28,9 Kevadel külviga 4. Kaer 5 96,00 307,2 Topeltsuperfosfaat 19,2 Sügisel külviga Kokku 12,8 X X X 110,3 Kokku 4. KOKKUVÕTE Antud väetusplaanis lubiväetist põldudele panna ei olnud vaja kuna põllu pH 6 on neutraalne ja pH-d korrigeerida pole vaja. Põllumaal oli ka fosfori ja kaaliumi vajadus.
kaltsiumsulfaati(tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%).Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk pretsipitaati, mille toime tamedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt mullas esinevate või taimejuurte poolt eritatavate hapete mõjul. Fosfori vaegusel taimede kasv aeglustub või hoopis peatub ning areng jääb kängu.Lisaks hakkavad lehed keerduma ja neile tekivad mustad täpid. Topeltsuperfosfaat. Fosfaadid pole küll mürgised, kuid fosforväetistega üleväetamisel võivad kanduda need pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist, ,,vee õitsemist" ehk vetikate vohamist, mille tagajärjel võivad veekogud kinni kasvada. Samasugune oht ähvardab ka rohkelt fosfaate sisaldavate pesuvete sattumisel veekogudesse. Seos elusorganismiga. Fosforit leidub kõikides elusorganismides ja tema tähtsus eluslooduses on erakordselt suur
Pealtväetamisel on fosforväetise mõju väike, pealtväetatakse ainult rohumaid. Fosforväetiste jaotamine Fosforväetisi jaotatakse erinevate näitajate alusel. Enamasti jaotatakse fosforväetisi lahustuvuse järgi ja fosforisisalduse alusel. Lahustuvuse järgi jaotatakse fosforväetised vees lahustuvaiks, nõrkades hapetes lahustuvaiks ja raskesti lahustuvaiks. Vees lahustuvate fosforväetiste hulka kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat, fosfor on neis Ca(H2PO4)2H2O na. Vees lahustuvaid fosforväetisi võib kasutada kõigil muldadel ja kõigi kultuuride väetamiseks. Granuleeritult sobivad nad külvieelse väetisena. Nõrkades hapetes lahustuvad fosforväetised on pretsipitaat, defluoreeritud fosfaat, termofosfaat ning toomas- ja martäänjahu, taimed omastavad neid osaliselt, fosfor on neis kas CaHPO4H2O na või Ca4P2O9 na. Nõrkades hapetes lahustuvaid fosforväetisi kasutatakse
ainult kaltsiumdivesinikfosfaati. Selles on omastavava fosfori sisaldus ligi kolm korda suurem kui superfosfaadis. Topeltsuperfosfaati saadake apatiitide või fosforiitide reagerimisel fosforhappega: Ca5(PO4)3F + 7H3PO4 5Ca(H2PO4)2 + HF Topeltsuperfosfaat on tunduvalt kallim kui tavaline superfosfaat, sest ta ei sisalda kasutut kaltsiumsulfaati (tinglik P2O5 sisaldus on 40-50%). Topeltsuperfosfaat (Pildiallikas: http://yunnan-newswift-company- ltd.tradenote.net/images/users/000/188/946/3262.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 13 Fosforväetistena kasutatakse veel vähelahustuvat kaltsiumvesinikfosfaati ehk
· kasutatakse mitmete pesemisvahendite koostises, vee pehmenamisel, toiduaineretööstuses jne · mürgised fosforgaanilised ühendid kuuluvad mitmesuguste taimekaitsevahendite koostisesse · kasutatakse palju väetistena 1. superfosfaat fosforiidi või apatiidi töötlemisel vastava koguse väävel happega, sisaldab ka kaltsiumdivesinikfosfaati ja kaltsiumsulfaati mis tekib kõrvalsaadusena. 2. topeltsuperfosfaat sisaldab ainult kaltsiumdivesinikfosfaati 3. pretsipitaat vees vähelahustuv kaltsiumvesinikfosfaat, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele o üleväetamisel kanduvad fosfaadid pinnaveega veekogudesse ja põhjavette, põhjustades vee saastumist ning veekogude kinnikasvamist.
fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata •Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: •Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba. •Halvad kasutajad (alla 11%) on lina ja mais
· N-väetised on meie tingimustes kõige efektiivsemad, sest siin on lämmastikuvaesed mullad. FOSFORVÄETISED Fosforväetiste looduslikeks tooraineteks on fosforiit ja apatiit. Suurimad fosforiidivarud: Aafrika, Põhja-Aafrikas, Koola ps. (Venemaa), Maardu, Põhja-Eesti, Toolse, Rakvere, Kabala.. Fosforväetised jagatakse vees lahustuvuse alusel: · Vees lahustuvad ja taimede poolt hästi omastatavad P-väetised. Nt. lihtsuperfosfaat, topeltsuperfosfaat. · Vees lahustumatud, kukd nõrkades hapetes lahustuvad e. omastatavad. Nt. pretsipitaat. · Raskesti omastatavad e. nõrkades hapetes vähe lahustuvad. Nt. fosforiidijahu, kondijahu. 2. aprill 2008 Tähtsamad fosforväetised: 1) Lihtsuperfosfaat, P 8-9%, S 12% (kipsis olev väävel on taimedele väga kasulik element) [Ca3(PO4)2]3 * CaF2+7H2SO4+3H2O 3Ca(H2PO4)2*H2O+7CaSO4+2HF
40%) i alla 2 Lutsern 155,4 777 62 Kevadel, enne külvi 3 Aedmaasika 37 185 Topeltsuperfosfaat (P 7 Paar kuud d 20 %) enne istutamist Kokku 15 88 Fosfori hulga leidmine: Fosfori norm kg/ha - 100% X kg/ha – 50% (oleneb P sisaldusest) 2.3.3.3. Fosforväetiste andmine Tabel 10
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
. Tooraineks on fosforiidid, apatiidid ning fosforirikaste rauamaakide töötlemisel saadavad räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud asuvad aga sügaval ja nende kaevand. on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus · Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised liht- ja topeltsuperfosfaat. · Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav pretsipitaat (Eestis ei kasutata) · Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Fosforväetiste kasutamine Kõige sobivam on fosforväetised anda põhiväetisena sügiskünni alla. Kultiveerimisega satub fosfor ülemisse mullakihti 2...3 cm sügavusele ja pole taimedele kättesaadav. Tänu keemilisele
räbud. Kõige suuremad fosforiidivarud asuvad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas (Marokos) ning ka Koola poolsaarel. Eesti põhjarannikul leiduv oobulusliivakivi on madala fosforisisaldusega. Suuremad varud (Toolse – Rakvere – Kabala) asuvad aga sügaval ja nende kaevandamine on seotud paljude probleemidega. Fosforväetiste jaotus • Vees lahustuvad, ehk kergesti omastatavad fosforväetised – liht- ja topeltsuperfosfaat. • Nõrkades hapetes lahustuv ehk omastatav – pretsipitaat (Eestis ei kasutata) • Nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad – fosforiidijahu, kondijahu jt., mida madala efektiivsuse tõttu otseselt väetisena enam ei kasutata. Taimed jagatakse vastavalt superfosfaadi kasutamisele: • Head kasutajad (üle 20% muda viidud fosforist) on rühvelkultuurid ja tatar. • Keskmised kasutajad (11…20%) on kaer, oder, hernes, uba.
Fosforväetiste tooraineks on loomse päritoluga fosforiidid ja apatiidid. Suuremad toorainevarud paiknevad Põhja-Ameerikas ja Aafrikas. Märkimisväärsed on fosforiitide varud ka Eestis, kus on 1...2% kogu maailma varudest. Eesti fosforiitide fosfori sisaldus 2...3 korda madalam paljude teiste leiukohtade omast. Fosforväetised jaotatakse 3 gruppi: 1. vees lahustuvad ehk kergesti omastatavad fosforväetised. Siia kuuluvad liht- ja topeltsuperfosfaat. 2. nõrkades hapetes lahustuvad ehk omastatavad fosforväetised (Eestis ei kasutata). 3. nõrkades hapetes vähe lahustuvad ehk raskesti omastatavad fosforväetised — nt fosforiidijahu, kondijahu. Neid enam ei kasutata, kuna on madala efektiivsusega. Kõige enam kasutatavamaks fosforväetiseks on superfosfaat. Ta sobib kõikide kultuuride väetamiseks. Fosforväetiste kasutamisel tuleb lähtuda mulla fosforivarudest ja kultuuri vajadusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
