50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiiger95
Õppematerjali autor
· Üleminekuala troopika ja parasvöötmete alal. · paljudes kohtades on mereline lähistroopika, hästi niiske kliima. Euroopas nn. vahemereline kliima. · Suvel palav, kuiv, Talvel pehme, ja vihmane. · Suvel troopiline õhumass, aga talvel parasvöötmeõhumass. · Laialehelised jaigihaljad metsad, põõsastikud. · See jaguneb Kuivaks ja niiskkeks lähistroopiliseks kliimaks. TROOPILINE VÖÖDE · Kuiv troopiline kõrbekliima (sahara ja araabiamaades) · Levik Sahara-Araabiamaad, Punane meri, Pärsia laht... · Kesk-Ameerika saarestik ja rannikualad on niiske troopika. · Kuiva troopika maastikud on kõrbed ja poolkõrbed. · Loomadest 1 küüruga kaamel, antiloobid. · kuumarekord +58oC, kõrbes liivatormid, miraaz. · 30´ndatel laiuskraadidel · Kõrgrõhkkonna tõttu laskuvad õhuvoolud. Temperatuuriamplituud kuni 25oC. LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · 2 aastaaega · Suvi palav ja vihmane, Talv kuiv ja palav.
ASEND KLIIMA MULLAD TAIMESTIK LOOMASTIK Jäävöönd Antarktika maailmajaos. Kliima on väga külm. Aga seal on väike Mullastik puudub seal peaaegu. Seal ei ole taimi Taimestiku on väga vähe et võib öelda et see lausa puudub Mõned loomad toituvad vees
Mis on loodusvööndid? · Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad. Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivd suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. · Erinevad laiuskraadid saavad erineval hulgal päikeseenergiat ja eannikualasid mõjutavad tugevasti ookeanid ning hoovused. Ekvatoriaalne Vihmamets. · Ekvaatorilägedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu Aasias. · Iseloomustavad suurusi: 1. Kliima on aastaringselt soe ja niiske; 2. Sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); 3. Taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; 4. Taime ja loomaliike kõige rohkem; 5. Paljud linnud talvituvad vihmametsades; 6. Vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. · Ekvaatoriaalne kliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. · Ööpäeva keskmine temperatuur püsib
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima.................................................................................................................5 Taimestik...........
põõsastikud, näiteks salvei, rosmariin, oleander, mis sisaldavad eeterlikke õlisid. Kõige ulatuslikum ongi igihaljaste põõsastike ehk tsaparrali vöönd Vahemere ümbruses. Eri piirkondades kannab see erinevaid nimetusi. Vahemerelised põõsastikud on levinud mitmesugustel erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel. Nende säilimist soodustavad kitsede karjatamine ning sagedased põlengud. Vööndi katkendliku levila tõttu on vahemerelise taimkatte liigiline koosseis ja välisilme erinevatel mandritel erinev. Sellele on kaasa aidanud kõrged mäestikud ja ulatuslikud kõrbed. Vahemerelisest vööndist on pärit vanad põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand. Siinses maastikupildis annavad tooni oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused. Loomastik vahemerelises kliimavööndis on suhteliselt vaene seoses tiheda inimasustusega. Vahemerelise vööndi loomastikus leidub vähe sellele vööndile omaseid loomaliike. Enamasti
Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. üldandmed 4 3. Pinnamood 4 4. Kliima 5 5. Veestik 6 6. Mullastik 6 7. Taimestik 6 8. Loomastik 7 9. Maavarad 8 10.Inimeste tegevusalad 8 11.Keskkonnaprobleemid 9 12.Kokkuvõte 10 13.Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus: Seda referaati kirjutades sooviksin rohkem teada saada savannist kui omanäolisest loodusvööndist. Uurin, kus savannid maailmas paiknevad ning kuidas need on tekkinud. Milline on savannide pinnamood ja kliima.? Samuti uurin savannivööndis levinud veereziimi, mullatüüpe ja maavarasid. Annan ülevaate seal kasvavatest taimedest ja elutsevatest loomadest. Olulisel kohal minu referaadis on inimtegevuse mõju ja keskkonnaprobleemi
Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt meandreeruvaid jõgesid, mille tõttu märgalade kooslused on suures ülekaalus.
vaheldumine mingis piirkonnas. Iseloomustamiseks kasutatakse mitmekümnete aastate ilmavaatluste tulemusi. Kliima mõju keskkonnale: - Mis riided tuleb muretseda - Taimed - Põllukultuur - Loomad Kliima kujunemine: - Päikeselt saadav kiirgushulk - Geograafiline laius - Õhumasside liikumine - Aluspinna erinevused, maismaa vs ookean - Merehoovused - Pinnamood Atmosfäär: Atmosfäär e. Maad ümbritsev õhkkond on u. 1000 km paksune, see ei lase maal üle kuumeneda ega öösel liialt jahtuda. Kaitseb meid ultraviolettkiirguse eest. Õhk – 78% lämmastik, 21% hapnik, 1% muud gaasid Kuigi õhk on väga liikuv, püsib see maal tänu külgetõmbejõule. Troposfäär – elusloodusele kõige olulisem kiht, 9-16 km paksune. Valdav osa õhkkonna massist, õhk kõige tihedam. Tekivad pilved ja sademed, sest siin on enamik atmosfääris sisalduvast veeaurust, õhk on pidevas liikumises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid