1998. a. parlamendivalimised olid kantsler H. Kohlile rasked. Ehkki Kohl viitas riigi majandusnäitajate paranemisele, tegi sakslasi rahutuks üha süvenev tööpuudus (üle 4 miljoni töötu). Ka oli rahvas tekkinud teatav tüdimus neli ametiaega võimul püsinud kantsler Kohli suhtes. Oodati uusi ja värskeid ideid. Neid pakkus ohtralt välja SDP kantslerikandidaat Gerhard Schröder, keda oma populaarsuse poolest on tihti võrreldud Briti karismaatilise peaministri Tony Blairiga. Valimised võitiski G. Schröder. Ta moodustas koalitsioonivalitsuse rohelistega, mida Kohl kõige rohkem kartnud oli. Kohl hoiatas Saksa rahvast enne valimisi, et kui Saksamaal võidavad valimised sotsiaaldemokraadid ja rohelised, siis tähendaks see riigi jaoks nii majanduslikku katastroofi kui ka välispoliitilist segadust. H. Kohlile omistati aga teenete eest ühtse Euroopa väljakujundamisel Euroopa Liidu Viini tippkohtumisel 11.XII 1998.a. Euroopa aukodaniku tiitel.
Nelson Mandela - Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, endine Lõuna- Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa* Frederik Willem de Klerk - endine Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik, president aastatel 19891994* Saddam Hussein - Iraagi diktaator* Slobodan Milosevic - Jugoslaavia ja Serbia poliitik* Hosni Mubarak - Egiptuse president alates 14. oktoobrist 1981 11. veebruarini 2011* Mu ammar Gaddafi - Liibüa tegelik valitseja alates 1969. Aastast* Tony Blair - Suurbritannia tööerakondlane * Gordon Brown - Suurbritannia poliitik, Suurbritannia peaminister 27. juunist 2007 11. maini 2010. 19972007 oli ta Suurbritannia rahandusminister Tony Blairi valitsuses. Ta on Leiboristliku Partei liige ja alates 24. juunist 2007 selle esimees* David Cameron - Suurbritannia poliitik, praegune peaminister, Briti Konservatiivse Partei liige. Ta valiti parlamendi alamkoja liikmeks 2001. aastal Oxfordshire'i Witney valimisringkonnast*
planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal. · Tööhõive Töötuse tase Suurbritannias on suhteliselt madal- 4,8 %. Ühendatud Kuningriik on ligi 75% tööhõive näitajaga üks edukamaid riike Euroopas. Riigivorm Suurbritannia riigivorm on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Elizabeth II Peaminister: Tony Blair. Britannial ei ole konstitutsiooni, riigi põhiseaduseks loetakse seaduste (Parlamendi Aktide), pretsedentide (kohtulahendite) ja konventsioonide kogu. Riigipeaks on monarh, praegu kuninganna Elizabeth II, kes põlvneb otseselt kuningas Egbert'ist, kes valitses Inglismaad 9. sajandi algul. Kuninganna ametlik tiitel on Elizabeth the Second, by the Grace of God of the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland and of Her other Realms and Territories Queen, Head of the
ütlustest, mis on paljudes inimestes tekitanud kahtlusi Bushi pädevuse üle. "I know the human being and fish can coexist peacefully."[9] -- Saginaw, Michigan; September 29, 2000 "Our enemies are innovative and resourceful, and so are we. They never stop thinking about new ways to harm our country and our people, and neither do we."--Washington, D.C., Aug. 5, 2004 "I've heard he's been called Bush's poodle. He's bigger than that."--discussing former British Prime Minister Tony Blair, as quoted by the Sun newspaper, June 27, 2007 "You know, when I campaigned here in 2000, I said, I want to be a war president. No president wants to be a war president, but I am one."--Des Moines, Iowa, Oct. 26, 2006 Sisepoliitika Teadus 19. detsembril 2002 allkirjastas H. R. 4644, millega aitas National Science Foundatione tagasi jalule, suurendades kahekordistades selle eelarvet 5 aasta jooksul. Pikka aega on saanud Bush
Iraagi sõda Martiina Põder Iraak Iraagi sõjaks nimetatakse Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede sissetungi Iraaki 2003. aastal. Sõda kestis ligi 7 aastat – 2010. aastani. Sõja peamine eesmärk oli kukutada sealse presidendi Saddam Husseini valitsus. Eesmärgiks oli ka massihävitusrelvade otsimine ja nende hävitamine. USA oli selle sõja algataja. Tema põhiliitlasteks kujunesidki Suurbritannia ja Austraalia. Põhjuseid, miks Husseini valitsust taheti kukutada, on mitmeid. Näiteks peeti Husseini autokraatlikuks hirmuvalitsejaks. Tema poliitikat põlati, sest ta keelas paljude islami usukommete täitmise. Ta kohtles julmalt neid, kes ei pooldanud tema poliitikat. Sündmuseid, mis olid põhjuseks Iraagi sõjale, on samuti palju. Põhilisemad neist toimusid kuni 13 aasta jooksul enne sõja algust. 1990. aasta 2. augustil tungisid Iraagi väed Kuveiti ja vallutasid selle ning kuulutasid oma provintsiks. Saddam Husse
ÜRO resolutsioonide ja inimõiguste rikkumises, tungis USA juhitav koalitsioon Iraaki. Sõja aktiivne järk lõppes 1. mail Iraagi täieliku lüüasaamisega. Sellele on järgnenud tänini kestev stabiliseerimine ja ülesehitamine. 2003. aasta juulist osaleb koalitsioonivägede koosseisus ka Eesti. Iraagi sõja peaeesmärkideks oli kukutada Saddam Hussein ning otsida ja hävitada massihävitusrelvi. USA peamiseks liitlaseks tõusis Suurbritannia. Peaminister Tony Blair esines 2003. aasta veebruaris sõttaminekuks vajaliku poliitilise toetuse saamiseks parlamendi ees uue Iraagi-teemalise briifinguga, kus esitas Saddami väidetava massihävitusrelvade programmi kohta "uusi luureandmeid". Nagu pärast selgus, oli Briti peaminister enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad
NÕO REAALGÜMNAASIUM Rauno Veberson Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel Referaat Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2010 Sisukord 2...............................................................................................................................Sissejuhatus 3...........................................................................................................................Clintoni ajajärk 7...........................................................................................................11. septembri katastroof 10.....................................................
Tallinna Tehnikaülikool USA SISE-JA VÄLISPOLIITIKA Essee Barack Obama presidendiks valimise eeldused ja põhjused Koostanud: Keit Kallas Kursus: TASB20 Õppejõud: Mart Helme 2011 Tallinn Sissejuhatus 2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai vähemalt 333 valijamehe hääled. Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009. Aastatel 1997 kuni 2004 oli Obama Illinoisis senati liige. 3. jaanuarist 2005 kuni 16. novembrini 2008 kuulus ta Illinoisi osari
Kõik kommentaarid