Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Materjaliteadus - Tehnomaterjalid
1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on eutektne mehaaniline segu?
  • Mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid?
  • Mis on keemiline ühend?
  • Milline nimetatud struktuuriosadest on faas?
  • Milline väide on õige?
  • Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekusmassiprotsentides?
  • Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures massiprotsentides?
  • Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 727 C juures massiprotsentides?
  • Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 800 C juures massiprotsentides?
  • Palju on perliidi süsinikusisaldus massiprotsentides?
  • Palju süsinikku on seotud tsementiidis massiprotsentides?
  • Millise muutuse tulemusel tekib perliit?
  • Miks on perliidi süsinikusisaldus 08?
  • Millised väited on õiged?
  • Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt?
  • Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases?
  • Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
  • Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
  • Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
  • Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
  • Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
  • Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
  • Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
  • Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
  • Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
  • Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
  • Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
  • Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
  • Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm?
  • Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju?
  • Millised väited on õiged?
  • Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm?
  • Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
  • Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus?
  • Millise malmiga on tegemist?
  • Millise malmiga on tegemist?
  • Millise malmiga on tegemist?
  • Millise malmiga on tegemist?
  • Millise malmiga on tegemist?
  • Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides?
  • Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit tempermalm?
  • Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust?
  • Millistel tingimustel tekib valgemalm?

Lõik failist


Total score :
90,8/100 = 90,8% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100

  • 1.

     
    Mis on eutektne mehaaniline segu?
     
    Student Response
    A.
    kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel
    B.
    kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist elementide erinevatel kristalliseerumistemperatuuridel
    C.
    kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide üheaegsel rekristalliseerumisel
    D.
    kahe erineva faasi mehaaniline segu, mis tekib tardfaasist elementide erinevatel rekristalliseerumistel
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 2.

     
    Tegemist on Fe-C eutektoidse sulamiga. Millise muutuse tagajärjel antud struktuur tekib ja mitmefaasilise struktuuriga on tegemist ning millised on faasid ?
     
    Student Response
    A.
    eutektmuutuse (L->E(A+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on A ja T
    B.
    eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on F ja T
    C.
    eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on ühefaasilise struktuuriga ning faasiks on T
    D.
    eutektoidmuutuse (A->E(F+T) ja tegemist on kahefaasilise struktuuriga ning faasideks on Fe ja C
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 3.

     
    Mis on keemiline ühend?
     
    Student Response
    A.
    Cu(Zn)
    B.
    Fe3C
    C.
    keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt
    D.
    Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponendi kristallivõre
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 4.

     
    Milline nimetatud struktuuriosadest on faas?
     
    Student Response
    A.
    tardlahus
    B.
    keemiline ühend
    C.
    eutektoid
    D.
    eutektikum
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 5.

     
    Milline väide on õige?
     
    Student Response
    A.
    Tardlahuseks nimetatakse faase , kus üks komponentidest säilitab oma kristallvõre, teise komponendi aatomid paigutuvad lahustajakomponendi kristallvõresse
    B.
    Tardlahuse korral tekib komponentide kristallvõredest erinev kristallvõre, millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel
    C.
    Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest
    D.
    Puhtad metallid on tardlahused
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 6.

     
    Mis on teras?
     
    Student Response
    A.
    Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus
    B.
    Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%)
    C.
    Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%)
    D.
    Teras on keemiline element
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 7.

     
    Mis on austeniit (A)
     
    Student Response
    A.
    Süsiniku tardlahus a rauas .
    B.
    Süsiniku tardlahus g rauas
    C.
    Raua ja süsiniku keemiline ühend
    D.
    Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 8.

     
    Mis on tsementiit (T)
     
    Student Response
    A.
    Süsiniku tardlahus a rauas.
    B.
    Süsiniku tardlahus g rauas
    C.
    Raua ja süsiniku keemiline ühend
    D.
    Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 9.

     
    Mis on ferriit (F)
     
    Student Response
    A.
    Süsiniku tardlahus a rauas.
    B.
    Süsiniku tardlahus g rauas
    C.
    Raua ja süsiniku keemiline ühend
    D.
    Raua ja süsiniku eutektoidne mehaaniline segu
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 10.

     
    Palju on Ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    0.01%
    B.
    0.02%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 11.

     
    Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 1147 C juures (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    2.14%
    B.
    0.02%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    0/1,5
     

  • 12.

     
    Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 727 C juures (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    2.14%
    B.
    0.02%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    0/1,5
     

  • 13.

     
    Palju on Austeniidi maksimaalne süsiniku lahustuvus 800 C juures (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    2.14%
    B.
    1%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 14.

     
    Teil on tegemist 0,5% C sisaldusega terasega. Palju on süsinikku austeniidis lahustunud 727 C juures (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    2.14%
    B.
    1%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 15.

     
    Palju on perliidi süsinikusisaldus (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    0.01%
    B.
    0.02%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 16.

     
    Palju süsinikku on seotud tsementiidis (massiprotsentides)?
     
    Student Response
    A.
    0.01%
    B.
    0.02%
    C.
    0.8%
    D.
    6.67%
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 17.

     
    Millise muutuse tulemusel tekib perliit ?
     
    Student Response
    A.
    Austeniitse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
    B.
    Eutektoidse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
    C.
    Eutektse muutuse tagajärjel A->P(F+T)
    D.
    Keemilise reaktsiooni tagajärjel
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 18.

     
    Miks on perliidi süsinikusisaldus 0.8%?
     
    Student Response
    A.
    Sest perliit tekib austeniidi lagunemisel 727 C juures ja siis on austeniidi süsinikulahustuvus alati 0.8% olenemata süsinikusisaldusest terases (Selleks, et perliit tekiks mikrostruktuuris peab olema süsinikku enam kui 0.02%)
    B.
    Sest austeniit tekib perliidi lagunemisel ja siis perliidi aladel tekkinud austeniidi süsinikusisaldus jääb samaks olenemata kuumutamisest
    C.
    Sest perliidi tekkimisel süsinik koguneb perliidi aladel ja rikastub seal seni kuni saavutatakse 0.8% süsinikku
    D.
    Austeniit, mille süsinikusisaldus on alla või üle 0.8% ei lagune ja jääb toatemperatuuril ka austeniidiks
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 19.

     
    Milline on ferriidi kõvadus Brinelli ühikutes
     
    Student Response
    A.
    60...90 HB
    B.
    750...820 HB
    C.
    190...230 HB
    D.
    10...30 HB
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 20.

     
    Milline on liblelise perliidi kõvadus Brinelli ühikutes
     
    Student Response
    A.
    50...90 HB
    B.
    750...820 HB
    C.
    190...230 HB
    D.
    10...30 HB
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 21.

     
    Milline on tsementiidi kõvadus Brinelli ühikutes
     
    Student Response
    A.
    50...90 HB
    B.
    750...820 HB
    C.
    190...230 HB
    D.
    1000...3000 HB
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 22.

     
    Millised väited on õiged?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit on tugevam kui tsementiit
    B.
    Ferriit on kõvem kui perliit
    C.
    Perliit on nõrgem kui tsementiit
    D.
    Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 23.

     
    Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)?
     
    Student Response
    A.
    Kõvadus kahaneb
    B.
    Kõvadus kasvab
    C.
    Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb
    D.
    sitkus kahaneb
    E.
    survetöödeldavus halveneb
    F.
    tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 24.

     
    Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt?
     
    Student Response
    A.
    Võetakse uuritav materjal või detail, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse, poleeritakse ja seejärel söövitatakse
    B.
    Võetakse uuritav materjal, lõigatse tükk uuritavast tasapinnast, fikseeritakse, lihvitakse ja poleeritakse
    C.
    Mikrostruktuur on meelevaldne joonis oletatavast materjali struktuurist
    D.
    Mikrostruktuuri pildid on tehtud kunstlikest materjalidest läbi mikroskoobi.
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 25.

     
    Millised faasid on võimalikud toatemperatuuril tasakaaluolekus terases?
     
    Student Response
    A.
    Austeniit
    B.
    Tsementiit
    C.
    Ferriit
    D.
    Perliit
    E.
    Ledeburiit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 26.

     
    Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 27.

     
    Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 28.

     
    Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 29.

     
    Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 30.

     
    Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
     
    Student Response
    A.
    Ledeburiit
    B.
    Austeniit
    C.
    Ferriit
    D.
    Perliit
    E.
    Tsementiit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 31.

     
    Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 32.

     
    Millistest faasidest koosneb antud mikrostruktuur?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    1,5/1,5
     

  • 33.

     
    Millised struktuuriosad on antud mikrostruktuuril?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Perliit
    C.
    Tsementiit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Austeniit
    Score:
    2/2
     

  • 34.

     
    Leidke alaeutektoidse terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 40% lihvi pindalast.
     
    Student Response
    Answer :
    0,4  
    Score:
    0/2
     

  • 35.

     
    Leidke fotol toodud terase süsinikusisaldus mikrolihvi järgi, kui perliit moodustab 96% lihvi pindalast.
     
    Student Response
    Answer:
    0,96  
    Score:
    2/2
     

  • 36.

     
    Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
     
    Student Response
    A.
    Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
    B.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    C.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    D.
    727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
    E.
    Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
    Score:
    2/2
     

  • 37.

     
    Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
     
    Student Response
    A.
    Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
    B.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    C.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    D.
    727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
    E.
    Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
    Score:
    2/2
     

  • 38.

     
    Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
     
    Student Response
    A.
    Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
    B.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    C.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    D.
    727 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektoidse muutuse tulemusel
    E.
    Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
    Score:
    2/2
     

  • 39.

     
    Millistest jahtumise viimastest etappidest tekib antud struktuur?
     
    Student Response
    A.
    Antud struktuur tekib 911 kraadi juures austeniidi lagunemisel ferriidiks
    B.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~850 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ferriidiks kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    C.
    Antud struktuur hakkab tekkima ~830 kraadist alates, mil osa austeniiti laguneb ja tekib tsementiit kuni 727 C, mis on ka näha struktuuris. 727 kraadi juures on austeniidis lahustunud 0.8% süsinikku ja eutektoidse muutuse järel tekib struktuuri perliit
    D.
    787 kraadi juures tekib perliit austeniidist eutektse muutuse tulemusel
    E.
    Struktuuri iseloomulikumad jooned (ferriit, perliit, tsementiit) tekivad sulast olekust tardumisel
    Score:
    2/2
     

  • 40.

     
    Millistel tingimustel tekib keragrafiidiga malm ?
     
    Student Response
    A.
    Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
    B.
    Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
    C.
    Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 kraadi juures
    D.
    Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
    Score:
    2/2
     

  • 41.

     
    Milline võib olla grafiitmalmides grafiidi osakeste tüüpiline kuju?
     
    Student Response
    A.
    liblejas
    B.
    Kerajas
    C.
    Pesajas
    D.
    Kantjas
    E.
    Ovaaljas
    Score:
    2/2
     

  • 42.

     
    Grafiitmalmis võivad esineda järgmised faasid:
     
    Student Response
    A.
    Tsementiit
    B.
    Ferriit
    C.
    Perliit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Grafiit
    Score:
    2/2
     

  • 43.

     
    Mis on malm ?
     
    Student Response
    A.
    Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %)
    B.
    Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%)
    C.
    Raua ja süsiniku keemiline ühend
    D.
    Süsiniku tardlahus rauas
    E.
    Raua ajalooline nimetus
    Score:
    2/2
     

  • 44.

     
    Valgemalmis esinevad järgmised faasid:
     
    Student Response
    A.
    Tsementiit
    B.
    Ferriit
    C.
    Perliit
    D.
    Ledeburiit
    E.
    Grafiit
    Score:
    2/2
     

  • 45.

     
    Millised väited on õiged?
     
    Student Response
    A.
    Malmid on reeglina paremate tugevusomadustega kui terased
    B.
    Malmide tugevusomadused on reeglina madalamad kui terastel
    C.
    Malmid on hästi survetöödeldavad
    D.
    Malme kasutatakse valamise teel valmistatavate toodete/detailide saamiseks
    E.
    Malme ei saa survetöödelda
    F.
    Valgemalmid on hästi lõiketöödeldavad suure tsementiidi hulga tõttu
    G.
    Malmid enamasti ei kannata oma hapruse tõttu löökkoormusi
    Score:
    1,8/2
     

  • 46.

     
    Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm ?
     
    Student Response
    A.
    Keraja
    B.
    Libleja
    C.
    Pesaja
    Score:
    2/2
     

  • 47.

     
    Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus?
     
    Student Response
    A.
    Grafiidiosakeste suurusest
    B.
    Grafiidiosakeste kujust
    C.
    Metalse põhimassi struktuurist
    D.
    grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis
    Score:
    2/2
     

  • 48.

     
    Liblegrafiidiga malmi tõmbetugevus [MPa] jääb järgmisse vahemikku:
     
    Student Response
    A.
    100...350
    B.
    350...1000
    C.
    300...800
    D.
    100...200
    Score:
    2/2
     

  • 49.

     
    Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus?
     
    Student Response
    A.
    Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest
    B.
    Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne)
    C.
    Grafiidi osakeste tugevusest
    D.
    grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis
    Score:
    2/2
     

  • 50.

     
    Millise malmiga on tegemist?
     
    Student Response
    A.
    Ferriitne tempermalm
    B.
    Perliitne tempermalm
    C.
    Üleeutektne valgemalm
    D.
    Alaeutektne valgemalm
    E.
    Perliitne keragrafiitmalm
    F.
    Ferriitperliitne keragrafiitmalm
    G.
    Perliitne hallmalm
    Score:
    2/2
     

  • 51.

     
    Millise malmiga on tegemist?
     
    Student Response
    A.
    Ferriitne tempermalm
    B.
    Perliitne tempermalm
    C.
    Ferriitperliitne tempermalm
    D.
    Ferriitne keragrafiitmalm
    E.
    Perliitne keragrafiitmalm
    F.
    Ferriitperliitne keragrafiitmalm
    G.
    Perliitne hallmalm
    Score:
    2/2
     

  • 52.

     
    Millise malmiga on tegemist?
     
    Student Response
    A.
    Ferriitne tempermalm
    B.
    Perliitne tempermalm
    C.
    Ferriitperliitne tempermalm
    D.
    Ferriitne keragrafiitmalm
    E.
    Perliitne keragrafiitmalm
    F.
    Ferriitperliitne keragrafiitmalm
    G.
    Perliitne hallmalm
    Score:
    0/2
     

  • 53.

     
    Millise malmiga on tegemist?
     
    Student Response
    A.
    Ferriitne tempermalm
    B.
    Perliitne tempermalm
    C.
    Ferriitperliitne tempermalm
    D.
    Ferriitne keragrafiitmalm
    E.
    Perliitne keragrafiitmalm
    F.
    Ferriitperliitne keragrafiitmalm
    G.
    Perliitne hallmalm
    Score:
    2/2
     

  • 54.

     
    Millise malmiga on tegemist?
     
    Student Response
    A.
    Ferriitne tempermalm
    B.
    Perliitne tempermalm
    C.
    Üleeutektne valgemalm
    D.
    Alaeutektne valgemalm
    E.
    Perliitne keragrafiitmalm
    F.
    Ferriitperliitne keragrafiitmalm
    G.
    Perliitne hallmalm
    Score:
    2/2
     

  • 55.

     
    Millised mikrostruktuuri osad võivad esineda grafiitmalmides?
     
    Student Response
    A.
    Ferriit
    B.
    Ledeburiit
    C.
    Perliit
    D.
    Tsementiit
    E.
    Grafiit
    Score:
    2/2
     

  • 56.

     
    Millistel tingimustel tekib pesajas grafiit, tempermalm?
     
    Student Response
    A.
    Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
    B.
    Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
    C.
    Tekib valgemalmi pikaajalisel lõõmutamisel
    D.
    Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
    Score:
    2/2
     

  • 57.

     
    Kuidas jaotatakse malme lähtuvalt süsiniku olekust?
     
    Student Response
    A.
    Vedela süsinikuga malmid ja tahke süsinikuga malmid
    B.
    Seotud süsinikuga malmid (valgemalmid) ja vaba grafiidiga malmideks (grafiitmalmid)
    C.
    Pesagrafiidiga (valgemalmid) ja keragrafiidiga (valgemalmid)
    D.
    liblegrafiidiga (hallmalmid) ja keragrafiidiga (kõrgtugevad malmid)
    Score:
    2/2
     

  • 58.

     
    Millistel tingimustel tekib valgemalm?
     
    Student Response
    A.
    Tekib lisandite puudumisel või kiirel jahtumisel
    B.
    Tekib lisandite olemasolul (eelkõige Si) ja aeglasel jahtumisel
    C.
    Tekib grafiitmalmi lõõmutamisel 1400 C juures
    D.
    Tekib valandi modifitseerimisel (näiteks magneesiumi ja tseeriumiga) ja aeglasel jahtumisel
    Score:
    0/2

    • Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪
    Vasakule Paremale
    Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #1 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #2 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #3 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #4 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #5 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #6 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #7 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #8 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #9 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #10 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #11 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #12 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #13 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #14 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #15 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #16 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #17 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #18 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #19 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #20 Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 179 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor theexile Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Praktikum nr 4.
    Web-Ct test
    praktikum nr 4 teraste mikrostruktuur tasakaaluolekus malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus austeniit teras tsementiit ferriit

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    19
    docx

    Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

    Praktikum nr 4. Teraste ja malmide Title: mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Wednesday 27 October 2010 09:51 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:23 Time spent: 00:31:34 86,8333/100 = 86,8333% Total score adjusted Total score: by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response A. kahe erineva faasi peen mehaaniline segu, mis tekib vedelfaasist üheaegsel väljakristalliseerumisel

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    24
    doc

    Laboritöö nr 5. Terased ja malmid

    kristallvõredest erinev kristallvõre, Student Response Feedback millele on omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel C. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest D. Puhtad metallid on tardlahused Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response Feedback A. Teras on keemiline element B. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus C. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) D. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A)

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    44
    docx

    Sulamid praktikum 4

    Jump to Navigation Frame Your location: Home Page › Praktikumid › Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus › Assessments › View All Submissions › View Attempt View Attempt 2 of 3 Title: Praktikum nr 4. Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus Started: Monday 14 March 2011 06:15 Submitted: Monday 14 March 2011 06:33 Time spent: 00:17:48 Total 98/100 = 98% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on eutektne mehaaniline segu? Student Response Value Correct Answer A

    Füüsika
    thumbnail
    19
    docx

    Teraste ja malmide mikrostruktuur tasakaaluolekus

    kristallvõresse B. Tardlahuse korral te millele on omane k täisarvkordne suhe C. Tardlahuse korral k D. Puhtad metallid on Score: 1,5/1,5 6. Mis on teras? Student Response A. Teras on keemilise B. Teras on raua ja süs C. Teras on raua ja süs Student Response D. Teras on keemiline Score: 1,5/1,5 7. Mis on austeniit (A) Student Response

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    15
    doc

    Tehnomaterjalid (laboritöö nr7)

    omane komponentide aatomite korrapärane paigutus ja lihtne täisarvkordne suhe komponentide aatomite arvude vahel c. Tardlahuse korral koosneb sulam komponentide A ja B kristallidest d. Puhtad metallid on tardlahused Score: 0/2 Küsimus 6 (2 points) Mis on teras? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus b. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) c. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) d

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    14
    docx

    E-praktikum nr.4

    1 Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? : 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema 2 Mis on teras? : 1. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 2. Teras on keemiline element 3. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) 3 Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 4 Kui suur on ferriidi süsiniku lahustuvus toatemperatuuril tasakaaluolekus (massiprotsentides)? : 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5. 6,67 % 5

    Tehnomaterjalid
    thumbnail
    26
    doc

    Moodle Test nr 4

    Partially correct Mark 1,50 out of 2,00 Question text Kuidas muutuvad süsiniku sisalduse kasvades terase mehaanilised omadused? Vali üks või enam: 1. kõvadus väheneb 2. kõvadus suureneb 3. sitkus väheneb 4. sitkus suureneb 5. survetöödeldavus paraneb 6. lõiketöödeldavus halveneb 7. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Question 2 Correct Mark 1,00 out of 1,00 Question text Mis on teras? Vali üks või enam: 1. Teras on keemilise elemendi raua ajalooliselt kujunenud nimetus 2. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus kuni 2,14%) 3. Teras on keemiline element 4. Teras on raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alates 2,14%) Question 3 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text Kui suur hulk süsinikku on maksimaalselt lahustunud austeniidis temperatuuril 727 0C ? Vali üks: 1. 0,01 % 2. 0,02 % 3. 0,8 % 4. 2,14 % 5

    Materjaliõpetus
    thumbnail
    7
    doc

    Tehnomaterjalid (laboritöö nr8)

    Vaata tulemusi Laboritöö nr 8 Kasutaja ID: Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 22, 2006 Lõpetatud: oktoober 22, 2006 Kulutatud aeg: 11 min. 10 23:39 23:51 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on malm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Raua ja süsiniku sulam (süsinikusisaldus üle 2.14 %) b. Raua ja süsiniku sulam (süsiniku sisaldus alla 2.14%) c. Raua ja süsiniku keemiline ühend d. Süsiniku tardlahus rauas e. Raua ajalooline nimetus

    Tehnomaterjalid


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    Passatist profiilipilt
    Passatist: suht halvasti arusadav
    13:34 18-05-2012



    Kõik kommentaarid



    Registreeri ja teeni
    10 punkti

    Konto olemas? Logi sisse

    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun