Tehnomaterjalide praktika laboratoorne töö "Löökpaindeteim" (4)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

52

pdf

Metallide Tehnoloogia 1 Referaat

a) tõmbetugevus Rm, see on maksimaaljõule Fm vastav mehaaniline pinge. Rm = Fm/So, kus Fm - maksimaaljõud, So - teimiku algristlõikepindala. Joonis 5. Plastne materjal b) voolavuspiir ReH (ülemine) ja ReL (alumine) – ReH - pinge väärtus, mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist, ReL - pinge madalaim väärtus plastsel voolamisel. 7 Joonis 6. Habras materjal 5.2. Löökpaindeteim Katsetamine löökpaindele on materjali sitkus- näitajate määramise põhiline meetod. Katsetamine löökpaindele võimaldab otsus- tada selle üle, kas materjalil on kalduvus haprale purunemisele. Vastavalt standardile EVS 10045-1 (Metallmaterjalid. Löökpaindeteim Charpy meetodil) kasutatakse löökpaindeteimil kahe soonekujuga teimikuid: V-kujuline soon profiilinurgaga 45°, sügavus 2 mm, soone ümardusraadius 0,25 mm, U-kujuline soon, sügavus 5 mm, soone põhja ümardusraadius 1 mm.

Metalliõpetus

69

docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

6 Tänapäevaks on füüsikud paljude katsete abil jõudnud arusaamisele, et inertse massi ja raske massi samaväärsus on klassikalises mehhaanikas mõõtmistele tuginev kogemuslik tõsiasi, millel puudub teoreetiline põhjendus. Oletus nende masside võrdsusest on Einsteini üldrelatiivsusteooria aluseks. Fr = mg Raskusjõud ­ töö keha tõstmisel Tänu gravitatsioonijõule kukuvad kõik kehad alla Maa keskpunkti poole ja on tõstmisel rasked. Tegemist on meile tuttava raskusjõuga. Raskusjõud pole iseloomulik mitte ainult Maale, vaid ilmneb tugevamalt või nõrgemalt kõikidel taevakehadel. Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi. Raskus- ehk gravitatsiooni-kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks

Füüsika

24

pdf

Füüsika 1 eksam

Hõõrdejõud kirjeldab, kui suurt sundivat jõudu on vaja, et panna keha liikuma ning hoida liikumises. Hõõrdejõud on liikumapaneva jõuga vastassuunaline ning jaguneb seisuhõõrdejõuks, liugehõõrdejõuks ja veerehõõrdejõuks. Liugehõõrdejõu suurus on praktiliselt võrdne maksimaalse seisuhõõrdejõuga. Hõõrdetegur on hõõrdejõu ja pindu kokkusuruva normaaljõu suhe: Fh µ= Fn 19. Elastsusjõud Töö ja energia 20. Jõu töö: jõu töö üldvalem ja selle avaldis ristkoordinaadistikus, konstantse jõu töö, konstantse jõu töö keha sirgjoonelisel liikumisel, raskusjõu töö ülesvisatud keha liikumisel, elastsusjõu töö. Töö Töö on keha liikumisolekut kirjeldav suurus, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkuse ja kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrutisega. Töö on protsessi, mitte olekut kirjeldav suurus. Kui jõu mõjul nihutatakse keha, siis see jõud teeb tööd

Füüsika

26

docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus. Kõvaduse määramine Vickersi meetodil 2. Materjalide aatomstruktuur Vickersi meetod põhineb teemantpüramiidi sissesurumisel materjali. See meetod võimaldab määrata Kõikide tehnomaterjalide põhiliseks struktuuri-ühikuks igasuguse kõvadusega metallide ja sulamite on aatom, mis koosneb positiivselt laetud kõvadust ning sobib õhukese metalli kõvaduse tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. määramiseks. Materjali sisse surutakse Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, neljatahuline püramiid tahkudevahelise nurgaga mille arv võrdub aatomnumbriga (järjenumbriga)

Materjaliõpetus

45

docx

TTK füüsika I kordamisküsimused - vastused

18. Reaktiivliikumine. Tuleneb Newtoni III seadusest. Keha liikumine, mille tekitab kehast eemale paiskuv keha osa. Nt rakett. p=Mv (p liikumishulk,m osakeste kogumass, V väljumise kiirus); p´=Mv(M raketi kogumass; v raketi kiirus). 6 Ehk p = -p´ ja mV = - Mv (väljapaiskuvad heitgaasid ja rakett liiguvad vastassuundades) Töö, võimsus, energia 19. Mehaaniline töö A (def., valem, valemianalüüs). Kehale nihke ⃗s suunas mõjuva jõu ⃗ F ja nihke suuruse (skalaar) korrutis. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Valem: A=⃗ F ∙ ⃗s =F ∙ s ∙ cosα ∙ Positiivne ¿ Kus, A- töö(J) ∙ Negatiivne ¿

Füüsika

414

pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia jäävuse seadus 5.4 Konservatiivsed jõud. Potentsiaalse energia gradient 5.5 Põrge 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge 5.5b Absoluutselt elastne põrge 6. PÖÖRDLIIKUMISE DÜNAAMIKA 6.1 Jõumoment 6.1a Newtoni III seaduse analoog pöördliikumisel.  6.2 Impulsimoment 6.3 Impulsimomendi jäävuse seadus. 6.4 Inertsimoment 6.5 Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand 6.6 Steineri lause 6

Füüsika

27

doc

Mehaanika

põlemissaadused lendavad temast välja kiirusega 800 m/s ? 8. Hokimängus liigub 160g massiga litter kiirusega 40 m/s . Kui suure kiiruse peab andma jalgpallile massiga 480g, et selle impulss oleks võrdne litri impulsiga ? 9. Kiirusega 3 m/s liikuvast 150 kg massiga paadist hüppab vette 50 kg massiga nooruk horisontaalsihis kiirusega 5 m/s paadi liikumisele samas suunas. Milline on paadi kiirus pärast hüpet ? 1.1.8. Mehaaniline töö ja võimsus.  Töö mõiste on füüsikasse tulnud igapäevaset elust. Kui me näiteks veame kelku, siis teeme tööd. Tehtud töö on seda suurem, mida suurema jõuga kelku tõmbame ja pikem on tee pikkus. kelgunööri suund, mis ühtub jõu suunaga F kelgu liikumissuund Mehaaniliseks tööks ( tähis A ) nimetatakse suurust, mis võrdub jõu ( F ) arvväärtuse, keha nihke ( s ) ja jõu ning nihke suundade vahelise nurga koosiinuse korrutisega

Füüsika

29

doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

läbivad omavahel risti asetavad teljed. Mz ¯=dLz ¯/dt=d(Iz* ¯)/dt=Iz*d* ¯/dt=Iz* ¯ T+ U=0 Masspunktide isoleeritud süsteemi T=mV ²/2+I ²/2 impulssmomendi jäävuse seaduse võime kirjutada ka teisel kujul.Kui süsteemile U<0,- U=mgh mõjuvate välisjõudude moment telje z suhtes Jõu töö saame ja võimsuse Mz=0,siis süsteemi impulssmoment Lz ¯=I ¯=const. N=M Steineri lause järgi keha inertsmoment 1.3.Töö ja energia suvalise pöörlemistelje suhtes,mis ei läbi raskuskeset on järgmine: 1.3.1.Töö I=I0+ma² Tavaliselt käsitleme jõude,millede töö ei

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (4)